PUUETEGA INIMESTE ESINDAJAD: Ametkonnad ei võta puuetega inimeste õiguste kaitsmist piisavalt tõsiselt

Täna avalikustatud raportist selgub, et puuetega inimeste elu Eestis on jätkuvalt keeruline ning piisavalt abi saavad vaid need, kes aktiivselt seda otsivad ning omavad tugevat toetusvõrku. "Siin on käärid sees. Mida aktiivsem inimene on, seda rohkem ta teenuseid vajab, näiteks tööle pääsemiseks," tõdes Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel. Vajakajäämisi on nii meedia, transpordi kui ka erinevate teenuste, näiteks internetipanga ligipääsetavusega.

Pilt: Scanpix

PUUETEGA INIMESTE ESINDAJAD: Ametkonnad ei võta puuetega inimeste õiguste kaitsmist piisavalt tõsiselt (1)

Triin Oja

Täna avalikustatud raportist selgub, et puuetega inimeste elu Eestis on jätkuvalt keeruline ning piisavalt abi saavad vaid need, kes aktiivselt seda otsivad ning omavad tugevat toetusvõrku. "Siin on käärid sees. Mida aktiivsem inimene on, seda rohkem ta teenuseid vajab, näiteks tööle pääsemiseks," tõdes Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel. Vajakajäämisi on nii meedia, transpordi kui ka erinevate teenuste, näiteks internetipanga ligipääsetavusega.

Täna tutvustati Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIKoda) värskelt valminud variraportit "Puuetega inimeste eluolu Eestis". Kuigi Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni juba 2012. aastal, on tänini konventsiooni 33. artiklis kirjeldatud järelvalvemehhanism loomata. "Järelvalve teostamiseks puudub seaduslik alus," nentis Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Mihkel Tõkke, kes on ühtlasi ka variraporti projektijuht. "Järelvalve puudumine toob kaasa ka selle, et riigi institutsioonid ei võta eriti tõsiselt konventsiooni rakendamist."

Tõkke sõnul tegeleb puuetega inimeste õigustega hetkel enamjaolt sotsiaalministeerium, kuid järelvalve seadustamisel laieneks vastutus ka teistele ministeeriumitele.

Abi saab vaid see, kes oskab küsida

Puuetega inimestel pole suurt abi ka võrdse kohtlemise seadusest, kuna seal on kehtestatud diskrimineerimise hierarhia. "Puuetega inimesed on kaitstud vaid töö, kutseõppe ja karjäärinõustamise valdkonnas. Kui nende õiguseid rikutakse aga sotsiaalvaldkonnas, tervishoius, avalikes teenustes näiteks ühistranspordis, ei saa puuetega inimesed pöörduda võrdse kohtlemise voliniku poole," tõdes ta.

Raportist nähtub Tõkke sõnul, et Eestis saavad vajalikku abi ainult tugevamad puuetega inimesed. "Abi saavad need, kes teavad, kuhu minna, kust abi küsida või kellel on tugev toetusvõrgustik. Nõrgemad aga ei pruugi abi saada," ütles ta.

Suureks probleemiks on ka see, et puuetega inimeste ja puuetega laste toetused ei kata puudest tingitud lisakulutusi. "60 protsenti peredest ütles, et toetused ei kata ravi, eritoidu ja transpordikulutusi," märkis Tõkke.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habichti sõnul tuleb raportist välja ka see, et e-riik ei ole jõudnud puuetega inimesteni. "See on põhjustatud sellest, et andmete ristkasutust ei toimu - kohalike omavalitsuste andmebaasid ei suhtle omavahel," tõdes ta. "Inimeste jaoks tähendab see seda, et oma õiguste teostamiseks peavad nad tegema ekstrapingutusi, mis võtavad palju aega ja energiat. See tähendab paraku ka seda, et inimene võib jääda abita, sest teabes on keeruline orienteeruda."

Raporti esitlusel olid kohal ka erinevate puuetega inimeste esindusgruppide esindajad, kes tõid välja kuulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimeste probleemid.

Viipekeeletõlk tkui luksusteenus

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp nentis, et kurtus on nähtamatu puue, pealtnäha oleks tegu justkui tervete inimestega. "Kui teenuseid luua või rahastada, siis vaadatakse kurtide peale ja öeldakse: "Teil pole midagi viga"."

Eriti suureks probleemiks on kurtidele viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus, seda eriti riigi äärealadel. "Keeleseaduses võeti märtsis 2017 vastu, et viipekeel on võrdne eesti keelega, aga näiteks sotsiaalhoolekandeseaduses ei ole eesti viipekeele mõistet üldse seeski. See oleks nagu luksusteenus, mille eest maksmine on kohalikele omavalitsustele raske," tõdes Papp.

Ka haridus on Papi sõnul suureks murekohaks. "Praegu ei ole kaasamist, pearahadega on probleeme," nentis ta. "Ma ei räägi ainult alusharidusest, ka põhihariduses ja gümnaasiumihariduses ning kutse- ja kõrghariduses on probleeme."

Papp märkis et kurtide jaoks on eriliselt oluline probleem ligipääsetavus eestikeelsele meediale. "Eesti filmidel pole subtiitreid, samuti ka poliitilistel foorumitel. Me ei saa aru, mis toimub, sest me lihtsalt ei kuule," ütles Papp. "Eesti inforuum on meie jaoks nagu ära lõigatud."

Pimedate ligipääsetavusele ei mõelda

Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin rõhutas, et nägemispuudega inimestele on oluline teema ligipääsetavus nii füüsilises kui virtuaalses maailmas. "Eestis on olukord suhteliselt ebastabiilne, et mitte öelda halb," tõdes ta. "Täna on Eestis situatsioon, kus meil pole ühtegi nõuet, mis nõuaks hoonete ligipääsetavaks muutmist."

Erivajadustega inimeste organisatsioonid on tema sõnul loonud erinevaid juhendmaterjale, kuid seal toodud juhised on soovituslikud - keegi ei pea neid rakendama ja tihti seda ka ei tehta.

Paljudes kohtades puuduvad ka helilised valgusfoorid ning heliteavitusega ühistranspordinumbrid. "Inimene lihtsalt ei jõua kohale sinna, kuhu ta tahab minna - koju, tööle, kooli," selgitas Rosin.

Veebiteenuste ligipääsetavus on Rosina sõnul paranenud, kuid mitte piisavalt. "Nägemispuudega inimesed ei saa ligi pangasektorile, e- kaubandusele, ta ei pruugi selle tõttu näha ka infot abiteenustest, mida ta kasutada saaks," rääkis ta lisades, et ka era- ja avaliku sektori mobiilirakenduste puhul ei ole mõeldud nägemispuudega inimeste ligipääsetavusele.

Aktiivset puudega inimest ei toetata

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikme Tom Rüüteli sõnul on puuetega inimesed oma tuleviku pärast mures. "Me ei tea, kuidas hakkab haldusreform teenuste vormi ja kättesaadavust mõjutama," tõdes ta. "Öeldakse, et teenused muutuvad kättesaadavamaks, kuid täna me seda ei tea."

"Kui vaadata transpordiplaane, siis ei jõua ka puudeta inimesed keskustesse, rääkimata invatranspordist," jätkas Rüütel. "Paradoksaalne on see, et kuigi riik eeldab puuetega inimestelt aktiivset olemist, siis tegelikult ta seda ei toeta."

"Siin on käärid sees. Mida aktiivsem inimene on, seda rohkem ta teenuseid vajab, näiteks tööle pääsemiseks," tõdes ta.

Liikumispuudega inimestel on probleeme ka tööturul. "Ei saa öelda, et liikumispuudega inimestel pole võimalust õppida. Samas on probleem selles, mis saab peale hariduse omandamist," ütles Rüütel. "Ka puudeta inimestel on väga raske tänapäeval peale õpinguid tööturule jõuda."

Kindlasti peab riik tema sõnul tegelema ka hooldajate küsimusega. "Hooldajate probleem on lahendamata. Ühe inimesega on kodus veel vähemalt kaks inimest, kes ei saa tööle minna ja on süsteemi hammasrataste vahel," ütles ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...