PUUDEGA LAPSE VANEM: Tugiisikuta oleks meil normaalne elu võimatu

"Meie pere tugiisik on ideaalne: ta hoolib lapsest, on kohusetundlik, erialase väljaõppe ja kaine mõistusega," ütles puudega poja ema. "Ta on inimene, keda me väga usaldame." Tallinnas saab aastas tugiisiku abi ligi kolmsada viiskümmend puudega last.

Pilt: Scanpix
Eesti

PUUDEGA LAPSE VANEM: Tugiisikuta oleks meil normaalne elu võimatu

Vesta Reest

"Meie pere tugiisik on ideaalne: ta hoolib lapsest, on kohusetundlik, erialase väljaõppe ja kaine mõistusega," ütles puudega poja ema. "Ta on inimene, keda me väga usaldame." Tallinnas saab aastas tugiisiku abi ligi kolmsada viiskümmend puudega last.

"Tugiisik käib iga päev – abistab last ja peret igapäevatoimingute juures ning aitab vanematel läbi viia lapse arenguks vajalikke harjutusi. Kahekesi oleks see võimatu," rääkis puudega lapse ema. "Samuti aitab tugiisik vajadusel last sööta ja hoida. Meie pere tugiisik on ideaalne: hoolib lapsest, on kohusetundlik, erialase väljaõppe ja kaine mõistusega. Oluline on seegi, et meie väärtushinnangud on sarnased."
"Ideaalne tugiisik on empaatiline, kohanemisvõimeline, vastutustundlik, kohusetundlik, positiivne, optimistlik, koostöövalmis, motiveeriv, vajadusel loominguline, hea enesekehtestamise oskusega," nentis abilinnapea Betina Beškina.

Tema sõnul peaks tugiisikul olema kõik omadused, mida eeldab töö lastega. "Suurepärane tugiisik oskab leida erivajadusega lapsega ühise keele ning vastavalt lapse võimetele toetab ja suunab teda iseseisvamaks kujunemisel. Tugiisikuks sobib inimene, kes näeb last kui isiksust, mitte ainult tema erivajadust."

Palju kannatlikkust ja empaatiat

Erivajadusega poisi perre saabus tugiisik Tallinna perekeskuse vahendusel. "Esimesest kohtumise hetkest meeldis ta nii meile kui ka meie lapsele, harjumisaega ei olnudki vaja," mainis ema ja lisas, et kui tugiisiku teenus ühel päeval kaoks ning praegune tugiisik enam ei tuleks, oleks nende pere raske valiku ees. Ise sobiva inimese palkamiseks ei jätku raha, harjutusi aga ei saa jätta tegemata. Ema sõnul ongi kõige rohkem abi vaja igapäevaste harjutuste tegemisel. Peres kasvab ka teine laps ning tugiisik on abiks siis, kui too vajab tähelepanu või näiteks õpiabi.

Praegu on Tallinnas puudega laste tugiisikuid 265, kuid vajadus nende järele on abilinnapea sõnul suurem, sest lastel on vaja teenust igal nädalal. "Kolmesaja ringis on lapsi, kes saavad  teenust, ja saja ringis neid, kes veel järjekorras – mitte sellepärast, et ei ole raha, vaid sellepärast, et ei leia inimesi, kes tahaksid tugiisikuna töötada," selgitas Beškina.

Tugiisiku töö on tema hinnangul spetsiifiline – nõuab väga palju empaatiat ja kannatlikkust, ka ei saa alahinnata abistaja iseloomu, sest inimesed peavad omavahel klappima. Tugiisik on lapsele toeks haridusasutuses tavarühmas või -klassis, kus aitab tal  õpetajate korraldusi mõista, pakub abi suhtlemisel, vajadusel ka liikumisel jm. "Väljaspool haridusasutust saab tugiisik abiks olla rehabilitatsiooniteenustele ja huviringidesse saatmisel ning vaba aja veetmisel. Tugiisik aitab last ootamatutes olukordades toime tulla ning toetab teda igapäevategevuste õppimisel," rääkis  Beškina. "Iga laps ja tema vajadused on erinevad ning see eeldab tugiisikult paindlikkust tööaegade suhtes. Mõnikord ei pruugi tugiisiku ettekujutus tööst aga kattuda reaalse olukorraga. Edukas on koostöö siis, kui pere või laps lõpuks enam tugiisikut ei vaja, tulles iseseisvalt toime."

Lõputud katsumused

Näiteks on tugiisik oma kannatlikkuse ja innukusega olnud toeks liikumisabivahendist loobumisel ja iseseisvalt kõndima õppimisel, või siis toetanud last ühistranspordiga sõitmisel ja sellega seotud hirmudest vabanemisel. "Samuti on olnud lugusid, kus lapsed õpivad tugiisiku abil suhtlema eakaaslastega ning hakkamasaamist  eri sotsiaalsetes olukordades, näiteks on autistlik laps õppinud iseseisvalt kinos ja kohvikus käima," selgitas Beškina. "Kui laps tunneb end tugiisikuga turvaliselt, julgeb ta proovida uusi asju ning saab uusi eduelamusi. Selles töös pakub lapse iga pisemgi edusamm suurt rõõmu ja on tohutu väärtus. Muidugi on tore, kui sellest tuleb hea suhe, et lapsel on üks sõber rohkem."

Tänu tugiisikule saavad vanemad käia tööl, tegelda õppimisega või lubada enesele kasvõi puhkust. Hooldust pakkuva ettevõtte Alfa Hoolekanne osanik Rita Puustusmaa nentis, et puuetega laste vanemad vajavad rohkem puhkust, kui neile on võimalik praegu anda. "Vaimselt on hooldamine väga-väga raske, eriti kui räägime vaimse puudega lastest – nende käitumine võib väga paljudel juhtudel olla ettearvamatu. Päevaplaan võib juba sellest nihkesse minna, kui sul on kellegagi mingi kokkulepe, aga laps ei tule näiteks voodist välja – hakkab jonnima või ei söö, ei pane riidesse jne. Kui vaimse puudega inimene ärritub, siis võib ta ka füüsilist vastupanu osutada – ennast pulgaks tõmmata ja mitte püsti tõusta. Vanemal peab olema 100% enesekontroll, ta ei tohi uisapäisa tegutseda."

"Kõige sagedamini tekivad arusaamatused suhtlemisel ning koostöös haridusasutustega, kui last ümbritsevad täiskasvanud on üksteise rollide või lapse toetamise osas eriarvamusel," lausus Beškina. "Tugiisik on lapsele eri tegevuste juures toeks ja nö seljatagune, aga kindlasti ei suuda ta asendada vanemaid ega õpetajaid."  

Laste tugiisiku teenus toimib Tallinnas hästi tänu riigi ja Euroopa Liidu rahastamisele. Seni suuremas osas Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritud teenuse raha lõpeb paraku 2020. aasta veebruaris ning linn seisab valiku ees, kas vähendada teenust või leida puudu olev raha. Linn vajaks teenuse jätkamiseks 2020. aastal üle kahe miljoni euro, millest töötasu on 1,7 miljonit eurot. Praegu pole veel teada, kas riik leiab võimaluse toetamist jätkata.

Mullu sai abi ligi 350 last

• Tallinna perekeskusele esitati 2018. a tugiisiku saamiseks 442 taotlust ning teenust pakuti samal aastal 342 raske või sügava puudega lapsele. Neist 332 last olid Euroopa Sotsiaalfondi ja linna ühisrahastusel ja kümme täielikult linna rahatoel.

• Kuna tugiisikuid on raske leida, jäi umbes 110 last paraku ilma teenuseta.

Tugiisikuks võib saada ka koolitusel käinud tuttav

Puudega lapse tugiisiku tunnitasu on suurem kui täiskasvanud puudega isiku isikliku abistaja tunnitasu.

Tugiisikuid koolitavad üldjuhul teenuse osutajad ise või koolitusfirmad, kes on sageli ka töötukassa partneriteks. "Tallinna perekeskuses saavad tugiisikuks soovijad baaskoolituse, kus neile tehakse selgeks erivajadused ja suhtlemisvõimalused," ütles abilinnapea Betina Beškina. "Jooksvalt toimuvad  täienduskoolitused ning iga kuu on tugiisikul võimalik tulla rühmakohtumisele, kust saab nõu töös ette tulevate murede osas ning kohtuda teiste tugiisikutega." Tugiisikuks sobivad Beškina sõnul keskharidusega inimesed. Paraku ei saa seda eriala praegu õppida kutse- või kõrgkoolis, kuigi see oleks väga vajalik.  Praegu teenib puudega lapse tugiisik tunnis kuus eurot (bruto), seda on rohkem kui saab täiskasvanud puudega isiku isiklik  abistaja. "Võrdluseks võin öelda, et näiteks perekeskuse  psühholoogilt nõutakse erialast kõrgharidust magistri tasemel, lisaks peavad nad olema läbinud teaduspõhise nõustamismeetodi väljaõppe ning töötanud nõustajana vähemalt kaks aastat. Nende tunnitasu on sõltuvalt tööstaažist 6,9-8,75 eurot bruto," rääkis abilinnapea. "Sotsiaalsfääri töötajate tasu vajab ümberhindamist, muidu pole võimalik paljusid probleeme lahendada."

Abilinnapea sõnul ei ole ka välistatud, et kui perel on usaldusväärne tuttav, kes neile ja nende lapsele meeldib, võib ta pärast taustakontrolli ja baaskoolituse läbimist asuda samuti tööle tugiisikuna. "Peaasi, et see inimene ei oleks lähisugulane ja ei elaks samal aadressil," lisas ta.
Tallinna perekeskus võtabki tööle raske või sügava puudega laste tugiisikuid, baaskoolitus uutele soovijatele toimub vähemalt kaks korda aastas.CV ja motivatsioonikiri tuleb saata talvi.karbe@pk.ee. Info tel 655 6088 või 526 8584.

Laadimine...Laadimine...