Rahanduskomisjon saatis pensionireformi esimesele lugemisele

Riigikogu rahanduskomisjon käsitles teisipäevasel kohustusliku pensionireformi seaduse eelnõu ja otsustas selle saata täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 2. detsembril.

Pilt: Pixabay
Majandus Eesti

Rahanduskomisjon saatis pensionireformi esimesele lugemisele

Toimetaja: Vesta Reest

Riigikogu rahanduskomisjon käsitles teisipäevasel kohustusliku pensionireformi seaduse eelnõu ja otsustas selle saata täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 2. detsembril.

"Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad soovijatele investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama," ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Tema sõnul toob see eelduslikult kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni. Kokk lisas, et seniste pensionifondide tootlusega on suur rahulolematus, mistõttu on vaja astuda samme probleemide lahendamiseks.

Kokk kinnitas, et eelnõu menetlemisel on kavas laiem arutelu. Huvigruppidelt laekunud ettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu teist lugemist täiskogu istungil. Rahanduskomisjonis on need arutusel tuleva aasta alguses.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul ei saa teise samba muutmist vabatahtlikuks aga kuidagi toetada, sest see tähendab tulevikus väiksemaid pensione.

"Sellele viitavad kõik analüüsid ja ekspertide hinnangud. Lisaks veel võimalikud vastuolud põhiseadusega, millele on osutanud nii õiguseksperdid, aga ka justiits- ja sotsiaalministeerium. Probleeme on ka sellega, et eelnõu on koostatud puudulikult eirates head õigusloomet ja normitehnikat," ütles Lauri.

Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi. Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.

Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.

Teise samba raha alles pensionieas välja võttes saab samuti valida, kas võtta raha välja korraga või siis eluaegse või tähtajalise pensionina. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustata üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekib kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või olemasolu korral kolmandast sambast.

Pensionisambasse kogutud raha tuleb välja võtta täies mahus, raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Kuni 10 000 euro suurused summad makstakse välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kahes või kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Laadimine...Laadimine...