Prokuröridele tuleks korraldada esinemiskursusi

Äsja ametisse kinnitatud riigikohtunik Juhan Sarv on justiitssüsteemi arvustades möönnud, et prokuröride koostatud süüdistuse tekstides on sageli palju asjatuid kordusi ja tarbetut infot, samas kui oluline on kirja panemata.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Prokuröridele tuleks korraldada esinemiskursusi

Pealinn

Äsja ametisse kinnitatud riigikohtunik Juhan Sarv on justiitssüsteemi arvustades möönnud, et prokuröride koostatud süüdistuse tekstides on sageli palju asjatuid kordusi ja tarbetut infot, samas kui oluline on kirja panemata.

Süüdistused kipuvad kubisema kantseliidist ega vasta kirjakeele normidele. Juhan Sarve sedastuse taustal võiks meenutada meie õigussüsteemi ajaloo ilmselt ühte hämmastavamat süüdistusakti Tallinna Sadama protsessil, mille kohta kohtunik Julia Vernikova oli sunnitud tõdema, et süüdistus jääb arusaamatuks.

Ühes kohas olevat läinud kirja vale aasta ja teises vahetusse inimeste nimed. Oli esinenud kustutamata jäänud märkmeid ja lõpetamata lauseid. Kvaliteeti pidi korvama kvantiteet: 174 lehekülge. Ilmselt mäletatakse klassikaliste kohtukõnede kogumikku "Lugupeetud vannutatud mehed" (eesti k 1982).

Olid ajad, mil kohtus tegutsevad juristid pidid olema lisaks juriidilisele haritusele suurepärased ja olulisimale keskenduda suutvad väljendujad, seda nii kõnes kui ka kirjas. Ega kohut asjata teatriga pole võrreldud. Tegelikult oleks viimane aeg hakata korraldama riigi palgal ja kohtus esinevatele juristidele nii suulise kui ka kirjaliku eneseväljendamise ja esinemise kursusi. Advokatuuri jõuavad niikuinii andekamad.   

Laadimine...Laadimine...