"Depressiivsus süveneb, üsna tavalised on unehäired ja hüppeliselt kerkinud söögiisu. Aastase tarvitamise järel võib halveneda inimese mälu ja tema jutud muutuda ebarealistlikuks, lausa rumalaks," kirjeldas kanepi mõju sõltlastega tegeleva MTÜ Convictus Eesti tegevjuht Inna Farber. Igal neljandal tarvitajal on probleeme kodus või paarisuhtes ning igal seitsmendal majandusmuresid või tülisid sõpradega.

Farber rääkis tüüpilisest olukorrast, kuidas noored uudishimulikust kanepimahvist tõsiste sõltuvusprobleemide küüsi võivad sattuda. “Noormees arvab end tarbivat puhast kanepit, kuigi ka see pole kaugeltki ohutu,” rääkis Farber. “Tänavadiilerilt on ta aga puhta kanepi asemel saanud segatud kauba. Seegi on üsna sage nähtus, et diilerid kanepit mitmete teiste ainetega segavad – nii muutub kanepi mõju tugevamaks. Müüja on ju huvitatud, et ostjad tema juurde tagasi tuleksid. Nii harjubki teismeline tasapisi kangema kaubaga ja tavaline kanep tundub talle juba lahja. Seepärast otsib ta järgmine kordki sama müüja üles. Politseireidil jääb noormees vahele ja testid näitavad mitme eri narkootikumi tarvitamist. Kuigi poiss kinnitab, et ta teab täpselt – olen tarvitanud ainult kanepit! Tõsiasjad aga näitavad mitme narkootilise aine koosmõju.”

Euroopa uuringukeskus tegi seiret ka rohkem kui 730 uue psühhoaktiivse aine üle, millest 55 tuvastati 2018. aastal Euroopa turul esmakordselt. Euroopas domineerivad uute psühhoaktiivsete ainete konfiskeerimistes tavaliselt sünteetilised kannabinoidid, millel võib olla organismile looduslikust kanepist kordades tugevam toime. Üldjuhul näevad tooted välja rohelise puruna, mida suitsetatakse või kasutatakse e-sigaretis.

Tervise arengu instituudi hiljutine uuring 2200 elaniku seas näitas, et mõnda narkootilist ainet on elu jooksul tarvitanud veerand Eesti täiskasvanud elanikest. Kõige sagedamini prooviti või tarvitati kanepit (24%). Igal neljandal tarvitajal esines probleeme kodus või paarisuhtes ning igal seitsmendal majandusmuresid või tülisid sõpradega. Euroopa uuringukeskus (European Monitoring Center) võrdles 35 riigi andmeid ja selgus, et Eesti 15-16-aastaste noorte seas on kanepi ja uute psühhoaktiivsete ainete kasutus Euroopa keskmisest kõrgem. Kui Euroopas keskmiselt on kanepit pruukinud ligi 18% noorukeist, siis Eestis 23% ringis. Samas alkoholi ja sigarette tarvitavad Eesti noored uuringukeskuse andmeil nüüd juba alla Euroopa keskmise.

101 eri häda

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on narkootikumide tarvitamine Eestis jätkuvalt suur probleem ja üledoosi tõttu sureb igal aastal keskmiselt 120 inimest. “Kuigi kanepit peetakse üldiselt suhteliselt ohutuks meelemürgiks, vallandab see vaimse tervise probleemid inimestel, kel on selleks soodumus, või siis võimendab see olemasolevaid vaimseid probleeme,” ütles Mölder.

Kas noored alahindavad kanepi suitsetamise ohte? Psühhiaater Jüri Ennet rõhutas, et asjaolu, et sõbrale ei näi kanepiharjutused midagi hullu põhjustavat, pole argument uudishimust kanepit suitsetama hakata. “See pole argument, et sõber teeb ja temaga midagi ei juhtunud,” ütles Ennet. “Aga võib-olla järgmise korraga juhtub – keegi meist oma kaitsekihi paksust ei tea. On nagu rulett, kuidas kanep kellelegi mõju võib avaldada. Mida helgem pea, seda tundlikum uutele asjadele üldiselt ollakse. Eelsoodumus üheks või teiseks psüühikahäireks on meil kõigil. Organismi ja selle karisid võib võrrelda merega, kus pinnaalust mäeahelikku varjav veekiht võib ühel või teisel põhjusel pealt kaduda. Üks põhjus võibki olla kanepi tõmbamine.”

Ametlike nimedega kanep, marihuaana või hašiš kõlab tänava kõnepruugis õis, savu, kivi, mant, hass või pigi. Nende juba järjepidevale tarvitamisele viitavad Farberi sõnul mitmed tundemärgid. “Punastest silmadest pöördeliste käitumismuutusteni,” rääkis ta. “Kanep võib närvisüsteemile mõjuda stimulandina, muutes hüperaktiivseks, pannes naerma ka igasuguse põhjuseta. Või vastupidi – inimene muutub passiivseks ja tahaks kogu aeg ainult magada. Kui inimene on juba normaalolekus depressiivne, muutuvad need jooned veel tugevamaks. Üsna tavalised on unehäired ja hüppeliselt kerkinud söögiisu. Aastase tarvitamise järel võib halveneda mälu ja inimese jutud muutuda ebarealistlikuks, lausa rumalaks.”

Vaata lapsele silma!

“Meil on küsimustikud, kuhu palume noortel ausalt oma tarbimisharjumused üles märkida, ja nii mõnedki on tunnistanud, et on paar korda proovinud,” rääkis Tallinna 32. keskkooli kooliõde Olga Sizõi. “Kui uudishimulikust katsetusest saab juba harjumus, on ikka tuju see, mis esimesena ohust märku annab! Kiired meeleolumuutused varasemaga võrreldes on esimene ohusignaal.”

Kasvava vaenulikkuse ja lohakama välimuse kõrval soovitab Sizõi noorukite vanemail olla tähelepanelik veel nii mitmegi käitumismuutuse suhtes. “Järgmised ohumärgid võivad olla hilisemad kojutulekud, kadunud õpitahe ja vahetunud sõbrad,” ütles Sizõi. “Kui tihti vanemad vaatavad lapse silmadesse? Oleks hea, kui vaataks. Laienenud pupillid ja punetavad silmad võib samuti olla üks ohumärk. Muidugi mitte otsustav, sest samas suurenevad pupillid ka lihtsalt valguse muutudes.”

Kuigi kanepi toime paneb eralduma vähem heaolutunnet tekitavat dopamiini kui näiteks kokaiin või amfetamiin, satub 5-10% kanepitarvitajatest siiski sõltuvusse.

Spordiväljak aitab gruppi kuuluda

Psühhiaater Jüri Ennet nentis, et kanep võib tuua tõsised psüühikahäired, mis muidu oleksid varju jäänud. “Tundemärgid sõltuvad isikupärast – ühel on üks koht hellem, teisel teine. Sõltuvuse esimene tasand on heitlikud emotsioonid, hingevalu oma tuhandes variandis.”
Ajurakkude häving pole kanepi tarvitamisel tõestust leidnud, kuid selle pruukimine võib kahjustada lühimälu ja kogu psüühikat. “Sõltuvus võib kujuneda kaunis karmiks, sest häired võivad ulatuda hingehädadest kuni klassikaliste psühhootiliste seisunditeni välja,” ütles Ennet. “Järgnevad une- ja mäluhäired, tahteaktiivsus kaob aia taha. Kolmas tasand on kehaline – kellel  hakkab süda kloppima, kellel hüppab vererõhk üles, kellel hakkab valutama kõht. Keha annab märku, et midagi on paigast ära! Neljas tasand on sotsiaalne. Kool saadakse kukele, naabripoiste-tüdrukutega suhelda ei tahagi – jäädakse mängust välja nagu rahvastepallis.”

Tegelikult võib just tugev meeskonnatunne olla see, mis kanepiharrastajal puudu jääb. Kuhugi kuulumise tunne on noortele Enneti sõnul ülioluline, ja miks mitte ei võiks selleks olla võrkpallimeeskond ja sportlik eluviis tervikuna. “Sporditulemuste mõõtmisega me ei riku lapsi ära, kaugel sellest! Küsimus pole selles, kas me mõõdame, küsimus on selles, mis järeldusi me neist teeme,” ütles Ennet. “Kes hüppab kõrgust 10 cm sõbrast Peetrist vähem, võiks mõelda, et ahaa, Peeter teeb ju minust kaks korda rohkem trenni ka! Kui mina looderdamise asemel sama kõvasti treenin, suudan sama kõrgele hüpata.”

Arsti sõnul tuleks linna rikkalikke spordivõimalusi usinamalt kasutada. “Alates Viimsi poolsaarest kuni Kakumäe otsani on spordiradu kõikjal – ole aga meheks, mine välja ja liiguta ennast!”

Kust saada sõltuvuse korral abi?

• Vähemalt 17-aastaseid kanepitarvitajaid nõustab koostöös tervise arengu instituudiga sündinud programm Valik, mis koosneb ühest kuni kuuest kohtumisest. Tasuta nõustamisele saab kirja panna e-posti aadressil: kanep@peaasi.ee, saata SMS tekstisõnum numbrile 516 3356 või helistada numbril 516 3356. Nõuanded saab samuti veebi teel lehekülgedelt http://enesetunne.ee, https://lahendus.net ja http://peaasi.ee. Nõustajaile saab ka kirjutada.

• Lastel ja noortel, kes on kokku puutunud narkootikumidega, on võimalus abi saada vaimse tervise keskustest. SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse (Tervise 28) registratuuri saab helistada tel 697 7200 ja 678 7400. Lastepsühhiaatri konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja vaja, psühholoogi vastuvõtule on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vaimse tervise nõustamistelefon on
678 7422 (E–R kella 9–10).

• MTÜ Convictus Eesti tegutseb koostöös sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi ja Tallinna linnaga, pakkudes teenuseid narkosõltlastele ja nende lähedastele. Näiteks tasuta tervise-, sotsiaal- ja kogemusnõustamist, puhtaid süstimistarvikuid ja abi üledoosi korral. Süstlavahetuspunkt töötab aadressil Lastekodu 6 iga päev kella 10-22. Koostöös ettevõtete ja eraisikutega pakub Convictus ka toiduabi. Rohkem infot tel 5690 0920 või 641 4107.

• Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et Eesti ei ole võimeline pakkuma sotsiaalseid tagatisi kanepisõltuvuse ja sellega seotud psühhiaatriliste probleemide raviks, seega ei saa kanepit legaliseerida. “Küll aga pooldan debatti ravikanepi kättesaadavuse üle Eestis, et arstid julgeksid vajadusel rohkem ravikanepit kasutada,” selgitas ta.

Elumuutvad otsused

“Enne olin olnud klassis liidrite hulgas, siis hakkasin halvemini õppima. Enne käisin regulaarselt trennis, siis  hakkasin poppi viskama,” kirjeldas elumuutusi teismelisena uimasteid tarvitama hakanud mees.

Narko.ee veebilehel pihib teismelisena kergemaist uimasteist alustanud Igor, kuidas uimastitest võib kujuneda tõsine sõltuvus. “Alustasin neljateistkümneaastaselt. Mulle tundub, et põhjus oli uudishimu, soov katsetada midagi ebatavalist ja olla teiste silmis vinge kutt, kes võib endale lubada paljude jaoks keelatud asju,” selgitas Igor. “Siis ma ei kujutanud ette, kuhu see välja viib. Algas kõik üksikutest kordadest – enne diskole minekut või kambas. Tavaliselt oli seal rohkem kui seitse inimest. Alguses olid kergemad narkootikumid, kui olin need ära proovinud, tahtsin juba midagi kangemat. Hakkasin amfetamiini tarvitama ja läksin kiiresti heroiini peale. Tunne, mida see tekitas, meeldis mulle palju rohkem, nii et hakkasin üha sagedamini heroiini tarvitama. Enne olin olnud klassis liidrite hulgas, siis hakkasin halvemini õppima. Enne käisin regulaarselt trennis, nüüd hakkasin poppi viskama.”

Viktoria hakkas kanepit pruukima 12-aastaselt. “Suhtlesin sel ajal juba inimestega, kes tarvitasid uimasteid, nad tundusid mulle väga vabad ja lõbusad. Tahtsin olla nende sarnane,” rääkis ta. “See oli moodne – nii ennast väljendada. Hiljem proovisin amfetamiini ja ecstasyt. Toimus see tavaliselt klubides või suurtel üritustel.  Kui olin 16-aastane, proovisin heroiini, sest mu sõbrad amfetamiini ei leidnud. Koos narkootikumidega hakkas mu elu juhitamatuks muutuma, kõik keerles narkootikumide ümber, ma lakkasin üldse millegi peale mõtlemast. Hakkasin lähedasi petma ja kodust varastama. Kõik suhted lähedaste inimestega lagunesid.”