Puidutehase vastased pöördusid riigikohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis Riigikohtusse Tallinna ringkonnakohtu poolt tagasi lükatud määruskaebuse, olles endiselt seisukohal, et kodanikke pole kaasatud tehase planeerimise esmasesse faasi. Lisatud Est-For Investi kommentaar!

Pilt: Scanpix

Puidutehase vastased pöördusid riigikohtusse

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis Riigikohtusse Tallinna ringkonnakohtu poolt tagasi lükatud määruskaebuse, olles endiselt seisukohal, et kodanikke pole kaasatud tehase planeerimise esmasesse faasi. Lisatud Est-For Investi kommentaar!

Kuna avalikkuse kaasamine toimub alles asukoha planeerimise protsessis, aga mitte tehase sobivuse üldküsimuse juures, siis on ühenduse esindajad sunnitud järgmise astme kohtu poole pöörduma.

Ühenduse juristi Sven Antoni sõnul sisaldab kohtuasi rohkelt esmakordseid juriidilisi probleeme, mille osas hetkel õiguskindlus puudub. Eelkõige tekitab küsimusi, mis tingimustel täpselt saab või ei saa algatada riigi eriplaneeringut. Kuna juhtum on suure avalikkuse tähelepanu all ja puudutab paljusid isikuid, siis on õigusliku selguse saavutamine äärmiselt tähtis ning hõlbustaks ka edaspidi üles kerkivate küsimuste menetlemist. Seega ei saa kaebust kuidagi perspektiivituks nimetada.

Est-For Investi üks tegevjuht Aadu Polli on ettevõtjatele peetud konverentsidel korduvalt öelnud, et tehast soovitakse rajada Lõuna-Eestisse tooraine külluse tõttu. Juhul, kui ehitatakse tselluloositehas vajadusega 3,3 miljonit tihumeetrit puitu aastas ja see otsus võetakse vastu enne uue metsanduse arengukava valmimist, siis ei ole võimalik järgmisel aastakümnel raiemahtusid langetada.

Puidurafineerimistehase praegune investeeringuplaan järgib käesoleval kümnendil kehtinud intensiivmetsanduslikku mudelit, kavatsedes kasutada hetkel ekspordiks minevat paberipuitu ja haket. See ei võimalda alandada raiemahtusid ega kompenseerida vahepealsetel aastatel toimunud üleraiet, leiab EMA.

Eesti metsade jätkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste põhjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Samal ajal oli meie metsade tegelik raiemaht ametliku statistika järgi ülemöödunud aastal 10,1 ja möödunud aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit. Käesoleva aasta raiemaht on seni veel välja arvutamata, kuid teame juba praegu, et puidutööstus tõusis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord, lisas EMA.

Puidutehase Est-For Investi esindaja sõnul sisaldavad EMA teated valeväiteid:

Tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas. Praeguse plaani kohaselt tuleks sellest üks miljon Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest ehk puiduhakkest ning 2,3 miljonit peamiselt Eesti ja Läti, vähemal määral ka Leedu ja Valgevene eksporditavast paberipuidust. Meie regioonist veetakse praegu autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse umbes 7,7 miljonit kuupmeetrit tehase jaoks sobivat tooret. Nii ületab regioonis  ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks. Seetõttu saame kinnitada, et tehase rajamine ei mõjutaks lähipiirkonna praeguseid raiemahte ega järgiks ’intensiivmetsanduslikku mudelit’. Asukoht Tartu lähedal on parim garantii ka juhul, kui raiemahud peaks vähenema. Uuringukeskuse CentAR poolt tehtud sotsiaal-majanduslikust uuringust (avaldatud aprillis) nähtub, et tehase idee eestvedajad on arvestanud nii praeguse raiemahu jätkumise kui ka langetamisega.

Juhime tähelepanu ka faktile, et planeerimisseaduses ette nähtud protsesside ja menetlustega, kus toimuvad kõik seaduses ette nähtud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, ei ole veel alustatud. Riigi eriplaneeringu jaoks konsultantide leidmise riigihange on alles käimas.

Õiendus Est-Fori esindaja kommentaarile

"Est-For Invest OÜ esindaja kommenteeris meie 12. detsembri määruskaebuse Riigikohtusse jõudmise pressiteadet, öeldes, et see sisaldab valeväiteid. Esindaja sõnul läheb regioonis hetkel ekspordiks 7,7 miljonit tihumeetrit sellist tooret, tehas aga kasutaks vaid 3,3 miljonit tihumeetrit mistõttu väide, et tehase rajamine ei lase raiemahte langetada, olevat vale," teatas Eesti Metsa Abiks koordinaator Martin Luiga.

Antud väide toetus Maaülikooli metsanduse vanemteaduri Raul Rosenvaldi hinnangule konverentsilt "Eesti puidukeemia perspektiivid", mis ütleb, et tehase toormevarumispiirkonnaks on ümbes 40% nii Eesti kui Läti piirkonnast, ning et Läti puhul võib olla tegu ülehinnanguga, kuna kaugemalt kui 200 km kauguselt toorme toomine ei pruugi enam tulus olla. Seal on ka välja toodud, et "Praeguse raiemahu säilimisel toorainevajadust katta ei suudeta. Kui kase paberipuu puhul toorainet jagub, siis okaspuu paberipuidu vajadusi praegused raiemahud ei taga.", samuti ka "et antud piirkonnast on viimaste aastate raiemahtude juures okaspuu paberipuidu väljatulek pisut alla 1 mln tm aastas ning kase paberipuidu puhul kuni 1,8 mln tm aastas." Samuti toob Rosenvaldi analüüs välja, et viimastel aastatel on Eestis juba kuusikute üleraie toimunud.  

Est-Fori esindaja juhtis tähelepanu ka faktile, et planeerimisseaduses ette nähtud protsesside ja menetlustega, kus toimuvad kõik seaduses ette nähtud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, pole veel alustatud. Ühendus aga tugineb oma kohtukaebuses planeerimisseaduse punktile, mis ei luba riigi eriplaneeringu algatamist, kui ilmnevad asjaolud, mis planeeritava igal juhul välistavad. Selliseks asjaoluks on näiteks Emajõe veekogumi seisundi halb kvaliteet, mis Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi välistab täiendavate inimmõjude lisamise. Samuti oli rahandusministeeriumil seaduse järgi kohustus ennem planeeringu algatamist kaaluda avalikku huvi, sealhulgas vastuargumente, ent eriplaneeringu algatamise aruteludesse ei kaasatud ühtegi kodanikuühendust ega kohalikku omavalitsust.

Laadimine...Laadimine...