Kesklinna piirkonnas soovib prügifirma Ragn-Sells tõsta jäätmeveo hinda ligi poole võrra, ähvardades elanikud prügiveota jätta. "See on väljapressimine," lausub abilinnapea Arvo Sarapuu, kelle sõnul püüavad prügifirmad ja neid esindavad poliitikud võidelda viimse veretilgani nn vabaturu süsteemi poolt, mis aga riigikontrolli analüüsi kohaselt tõstab tarbijatele hinda vähemalt kaks korda ning aitab kaasa Eesti kauni looduse prügistamisele.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on mõne prügifirma surve Tallinnale taas muutunud enneolematult tugevaks. Nimelt teatas prügikäitlusettevõte, Rootsi taustaga Ragn-Sells linnale, et nemad alates mai lõpust kesklinnas enam prügi ei vea, kui tarbijad neile ligi kaks korda kõrgemat hinda ei maksa. Samas olid nad varem hankelepingule rahumeeli alla kirjutanud.

“Hinda võib tõsta ainult vastavalt lepingus ette nähtud valemile ja maksimaalselt 10%,” ütleb Sarapuu, kelle sõnul ei kavatse linn sellisele väljapressimisele kindlasti alluda. “Me loodame, et peagi jõustub riigikogus seadusemuudatus, mis võimaldab linnal endal hankida prügiautod, ja kui vaja, siis teenus taas üle võtta,” lisab ta.

Praegu veel jõus olevaid, prügifirmadele kasulikke seadusemuudatusi oli eelmine, võimult kukutatud valitsus läbi surunud juba aastaid. 2011. a kehtestati Reformierakonna eestvõttel jäätmeseaduse muudatus, millega linnad-vallad sisuliselt kaotasid õiguse ise prügivedu korraldada. Linnade liidu jt omavalitsuste proteste ei võetud kuulda.

“Inimesed jäeti suurte prügimonopolide meelevalda,” nendib Sarapuu. “Prügifirmal on kindlasti palju lihtsam oma jõudu näidata tavalise inimese peal, lihtsa memmekese peal, kui survestada näiteks Tallinna linna.”

Tavalisel tarbijal pole nn vabaturu tingimustes mingit jõudu, sest Eesti prügiveoturgu valitsevad praegu 95% ulatuses kaks monopoolses seisundis firmat – Ragn-Sells ja AS Keskkonnateenused. “Nii väikeses riigis nn vabaturg ei tööta – suured monopolid saavad turu ära jagada ja hindu tõsta, seega on vabaturg inimesele selgelt kahjulik,” selgitab Sarapuu. “Vaid omavalitsus tugeva partnerina suudab oma hangetega prügifirmad reaalselt konkureerima panna.”

Sarapuu sõnul on prügimajanduse korraldamine samas ainuke kommunaalvaldkond, mille korraldamise õiguse riik toona omavalitsustelt toore jõuga ära võttis. “Samas on just Põhjamaades prügimajandus omavalitsuste kätes,” lisab Sarapuu. Näiteks Soomes korraldatakse enam kui viie miljoni inimese jäätmevedu kohalike omavalitsuste jäätmekeskuste kaudu.

Noahoop selga

Mõned omavalitsused jäidki seepeale prügifirmade valitseda ja hinnatõusu laviini alla, kuid Tallinn lõi vastukäiguna kiiresti oma jäätmekeskuse, mille kaudu sai elanikele prügiveoteenust edasi pakkuda. Keskus oli linna asemel prügiveofirmadele partneriks, ja hinnad läksid odavamaks. Palju üleliigset kraami, nagu vanapaberit, ohtlikke jäätmeid, vanaelektroonikat jpm saab jäätmejaamades ära anda lausa tasuta. Jäätmevedu käib uue süsteemi järgi Põhja-Tallinnas, Kesklinnas ja Lasnamäel. 1. märtsist hakkas see pihta Nõmmel.

“Hiljem nimetati mind suisa elupäästjaks,” muigab Tallinna keskkonnaameti jäätmeosakonna juhataja Kristjan Mark Nõmme kohta, mis on uuele süsteemile üle läinud. Mõni inimene ei saa lihtsalt kohe pihta, et tal on uuest süsteemist kasu. Sendid sentideks – Ida-Virus keevitati hinnale otsa 70%, mis Tallinnas oleks mõistagi võimatu.

Ent 2013-2014 anti Tallinnale ja teistele omavalitsustele uus noahoop selga. Siis võeti Rainer Vakra, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigase survel jäätmeseadusest välja ka see punkt, mis lubas prügiettevõttele ainsaks kliendiks olla omavalitsusel või selle volitatud mittetulundusühingul – see tähendab näiteks Tallinna jäätmekeskusel. Sisuliselt ei saanud Tallinn ka jäätmekeskuse kaudu enam uusi prügiveolepinguid sõlmida.

“Nüüd kasutavadki olukorda ära jäätmefirmad, kes tahavad osa Tallinna prügisse uputada, nagu Ragn-Sells seda ähvardab teha alates mai lõpust kesklinnas,” lausub Sarapuu.

Et keerulisest olukorrast välja tulla, kavatsebki linn ise koos oma prügiautodega jäätmeturule tulla, kui riigikogus võetakse vastu seadusemuudatus, mis seda teha lubaks. “Võiks olla nagu ühistranspordiga, et põhiosa on linna käes ja siis mõned lisategijad,” ütleb Sarapuu.

“Riigis tehtud seadusemuudatused on meie tööd kahtlemata kõvasti mõjutanud,” ütleb ka Lääne-Viru jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat. Ta nendib, et 2009-2010 tegi riigivalitsus samas ise ühe käega otsuse moodustada maakondlikud jäätmekeskused, kuid teise käega on loobitud nendele keskustele kaikaid kodaratesse. “Oleme hoidnud hindu stabiilsena,” toob Raamat esile jäätmekeskuse ühe plusspoole. “Kuid üsna ilmselt on riik püüdnud meid jäätmekäitlusest kõrvale lükata.”

Raamat peab silmas sedasama eelpool mainitud muudatust jäätmeseaduses, mis ei luba enam prügiettevõttele ainsaks kliendiks olla omavalitsusel või tolle volitatud mittetulundusühingul. Praegu saabki jäätmekeskus seetõttu tegutseda vaid n-ö vanal rasval ehk enne kõnealust seadusemuudatust tehtud hangetel, mille alusel sõlmitud lepingud lõpevad millalgi 2020. a paiku. Seetõttu loodab Raamat, et 2014. a jäätmeseaduse muudatus riigikogus ära tühistatakse. Selline olukord nagu Tallinnas, kus jäätmefirma tahab hinda tõsta, on Raamatule aga tuttav: “Viiakse hind alla, et hange ära võita, ja siis aasta pärast hakatakse hinnatõusust rääkima.”

Miks lendab Vakra koos prügifirmaga?

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on absurdi tipp, et riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra lendab koos Ragn-Sellsi ja teiste suurte prügifirmadega, reformierakondlase Kalle Pallingu ja keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmusega ühiselt aprilli lõpus Iirimaale prügimajanduse valdkonnaga tutvuma. “Kui mina läheksin suurte prügifirmadega koos reisile, siis meedia kindlasti kritiseeriks mind kõvasti, Vakra osas ollakse täna millegipärast vait,” mainib Sarapuu.

Eesti turgu dikteerib praegu 95% ulatuses kaks firmat – Ragn-Sells ja AS Keskkonnateenused.

Sarapuu sõnul võiksid riigikogu liikmed lennata hoopis teises suunas. “Võiksin nad kutsuda näiteks Soome reisile, kui nad tahavad saada tuttavamaks Põhjamaade prügikorraldusega, mille eeskujul Tallinn toimetab. Meie riik on liiga väike, et siin võiks vabaturg edukalt toimida.”

Vakra lükkab süüdistused Ragn-Sellsi lobeerimises ümber: “Ma ei ole seotud mitte ühegi eraettevõttega.”

2016. a lõpus valminud riigikontrolli analüüs paljastas selgelt tõe, et Eesti piirkondades, kus prügivedu käib nn vabaturu reeglite kohaselt, on hinnad pea kaks korda kõrgemad. Samuti puudub kindlus, et prügi ladestatakse õigesse kohta, mitte näiteks metsa alla. “Ja vastupidi – riigikontrolli analüüs näitas, et sellise jäätmeveo viisi korral nagu Tallinnas on veo hind tihti kaks korda odavam kui seal, kus vedu toimub ilma omavalitsuse hanketa,” rõhutab Sarapuu, kelle sõnul on tulemuseks ka puhtam keskkond.

“Kui linn või omavalitsus korraldab prügivedu, siis ta määrab ära koha, kuhu prügi võib ladestada,” räägib Sarapuu. “Niinimetatud vabaturu korral võimegi jääda lõputult tegema “Teeme ära” kampaaniaid, sest prügi tekib metsadesse üha juurde.”

Prügimonopolide huvid murtakse

Sarapuu sõnul pakub väga kummalist vaatepilti see, kuidas Rainer Vakra käib ühe käega linnas prügihunnikuid koristamas, olles teise käega ellu viinud seadusepunkte, mis on takistanud Tallinnal ja teistel omavalitsustel prügimajandust ise põhjamaisel moel korraldada.

Linnade liidu seisukoht on kogu aeg olnud just selline, et omavalitsusel peab oma territooriumil olema õigus jäätmevedu korraldada. “Euroopa Liit on oma tingimustes, mis avalikke teenuseid lubavad, lubanud omavalitsusel tegeleda ka jäätmemajandusega, kuid Eestis on sellele millegipärast jäiselt vastu oldud,” ütleb linnade liidu tegevjuht Jüri Võigemast. Ent tunneli lõpus paistab valgus. Võigemasti sõnul loodetavasti tühistatakse omavalitsustel jäätmemajandamist takistav nn majasisese hankereegli keeld peatselt riigikogus, nagu ka jäätmeseaduse muudatus, mis ei luba omavalitsusel jäätmemajandust korraldada ja jäätmeettevõtte kliendiks olla.

Võigemasti teada peaks nn majasisese hankereegli keeld olema praegu arutusel riigikogu majanduskomisjonis. Ka keskkonnaminister on esitanud antud küsimuses kirjaliku seisukoha, et on on nõus sisetehingu lubamisega korraldatud jäätmeveos.

Riigikontroll: Omavalitsuste jäätmekorraldus on kaks korda odavam

Riigikontroll käsitles jäätmete kogumist omavalitsustes 2016. a lõpus, tõdedes järgmist:

• Suurem osa kohalikke omavalitsusi on suutnud rakendada korraldatud jäätmeveo süsteemi. Tänu sellele maksavad inimesed jäätmeveo eest kuni kaks korda vähem kui neis omavalitsustes, kus jäätmevedaja valivad inimesed ise ehk nn vabaturul.

• Enim segadust on tekitanud siiani riigi jäätmekavas 2014-2020 kirjas olev plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmeid koguda nn vabaturu tingimustes. Riigikontrolli hinnangul ei ole korraldatud jäätmeveo kaotamine põhjendatud. See ei toeta jäätmete liigiti kogumise ning jäätmete ringlussevõtmise eesmärke.

• Riigikontrolli hinnangul kahjustaks korraldatud jäätmeveo süsteemi kaotamine oluliselt omavalitsuste võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel ega aitaks kaasa jäätmete senisest suuremale ringlussevõtule.

• Kui jäätmemajandust korraldaks kohalik omavalitsus, aitaks see kaasa sortimisele: “Neis omavalitsustes, kus korraldatud jäätmevedu ei toimu, võib liigiti kogumise nõude küll sätestada jäätmehoolduseeskirjas, kuid mõjus vahend jäätmete sortimise suunamiseks puudub.”

———————-

Ragn-Sells: Lepingu ülesütlemine on meie ettevõtte jaoks harukordne

Ragn-Sells Eesti juht Rain Vääna ütles, et olukord, kus leping üles öeldakse, on ettevõtte jaoks haruldane, kuid Tallinna kesklinna siiski hätta ei jäeta ning jätkatakse, kaua vaja.

“Ragn-Sells palus Tallinna linnalt hinnatõusu, sest pärast lepingu sõlmimist on muutunud jäätmevaldajate ehk tarbijate senised käitumisharjumused,” ütles Vääna. “Näiteks eelistatakse väiksemaid kogumisvahendeid. See tõi meile kaasa kogumisvahendite tühjendamise kulude suurenemise. Sellises mahus tööde suurenemist ei näinud ette ka Tallinna linn, sest vastasel juhul oleks kujunenud olukorraga hanke koostamisel arvestatud.”

Ragn-Sells teenindab Vääna sõnul paljudes Eesti valdades ning on tavapärane, et omavalitsused lubavad pikkade hankeperioodide jooksul korrigeerida teenuse hindasid – sõltuvalt turuolukorrast ja tarbijate harjumuste muutumisest. “Tallinn otsustas aga keelduda meie pakutud lahendusest, nii on Ragn-Sells harukordse juhusena sunnitud lepingu üles ütlema. Ükski klient siiski teenindamata ei jää. Ragn-Sells teenindab kesklinna elanikke ka pärast 26. maid.”

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul ta tegelikult ei ole omavalitsuste korraldatud jäätmeveo vastane. “Üle kümne aasta on jäätmeseadusega olnud omavalitsustel kohustus rakendada olmejäätmete korraldatud vedu,” ütles Vakra. Tema sõnul oli vaatamata kümme aastat kehtinud korraldatud jäätmeveo nõudele vabaturg jätkuvalt vaid pooles pealinnas. “Olen jätkuvalt seisukohal, et omavalitsuse avatud ja ausa hankega, kus osalejatel on võrdsed tingimused, saame linlastele parima tulemuse. Eesmärgiks peab olema prügiveo teenuse madalam hind ja parem kvaliteet.”