Rahandusministeerium  nõuab kodumaiseid panku

Rahandusministeeriumi eelnõu, mille järgi sepistataks suuremad hoiu-laenuühistud pankadeks, on kantud õilsast eesmärgist suurendada konkurentsi pangandusturul.

Pilt: Ksenija Kurs
Eesti

Rahandusministeerium nõuab kodumaiseid panku

Pealinn

Rahandusministeeriumi eelnõu, mille järgi sepistataks suuremad hoiu-laenuühistud pankadeks, on kantud õilsast eesmärgist suurendada konkurentsi pangandusturul.

Rootsi kapitali ülemvõimust on räägitud nõrkemiseni. Teisalt aga laotataks suuremate hoiu-laenuühistute õlgadele, keda Eestis üksikuid, liiga ränk koorem. Eelnõu näeb ette, et hoiu-laenuühistu, mille kaasatud hoiuste maht on üle 5 miljoni euro või liikmeid rohkem kui 3000, peab taotlema panga tegevusloa.

Sellisel juhul kohaldub krediidiasutuste seadus, sh finantsinspektsiooni järelevalve. Ühistutel on liikmeid kokku 15 400 ringis ja varade maht umbes 160 miljonit eurot. Samas on pank ja ühistu olemuselt siiski erinevad. Need, kes ühistu moodustanud, ei pruugi nõustuda hakkama panga osanikeks. Ühistu annab majandamiseks ehk liikmete raha juurdekasvatamiseks märksa laiemad võimalused investeerida, kui seda on rangelt reeglistatud pangal.

Nii et kui riik kohustab, aga ühistu liikmete enamus ei soovi, siis mis edasi? Ilmselt tähendaks kirik-keset-küla lahendus olukorras, kus pangandusturule on vaja konkurentsi, n-ö pehmet meelitamist. Miks mitte riigi osalusel ühistuid koondav pank – mitte et iga suurem ühistu oleks eraldi pank? Lisaks meenutab eelnõu liialt 90ndaid, kui Eesti tegutses pank igas väikelinnas. Millega see lõppes, mäletame.

Laadimine...Laadimine...