PÜKSIRIHM KOOMALE: Majandussurutis sunnib palku kärpima

Eesti Konjunktuuri Instituudi juht Marje Josing ütles, et nende juunikuine ettevõtjate küsitlus näitas, et palka on pidanud vähendama paljud ettevõtted. "Nõudluse järsu vähenemise tõttu polegi ettevõtjal muud võimalust kui kas töötajad koondada, paluda välja võtta korraline puhkus või vähendada palka. Suure käibe langusega ettevõte peab kahjuks kasutama kõiki neid võimalusi," ütles Josing.

Pilt: Albert Truuväärt
Majandus Eesti

PÜKSIRIHM KOOMALE: Majandussurutis sunnib palku kärpima (2)

Enn Tosso

Eesti Konjunktuuri Instituudi juht Marje Josing ütles, et nende juunikuine ettevõtjate küsitlus näitas, et palka on pidanud vähendama paljud ettevõtted. "Nõudluse järsu vähenemise tõttu polegi ettevõtjal muud võimalust kui kas töötajad koondada, paluda välja võtta korraline puhkus või vähendada palka. Suure käibe langusega ettevõte peab kahjuks kasutama kõiki neid võimalusi," ütles Josing.

Tema sõnul nimetas 35% tööstusettevõtetest, 41% kaubandusettevõtetest, 79% reklaamiagentuuridest, 80% hotellidest, 91% toitlustusettevõtetest, et on praegu töötajate palka vähendanud. Josing meenutas, et vastavalt töölepingu seadusele saab ettevõtja ühepoolselt palka vähendada aastas 3 kuu jooksul kuni 30%.

Keskmine palk langes 8 protsenti

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ütles, et jaanuari ja mai võrdluses on Maksu ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmetel vähenenud keskmine väljamakse 8%. Siia pole arvestatud sisse töötasuhüvitisi.

Ta viitas, et erinevate tegevusalade võrdluses on keskmine väljamakse vähenenud kõige enam majutuse ja toitlustuse valdkonnas (61%) ning sellele järgnevad mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (27%), kunst, meelelahutus ja vaba aeg (22%), jaekaubandus (19%) ning haldus- ja abitegevused (19%).

Samal ajal on palgafond vähenenud kokku ca 26,8% ning palgafondi vähenemise ulatus on jaanuari ja mai võrdluses suurim majutuses ja toitlustuses (71%), mille järgnevad kunst, meelelahutus ja vaba aeg (35%), mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (31%), haldus- ja abitegevused (26%) ning jaekaubandus (25%).

Suurim löök tabas majutusasutusi

Arvestades 2019. aasta hõivatute arvu, siis on Töötukassa töötasu hüvitamist saanud töötajad kõige rohkem järgmistest valdkondadest: 60% majutus ja toitlustus, 36% haldus- ja abitegevused, 32% hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja -rataste remont, 29% kunst, meelelahutus ja vaba aeg, 28% töötlev tööstus, 26% muud teenindavad tegevused.

Eurofoundi poolt aprillis läbi viidud COVID-19 mõjudega seotud küsitluse esialgsed andmed näitavad, et Eesti elanikest on pandeemia tõttu töö kaotanud vastajate osakaal 18,6% (EL keskmine 28,5%), seejuures hindas 3% Eesti vastajatest, et on töö alaliselt kaotanud. Lisaks arvas 11,5% Eesti vastajatest, et kaotab järgmise kolme kuu jooksul tõenäoliselt töö, EL keskmiselt 15,6%. Uuringus küsiti ka vastajate hinnangut selle kohta, kas nende leibkonna majanduslik olukord kolme kuu taguse ajaga võrreldes on halvem ning ka seda kui paljud arvad, et nende olukord kolme kuu pärast on halvem. Eesti vastajatest 33,1% hindas, et nende majanduslik olukord on kolme kuu taguse ajaga võrreldes halvem ning 32,1% arvas, et kolme kuu pärast on nende leibkonna majanduslik olukord halvem.

15 protsendil inimestest langes palk

Viimaste kuude jooksul on 15% töötajatel töötasu võrreldes aasta algusega langenud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee suurest tööturu-uuringust, milles osales üle 11 000 töötaja ja tööotsija. Põhipalga langus on enamasti jäänud 21–30% piiresse.

Kui eelmisel kevadel oli põhipalk aastaga langenud vaid 3% vastajatel, siis tänavu oli palgalangust ainuüksi aasta algusega võrreldes tundnud juba 15% töötajatest. Põhipalga languse põhjus on enamiku töötajate (70%) hinnangul eriolukorrast tingitud piirangute mõju tööandja tegevusele. Lisaks tõi pea iga viies vastaja (24%) välja, et töötasu langetati töökoormuse vähenemise tõttu.

Põhipalga langus oli enamasti 21–30% ja seda mõjutas tõenäoliselt suuresti ka töötasu hüvitise meede, mille üks tingimus oli töötasu või töökoormuse vähendamine minimaalselt 30% võrra. Eelmisel kevadel oli põhipalk vähenenud sagedamini 20% või rohkem ja see oli enamasti tingitud töökoha vahetamisest ning teise organisatsiooni tööle minekust.

Töötajad nõustuvad vabatahtlikult palgalangusega

"Palgalangust mõjutab ka töötajate hirm oma töökoha kaotuse pärast, mistõttu ollakse rohkem valmis nii töökoormuse kui ka töötasu vähenemiseks. Uuringu tulemustest selgub, et enamik töötajatest (66%) oli mõelnud töökoha kaotuse peale, kümnendik (11%) mõtles sellele sageli. Selline olukord on andnud tööandjatele töökorralduse ja töötasude muutmisel selge jõupositsiooni, mida lisaks stimuleeris töötasu hüvitise meede," kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt lisas, et tervisekriisi alguses kadus Eesti tööturult suur osa tööpakkumistest, mis tekitas töövõtjates ebakindlust uue töö otsimisel, sest senise töökohaga samaväärse töö leidmine võis osutuda keeruliseks. "Tööpakkumiste arv hakkas enamikus sektorites maikuus kiirelt taastuma ja pakutavate ametikohtade arv on kasvanud ka juunis. Seega on töö leidmise võimalused lähikuudel võrreldes märtsi- ja aprillikuuga märkimisväärselt paranenud."

Lisaks tõi 17% vastajatest välja, et nende palk on aasta algusega võrreldes hoopiski tõusnud. Palgatõusu suurus jäi enamasti 5–10% piiresse ja palka tõsteti enamasti ettevõtetes, kus vaadatakse regulaarselt aasta alguses palgad üle ning korrigeeritakse töötasu. Lisaks tõi 16% palgatõusust osa saanud töötajatest välja, et palka tõsteti, sest tööülesanded muutusid.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Mais toimunud uuringus osales 11 112 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...