Rahvusvaheline maja hoiab Eestisse tööle tulijaid ametnike vintsutuste eest

Uues rahvusvahelises majas saavad Eestisse õppima või tööle asuvad välismaalased vaid päevaga kõik asjad aetud. Näiteks taotleda isikukoodi, registreerida elukohta, saada infot elamislubade ning ka lasteaia- ja koolikohtade kohta.

Pilt: Scanpix
Eesti

Rahvusvaheline maja hoiab Eestisse tööle tulijaid ametnike vintsutuste eest

Ivo Karlep

Uues rahvusvahelises majas saavad Eestisse õppima või tööle asuvad välismaalased vaid päevaga kõik asjad aetud. Näiteks taotleda isikukoodi, registreerida elukohta, saada infot elamislubade ning ka lasteaia- ja koolikohtade kohta.

Eesti rahvusvahelise maja avasid hiljuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Mainor AS Ülemiste linnakus Öpiku majas (Valukoja 8). See on keskus, kus kõik välismaalastele Eestisse elama ja tööle asumiseks vajalikud teenused ja info on ühes paigas koos. Samuti saavad keskuses töötavate nõustajate poole pöörduda  ettevõtted, kes tahavad välismaalt spetsialiste palgata. Keskuse abiga on neil võimalik tutvuda nõuete ning sammudega, mis välisspetsialisti Eestisse toomisega kaasnevad.


Rahvusvahelise maja avamisel meenutas oma Brüsselisse tööle minemise okkalist algust telemees Johannes Tralla. Tal tuli Belgias pikalt järjekorras seista, kuid teenindajani jõudes selgus, et oleks pidanud koha sisse võtma hoopis kõrvalsabas, kus olid temasugused sisserändajad, mitte kohalikud kodanikud.


Tallinna linnapea Taavi Aas ütles, et õnneks ei saa Tallinnas sellist asja enam juhtuda. "Mul on hea meel, et meile tööle saabuvad talendid ei pea niimoodi pea laiali järjekordades seisma, nagu pidi seda tegema ERR-i Brüsseli korrespondent, et oma elu Euroopa  pealinnas  sisse seada," rääkis Aas. "Omalt poolt luban, et Tallinn teeb kõik selleks, et talendikatel spetsialistidel, kes meile saabuvad, jääks Eestist ja Tallinnast  kõige paremad muljed juba esimesel kokkupuutel meie teenindajatega. Esimene mulje on ju kõige olulisem."


Palju kergem asju ajada


Vabalt eesti keelt rääkiv Leonardo Daniel Ortega Prudencio saabus Mehhikost Eestisse kuus aastat tagasi. Ta ütles, et toonane ja praegune olukord pole üldse võrreldavad. Temal tuli oma käe peal kild killu haaval internetist infot koguda ja tuttavatelt ning vahel ka juhuslikelt inimestelt tänaval küsida, kuidas  ühe või teise asutuse juurde pääseb. "Kui mina Eestisse tulin, siis ma sageli ei teadnudki, kuhu poole peab ühe või teise küsimusega pöörduma," selgitas Prudencio. "Nende aastatega on Eesti palju rohkem avatumaks muutunud. Selles suhtes on neil, kes nüüd tulevad, küll palju kergem, kui oli minul omal ajal. Aga ma ei kurda ka õieti millegi üle. Mulle meeldib Eesti turvaline elu, siin saab hoida head tasakaalu töö ja muu elu vahel. Aega jääb ka hobide jaoks ja ma ei pea end surnuks töötama. Siin on väga puhas õhk, ka Tallinnas, kuigi see pole väike linn. See peaks minu arvates paljudele spetsialistidele, kes kaaluvad tulevast töökohta, väga meeldima."


Prudencio sõnul on rahvusvahelisse majja lihtne tulla, sest keskus asub lennujaaamast kohe järgmise trammipeatuse juures. "Tüüpilised küsimused on, kas ja kuidas peab välismaalane registreerima oma elukoha ning kus ja mis tasemel saab eesti keelt õppida. Kui tullakse perega, siis saab siit majast teada ka seda, kus on vabad lasteaiakohad või millisesse kooli saavad lapsed minna. Kui rahvusvahelise maja töötajad ei oska ise nõustada, teavad nad vähemalt, kuhu võiks edasi pöörduda," lausus Prudencio.


Mainor AS, mille arendatavas Ülemiste linnakus käib juba praegu tööl üle tuhande välismaalase, on rahvusvahelise maja vajadust pikemat aega tajunud ning oli ka üks selle rajamise idee algatajaid. Rahvusvahelises majas saavad Eestisse tööle või õppima asujad kõik neile tarvilikud asjaajamised ühe päevaga tehtud. Näiteks on keskuses võimalik taotleda isikukoodi, registreerida elukohta, saada teavet elamislubade ning ka lasteaia- ja koolikohtade kohta. Lisaks hakkab keskus pakkuma rahvusvahelistumise üldharivat programmi, keelekohvikuid ning kohanemis- ja võrgustikuüritusi erialaste kontaktide leidmiseks.


"Alustame tööd nende teenustega, mille järele on seni olnud kõige põletavam vajadus, kuid meie jaoks on väga oluline ka klientide tagasiside, et saaksime tarvidusel teenuseid lisada või parendada," ütles Eesti rahvusvahelise maja juht Annely Tank.


"Broneerimissüsteem kohtumiste kokkuleppimiseks on aga juba avatud," mainis Tank ja lisas, et ühele päevale võib broneerida kohtumisi mitme nõustajaga.


Majas pakuvad teenuseid EAS, Mainor AS, siseministeerium, maksu- ja tolliamet, integratsiooni sihtasutus, töötukassa, politsei- ja piirivalveamet ning Tallinna linn. Ettevõtluse eest vastutav abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et  muu hulgas hakkab Tallinna ettevõtlusamet pakkuma rahvusvahelises majas tulevast aastast ühel päeval nädalas ettevõtlusalast nõustamist Eestisse saabuvatele välismaistele ja ka siia naasvatele Eesti peredele.


Talendid Eestisse


Rahvusvahelise maja avamisel tervitussõnadega esinenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti sõnul on rahvusvaheline maja suurepärane näide riigi, omavalitsuse ja erafirma koostööst. "Mul on hea meel, et lõpuks on meil olemas koht, mis lihtsustab välistalendile  ühiskonda sulandumist, vähendades nõnda aega ja kulusid nii ettevõtjatele, spetsialistidele kui ka riigile," lausus  Tammist.
"Tippspetsialistidest on kõikjal puudus ning Eesti võistleb talentide riiki meelitamise nimel kõikide teiste Euroopa riikidega," lisas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Alo Ivask. "Rahvusvahelise maja loomine aitab kinnistada arusaama Eestist kui lihtsa asjaajamisega riigist ning võib olla kaalukeeleks välistalendi otsuse tegemisel."


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis maja avamiseks oma IKT arenguprogrammist 150 000 eurot.

 

 

Mehhiklane aitab välismaalastel Eestisse sulanduda


"Minu pärast võiks siin olla veel rohkem Mehhiko restorane ja Mehhiko toitu. Aga selleks, et oma elu siin rahulikult elada, on kõik olemas. Isegi ühistransport, mis käib nagu kellavärk, on linnaelanikele tasuta," kiitis elu Tallinnas mehhiklane Leonardo Daniel Ortega Prudencio.
"Olen pärit Mehhikost, alguses tulin Tartusse õppima," rääkis  Prudencio. "Töötasin  seal ka ühes IT ettevõttes. Paar viimast aastat elan aga Tallinnas ja töötan EAS-i projektis Work in Estonia  ehk Tööta Eestis."


See projekt  tutvustab Eestit välisspetsialistidele ja aitab ettevõtetel  inimesi värvata. "Samuti osaleme rahvusvahelise maja asutamisel," selgitas mehhiklane. "Asutused, kellega me iga päev koostööd teeme, on ka selles majas esindatud ja nad saavad juba end tutvustada potentsiaalsetele töövõtjatele."


Uutele Eestisse tulijatele soovitas Prudencio koguda juba enne siia reisimist internetist Eesti kohta nii palju teavet kui võimalik.
 Ainuke asi, millest Prudencio Eestis vahel puudust tunneb, on Mehhiko toit. "Minu pärast võiks siin olla veel rohkem Mehhiko restorane ja Mehhiko toitu. Aga selleks, et oma elu siin rahulikult elada, on kõik olemas. Isegi ühistransport, mis käib nagu kellavärk, on linnaelanikele tasuta." Prudencio sõnul meeldib talle ka see, et Eestis saab kõiki asju saab ajada arvutis, ei pea kuhugi tingimata kohale minema. "Inimesed on väga sõbralikud, kui sa neid juba lähemalt tundma oled õppinud. Mina ei leia siin Tallinnas elades küll mitte ühtegi suurt probleemi."

Laadimine...Laadimine...