Rahasüst takistab Jaani kiriku torni väljakule prantsatamast

"Meie kiriku torn tuleb igal juhul kohe korda teha, sest vastasel korral võib see Vabaduse väljakule maha prantsatada," ütles Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. Kuna selgus, et torni kandetalad on väga pehkinud, on ta linnale remondiraha eest tänulik.

Rahasüst takistab Jaani kiriku torni väljakule prantsatamast (3)

Urmas Kaldmaa

"Meie kiriku torn tuleb igal juhul kohe korda teha, sest vastasel korral võib see Vabaduse väljakule maha prantsatada," ütles Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. Kuna selgus, et torni kandetalad on väga pehkinud, on ta linnale remondiraha eest tänulik.

Jaani kiriku torn on tipuni tellingutes ja töömehed kiriku juures ametis. Tammsalu sõnul algas remont seetõttu, et kirikutorni kandetalad olid pehkinud ja vajasid kiiremas korras väljavahetamist. "Hakkasime kirikule uut piksekaitset panema. Tuli välja, et seda polegi kuhugi kinnitada, sest üleval torni tipus, umbes 50 meetri kõrgusel maapinnast, on kandekonstruktsioonid väga viletsas seisus," selgitas Tammsalu. "Olukord on selline, et torn tuleb igal juhul kohe korda teha, sest vastasel korral võib see Vabaduse väljakule maha prantsatada."

Aknad jutustavad lugusid

Tammsalu teada paigaldati plekk-katus, mis korralikult vett ei pidanud ja mille all kandekonstruktsioonid mädanema hakkasid, umbes 30 aastat tagasi. Nagu selgus nüüd katust üle vaadates, ei hakatud tollal jändama pleki kahekordsete valtside tegemisega, vaid piirduti ainult ühekordsete valtsidega, nende vahelt aga pääses vesi ja niiskus sisse.

Jaani kogudusel nii suureks ja ootamatuks remondiks omal raha kohe võtta ei olnud. Kogudus pöördus abi saamiseks Tallinna linna poole ja linn leidiski 135 000 eurot, et kirikutorn korda teha, sellele uus läikiv plekk-katus peale panna, fassaadi krohvi- ja värvikahjustused kõrvaldada ja uus piksekaitse paigaldada. Kogudus ise katab tööde kuludest kümme protsenti.

"Oleme linnale ääretult tänulikud selle eest, et ta tuleb meile alati kohe appi, kui on vaja teha avariitöid," lausus Tammsalu. "Linnapea Mihhail Kõlvart on võtnud meie abipalveid täie tõsidusega."

Jaani kirikus on praegu käsil ka kirikuakende kordategemine ja tööd jätkub siin tõenäoliselt aastateks. 1944. aasta pommitamise ajal kirik otsetabamust ei saanud, kuid kõik tinaraamis vitraažakende klaasid lendasid eest ja paljud aknaraamid said kannatada. Uusi vitraažakende panemisele ei tasunud tollal mõeldagi ja nii olidki kirikul kuni viimase ajani tavalised klaasaknad. Möödunud aastal tehti korda kolm Pärnu maantee poolset akent ja tänavu on kavas panna kahele lõunapoolsele aknale vitraažid. "Tegemist on ääretult kalli tööga," nentis  Tammsalu. "Ühe akna kordategemine läheb maksma ligikaudu 24 000 eurot, sellest pool kulub akende restaureerimisele ja teine pool vitraažidele."

Jaani kiriku kõiki kümmet praegu ilma vitraažita suurt akent kavandab meie tuntuim vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, kes Tammsalu teada on saanud kolme akna kavandid valmis. "Tahtsime teha jutustavad vitraažid," mainis Tammsalu. "Kuna Jaani kirik on pühendatud evangelist Johannesele, andsime kunstnikule ette kümme kohta Johannese evangeeliumist, mida võiks vitraažakendel kujutada. Vitraažide tegemiseks kasutab Dolores Hoffmann väga haruldast käsitsi rullitud vitraažiklaasi, mille ta oli aastaid tagasi Leedust ostnud ja väga olulise töö tegemiseks hoidnud."

Vitraaži tegemise ja aknaraamide restaureerimise maksab kinni kogudus ise. Tammsalu andmeil on kogudus viimase kolme aasta jooksul panustanud mitmesugusesse remonti ligi 160 000 eurot.

Remont käib ka Olevistes ja Kaarlis

Suuri remonditöid ei tehta tänavu mitte ainult Tallinna Jaani, vaid ka Oleviste ja Kaarli kirikus.

Oleviste kirikus restaureeritakse torni ja fassaadi. Tallinn on nendeks töödeks kirikurenessansi programmi raames eraldanud 350 000 eurot ning kogudus lisab sellele omalt poolt veel 130 000 eurot. Juunis kirjutasid linnapea Mihhail Kõlvart ja EELK Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus alla lepingule, millega Tallinna linn toetab kiriku käärkambri trepi ja lõunapoolse välisukse restaureerimist ning akende restaureerimise tegevuskava koostamist 57 125 euroga.

"Tallinna linnaga on meil eriti viimastel aastatel väga hea koostöö olnud," ütles õpetaja Aus. "Linn on meile väga tugevalt appi tulnud. Ilma selle abita poleks me kindlasti võimelised sellises mahus remonti tegema."

Linnapea Kõlvart nimetas suureks saavutuseks, et möödunud aastal lõpetati Kaarli kiriku oreli kapitaalremont. "Meie abist ei oleks aga mingit kasu, kui kogudus ise ja selle juhid ei oleks aktiivsed," lisas Kõlvart. "Tänan kogudust tehtud töö eest. Kiriku ehitamine pole ajutine tegevus ja loodame, et ka Tallinna kirikurenessansi projekt pole ajutine."

Kümne aastaga on kirikurenessansi programmi raames restaureeritud kokku 22 pühakoda ja neis asuvaid kultuurimälestisi, mida Tallinna linn on toetanud kokku ligikaudu 6,5 miljoni euro väärtuses.

"Sel aastal saavad kirikud linnaeelarvest toetust kokku ligi miljon eurot. 2016-2019 oleme taastamistöid Tallinna ajaloolistes kirikutes linnaeelarvest toetanud kokku 2,4 miljoni euroga," ütles Kõlvart. 

Tuvide toitmine rikub kalli raha eest tehtud tööd

Toitmise tõttu koguneb Vabaduse väljakule väga arvukalt tuvisid, kelle väljaheited rikuvad kiriku ülikalleid aknaraame.

Jaani kiriku akende kordategemisele on tekkinud ootamatud vastutegutsejad, et mitte öelda vaenlased. Nimelt käivad mõned inimesed kiriku juures tuvisid söötmas ja see  meelitab kiriku akendele ja ümbrusse toitu ootama tohutuid tuviparvi. "Meil on linnuarmastajad, kes tassivad suurte kottidega tuvidele kuivatatud saia," rääkis Tammsalu. "Mõni tädi toob 50-60 liitri jagu korraga ja puistab selle siis murule laiali tuvidele söögiks. Ühe kogenud linnuvaatleja hinnangul on ta näinud kiriku juures ligikaudu 350 linnust koosnevat tuviparve."

Loomulikult jätavad akendel istuvad tuvid sinna ka oma väljaheiteid, mis pole mitte ainult ebaesteetiline, vaid mädandab ka aknaraame. Seega on praegu kalli raha eest restaureeritavad aknaraamid ohus ja kui midagi ei muutu, tuleb neid õige pea jälle restaureerima hakata. Just nimelt restaureerima, sest kirik on mälestis ja aknaraame lihtsalt parandada või uutega asendada ei ole lubatud. Koguduse õpetaja Tammsalu sõnul pole asi ainult kiriku akendes, vaid tuvid reostavad kogu ümbrust ja teevad seal liikumise inimestele ebameeldivaks.
Jaani kogudus ja Tallinna kommunaalamet on paigaldanud kiriku juurde sildid palvega seal linde mitte toita. Tammsalu sõnul aga on  tuvitoitjad või siis nende toetajad osutunud väga suure jõu ja kiire reageerimisega inimesteks. Sildi jaoks paigaldatud peenemad postid väänati juba järgmisel ööl kõveraks. Kui paigaldati käsivarrejämedused torud, siis tõmmati need veel kivistumata betooni seest välja ja visati põõsa alla. "Need inimesed käivad vist jõutrennis," lausus Tammsalu.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...