RAIEVABRIK: Eraomanikud raiuvad Tallinna väärtuslikud metsad puudest paljaks, kui riik laastamistööd ei peata

"Metsa on nii lihtne pimesi raha nimel hävitada," nentis pidurdamatust metsaraiest rääkides Kakumäe elanik fotograaf Kaupo Kalda, kes hiljuti drooni lennutades avastas taas, et "hoppaa, raie käib!". "Kas eesmärk on anda teatud isikutele aega linna rohealad tühjaks raiuda?" küsib Tallinna linnaplaneerimisameti juht Ignar Fjuk. "Olukord tundub lausa kuritahtlik." Tallinn peab sõda riigi keskkonnaametiga, et linna rohealasid laastavad lageraied kiiresti lõpetada.

Pilt: Scanpix/ Kaupo Kalda

RAIEVABRIK: Eraomanikud raiuvad Tallinna väärtuslikud metsad puudest paljaks, kui riik laastamistööd ei peata (3)

Oliver Õunmaa

"Metsa on nii lihtne pimesi raha nimel hävitada," nentis pidurdamatust metsaraiest rääkides Kakumäe elanik fotograaf Kaupo Kalda, kes hiljuti drooni lennutades avastas taas, et "hoppaa, raie käib!". "Kas eesmärk on anda teatud isikutele aega linna rohealad tühjaks raiuda?" küsib Tallinna linnaplaneerimisameti juht Ignar Fjuk. "Olukord tundub lausa kuritahtlik." Tallinn peab sõda riigi keskkonnaametiga, et linna rohealasid laastavad lageraied kiiresti lõpetada.

"Siin elavad kitsed, pidevalt kohtun oma koduaia taga nendega,"  kirjeldab senist Veerise tänava idülli 20 aastat Kakumäel elanud Anne Lind. "Tihti tuleb rebane meil tara alt aeda. Eelmisel aastal oli siin veel noor põder liikumas. Loomad peavad saama turvaliselt liikuda ühelt rohealalt teisele. Kunagise ekspertiisi järgi võib leida Kakumäe metsadest üle 50% Eestis elavatest liikidest. Siin on nahkhiire lennukoridorid ja kasvavad käpalised."


Nüüd on need liigid seal paigas aga hävimisohus, sest otse Linnu kodumaja tagant algab raielank. "See raiesmik on olnud tegelikult Põhja-Eesti regionaalhaiglale kuuluv sotsiaalmaa ja kui me omal ajal kolisime siia elama, olime kindlad, et see mets jääb alles," rääkis Lind. "Tegelikult algas raiumine siin juba neli aastat tagasi. Mais, kui läks lahti raierahu, hakati siin hoopis saagima, lindude pesapuud kukkusid ja linnud olid täiesti segaduses. Siis tehti siia häilud, mille eesmärk on noorendada metsa ja eemaldada haigeid puid. Kuid häiludest maha raiutud puud tuleb uutega asendada!  Neli aastat on möödas, aga uusi puid pole kuskil, siin laiutab vaid võsa."


Linn kaitseb, riik raiub


Samuti Kakumäel elav fotograaf Kaupo Kalda on ka lageraiete pärast mures. "Metsa on nii lihtne pimesi raha nimel hävitada ja sisuliselt võimatu pärast tagasi saada, kui betoon maa-alale juba peale valatud," lausus ta. "Maju ei pea alati ehitama nii tihedalt ning iga hoone või planeering on vastutus keskkonna ja inimeste ees võib-olla kümneteks põlvkondadeks. Meil on ilusad metsad, eriti linnas võiks püüda neid maksimaalselt säilitada."


Paraku käivad Tallinnas eraomanike maadel laastavad lageraied juba aastaid täie hooga – ning seda kõike riigi heakskiidul. Näiteks kolm-neli aastat tagasi jahmatasid üldsust teated, kuidas kinnisvaraarendaja oli maha võtnud lahmakad metsatükid Pirital  Randvere teel. Kaks aastat tagasi põhjustas elanike tõsise pahameeletormi lageraie Nõmmel Rännaku pst. "Sellest ajast saadik pole midagi paremaks muutunud," nentis abilinnapea Züleyxa Izmailova. Saed undavad endiselt.


Eriti absurdseks muudab olukorra see, et kui linn vaatab hoolikalt üle iga üksiku puu, mida eraomanik kavatseb maha võtta, siis riigi keskkonnaamet lubab linna territooriumil asuvates erametsades ohjeldamatult lageraiet teha. Kuidas on see võimalik? Sest seadus lubab siiani omanikel oma metsa justkui vara majandada ja seejuures puudub linnal igasugune õigus sekkuda. "Taolist lageraiet on harrastatud linnas pikemat aega," ütles käesoleva aasta aprillist Tallinna linnaplaneerimise ametit juhatav Ignar Fjuk. Seda lubab riigi keskkonnaamet metsaseaduse, lisaks veel metsaarenduskavade alusel. "Isegi kui selline "majandamine" toimub linnas ja paikades, mis on üldplaneeringu järgi määratud rohealadeks, puudub omavalitsusel praegu õigus kaasa rääkida."
Metsaks loetakse Eestis vähemalt 0,1 ha suurust maatükki, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrad võtavad enda alla vähemalt 30%.  


"Üks omanik soovis oma krundilt maha võtta kaske, kuid selleks ta linnalt luba ei saanud. Ja siis selgus, et kõrvalkinnistul, Astangu 30b, toimub totaalne lageraie, kus suuri elujõus puid võetakse sadada kaupa maha," rääkis Fjuk. "Loomulikult tekkis inimesel küsimus, miks koheldakse maaomanikke nii erinevalt."


 Üheltpoolt käsitleb metsaseadus metsa kui tootmisvahendit,  teiselt poolt hoolitseb linn, et keskkond oleks roheline ja et maaomanik on kohustatud iga puuga arvestama.


Ka Facebooki Kakumäe elanike grupis on selgelt näha, kuidas selline olukord segadust külvab ja inimesi pahaseks ajab. Eriti nörritab see, et riigi keskkonnaamet jagab metsale raielubasid hämmastavalt kiiresti, samas kui linn näeb üksikute puude kaitsmisega tublisti vaeva. "Mul tuli kolm kuud pabereid ajada, et saaks kaks kaske maha võtta," kurdab Facebookis üks Kakumäe elanik.


Tallinnas polegi lageraiet?


Ametlikult teevad omanikud linna territooriumil asuvates metsades justkui metsauuendust, sest seadus lubab nii. Seadus käsib aga ka kahe aasta jooksul siis tõesti metsa uuendada ehk mahavõetud puude asemele uued istutada. Tegelikult seda aga ei tehta ja arendajad soovivad endise metsa asemele hoopis elamuid püstitada. "Meil on vanemaid kui kaheaastasi lageraiepaiku, mille omanikud pole midagi asemele istutanud," nentis Fjuk. "Uuendamise üle peab järelevalvet tegema metsade raielubasid jagav riigi keskkonnaamet."


Omanikke, kes tähtajaks uusi puid ei istuta, peaks ootama sunniraha 1300 eurot hektari kohta, kuid seni pole riigi keskkonnaamet seda nõudnud. Pealinnale põhjendati seda sellega,  et Tallinnas polegi eriti klassikalisi lageraieid olnud.
"Kui mets asub tõesti maatulundusalal ja inimene ei ei saagi sinna midagi muud teha, siis võib ta ju oma maa eest hoolitseda ja metsa mõistlikult majandada," lausus Izmailova. "Aga tegelikkus on selline, et kõigepealt teevad arendajad lageraiet ja siis esitavad taotluse, et tahavad hakata sinna midagi ehitama."


Fotograaf Kaupo Kalda on lageraiete pärast oma kodukandis tõsiselt mures. "Eks rahvas kardab, et kõik ehitatakse täis lõpuks," lausus ta. "Lennutasin drooni Veerise ja Umboja tänavate kandis ja avastasin juhuslikult, et hoppaa, raie käib! Panin video käima. Enim teeb mure Kakumäe tipp, kus metsa märkamatult vähemaks jääb ja maju lisandub. Selline paik on näiteks Mäepere tee, raied sealkandis on ka Google mapsi aerofotodel hästi näha. Üks suur murekoht on Merinõela 5 krunt, mille täisehitamine sulges igipõlise rannajalutusraja, sest  krunt rajati sisuliselt merepiirini. Sealt läks ka puid uhkelt maha muidugi."


Tänavu kevadel jätkas omanik Veerise tänaval neli aastat tagasi pooleli jäänut – raierahu ajal algas suisa lageraie. Anne Linnu sõnul polnud metsa asemele elamuid püsti panna soovinud omanikul veel raielubagi käes, kui puude mahavõtmine juba käis. "Abilinnapea Izmailova oli raierahu just välja kuulutanud," rääkis Lind. "Kolmandal päeval pärast raie algust helistasime naabritega muposse ja siis selgus, et raieluba polegi. Mupo hakkas asjaga tegelema ning sama päeva õhtul saabus paari tunniga aastane raieluba riigi keskkonnaametist. Tallinna enda keskkonnaamet raieluba ei andnud. Nüüd on siia juba kavandatud ridaelamud ning kortermajad ja algatatud planeeringu tõttu väidetavalt enam olukorda muuta ei saa."


"Riigi raieluba tuli pealelõunal pärast kaebuse esitamist," kirjeldasid Kakumäe elanikud Veerise tänaval toimunut Facebookis. "Arvestades tavapärast dokumendihalduse korda, suutis ametnik erakordselt kiiresti olukorra kaardistada, raieotsuse langetada ning kohe ka loa väljastada. Jääb üle vaid imestada, kui efektiivne on Eesti Vabariigi ametnike tegevus."


Kõige kurioossem on see, et tegelikult annab riigi raielube mitte ametnik, vaid hoopis automaat. Seda ilmselt mõne erandiga. "Me saime ametliku vastuse, et riiklikke raielube väljastab arvutiprogramm," ütles Anne Lind. "Kui maale pole seatud mingeid piiranguid, väljastab tarkvara selle lihtsustatud korras. Minu kõrgel kohal töötav ja asjaajamist hästi tundev tuttav aga väitis, et see programm ei väljasta neid lube nii kiiresti, ühe õhtupoolikuga. Lisaks olid metsateatises, mille alusel riigi keskkonnaamet reieloa väljastas, valed andmed, puud olid märgitud vanemaks – seda kinnitas ka keskkonnainspektsioon. Inspektsioon tegi ettepaneku raie osaliselt peatada, kuid riigi keskkonnaamet vastas, et selleks pole põhjust."


"Ma tõesti ei tea, miks riigi keskkonnaamet nii heldelt neid raielubasid jagab," mainis Izmailova. "Tegelikult on riik sellisest raiest ju teadlik. Eravestlustes on öeldud, et ei taheta eraettevõtlust piirata."


Fjuki meelest ei arvesta riik üldse sellega, et tegu on linna rohealadega. "Kuigi linna rohealadel pole metsamajandamine otseselt keelatud, ei kuulu see ka rohealade põhifunktsioonide hulka. Rohealade mõte on säilitada linnas looduskeskkonda ja pakkuda linlastele võimalust puhata ja tervisesporti harrastada. Kuna lageraie hävitab suurel alal kõik puud, tähendab see, et looduskeskkond hävineb ja roheala lakkab olemast."


Tõlgendab seaduse sobivaks


Riigi keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader väitis, et metsateatise registreerimisel ei ole võimalik ette näha, kas omanik kavatseb pärast uuendusraiet ka uusi puid istutada või mitte. "Alles pärast uuendusraiet on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid õigusaktides ette nähtud aja jooksul," lisas ta. "Kui omavalitsus ise muudab maa sihtotstarbe pärast lageraiet elamumaaks, siis metsa uuendamise kohustust maaomanikul enam ei ole. Seega saab omavalitsus ise oma otsustega piirkonna arengut mõjutada."


Fjuki sõnul on aga linna soov, et üldjuhul ei tohiks üldse linna rohealadelt puid raiuda. "Sellest peab alustama. Riigi keskkonnaamet sulgeb selle ees üldse silmad. Nemad näevad teemat vaid sellest, mis toimub pärast raiet," rääkis ta. "Ja ka siin on riigi keskkonnaameti seisukoht selline, et linn saagu ise asjadega hakkama. Praegu esitavad omanikud pärast lageraiet ikka ja jälle linnale taotluse, et maa otsatarvet muuta, planeeringut algatada jms."


Loomulikult ei anna linn selleks luba, kuid siis esitavad arendajad taotluse jälle ja jälle. "Meil tuleb omanikele pikalt selgitada, kirjadele vastata, miks me luba ei anna. Ja siis kaevatakse meid kohtusse," rääkis Fjuk. "See kõik koormab ametit ja tekitab asjatut bürokraatiat. Juba riigilt raieloa saamisel, juhul kui linn sellega üldse nõustub, peaks olema omanikule selgelt öeldud, et mets tuleb taastada. Praegu pole seda tehtud. Ühemõtteliselt nõutud, et raieloaga käib kaasas ka metsa taastamise nõue. Ja seda kahe aasta jooksul."


Tallinn üritas riiki linnade liidu kaudu kuus aastat mõjutada, et see muudaks seadust ja seaks sisse kohustuse omavalitsuselt selle territooriumil asuva haljasala raiumiseks nõusolekut küsida. See aitaks linnal lageraideid ohjeldada. Mullune metsaseaduse muudatus ütlebki, et linna rohealal kasvavaid puid võib raiuda ainult omavalitsuse nõusolekul, kuid seadusemuudatus jõustub alles 2020. aasta septembris. "Teeme selgituse saamiseks järelepärimise keskkonnaametile ja keskkonnaministrile," ütles Fjuk. "Soovime, et seaduse jõustumise kuupäev oleks 1. jaanuar 2019. Püüame leida ka juhendi või õiguskorra, mis ütleks, et kui kuskil on puid metsaseaduse alusel maha võetud, ei tohiks sinna asuda ehitama, vaid tuleb raiepaigas mets taastada ja seda ka korras hoida."


Anne Lind leiab, et näiteks sotsiaalmaa raiet seaduses sees ei ole ja nii on vaid riigi keskkonnaameti enda tõlgendada, kas sellel on raie lubatud või mitte. "Tallinna keskkonnaamet tahtis võtta hoopis Kakumäe metsad kaitse alla ja on võidelnud selle raiumisega siin neli aastat," rääkis ta. "Seni on ameti ja meie elanike arvamus olnud nagu hüüdja hääl kõrbes. Metsaseadus annab võimaluse tõlgendada raieloa andmist vastavalt sellele, kuidas kellelegi vaja."


Kuritahtlik olukord


Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kristel Järve hinnangul pole aga seadusemuudatuse jõustumise lähemale toomine võimalik. "Seaduse muudatuse rakendamiseks on vaja teha metsaregistri arendus, et infosüsteemid kontrolliksid metsateatisega kavandatud raiete kattuvust rohealadega," ütles ta. "Samuti on vajalik Eesti linnade rohealade ühtne kaardikiht, mille alusel neid kontrolle teha. Praegu seda veel ei ole. Kaardikiht on oluline ka kui infoallikas maaomanikele, kelle mets on rohevõrgustiku alal, kuid kellel seni see teadmine puudub."


Riigi keskkonnaameti töötaja Aderi sõnul pole neil samas midagi selle vastu, kui maaomanik peaks enne keskkonnaametile metsateatise esitamist võtma ka kohaliku omavalitsuse nõusoleku.


Fjuki meelest tuleb seadusemuudatus, mis lubaks linnal lageraied keelata, jõustada kohe. "Kas eesmärk on tõesti anda teatud isikutele aega kogu linn rohealadest tühjaks raiuda?" küsis ta  metsaseaduse kauge jõustumistähtaja kohta. "Kui ma asjaolusid ei teaks, võiksin öelda, et olukord on suisa kuritahtlik. Metsad jm rohelised paigad on oluline osa linnast, et seal oleks võimalik üldse elada. Ma ei imestaks, kui selle aja peale on hulk Pirita ja Nõmme metsi puudest lagedaks tehtud."

 

 

 

Tallinn tahab paljaksraiutud alad kaardistada


Tallinn nõuab õiguskantslerilt selgitust, kas lageraie ilma linna loata on seaduslik.


Linn üritab saada praegu ülevaadet kõikidest lageraietest, mis linna territooriumil viimasel ajal toimunud on. "Vaatame, millal need on toimunud ja kas uut metsa on asemele istutatud või pole,"  lausus linnaplaneerimisametit juhtiv Ignar Fjuk (pildil). "Kasutame selleks ka keskkonnaameti registreid, kuigi vanemad kui viieaastased metsateatised ehk andmed vanemate raiete kohta kaovad sealt ära." Praeguseks on kogunenud juba kuus lageraie juhtu, kus maaomanik tahab linnaroheluse asemele hoopis maju püsti panna. Need on Kloostrimetsa tee 62, Kloostrimetsa tee 70b ja 70c, Astangu 30b, Randvere tee 82 ja 88.

Tallinna linnaplaneerimisamet saatis hiljuti keskkonnaministrile kirja, milles palub tekkinud olukord kiiresti lahendada. Amet saatis kirja ka õiguskantslerile, et too hindaks, kas ehk lageraie ilma kohaliku võimu loata on vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et omavalitsusel peab olema oma territooriumi üle täielik autonoomia. Samuti teeb linnaplaneerimisamet päringu riigi keskkonnaametile: miks ei nõuta raiet teinud metsaomanikelt metsa taastamist, miks puudub selle üle järelevalve? Paljude kõrgete puudega paikadest Tallinnas kuulub eraomanikele 24,1%, linnale 26,8%, riigile 27,4%. Reformimata riigimaad on 7,3%, segaomandis metsatukki 0,1 ning kinnistamata eraomandis metsakesi samuti 0,1%. Ülejäänu on avalik-õiguslik omand.

 

 

 

Lageraied seavad ohtu kanakullid ja nugised


Pirita ja Nõmme kõrval on ka metsane Haabersti üks lageraiujate meelispaiku, mis seab ohtu seal elavad haruldased kullilised.
Pidevalt jääb puid vähemaks Kakumäe poolsaarel ning eriti ilmekad on raielangid Astangul. "Tallinna metsasus on ehitamise tulemusel vähenenud ning lageraiete tagajärjel väheneb ka elurikkus," lausus Tallinna enda keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Märt Holtsmann. "Linnas tähendab lageraie üldjuhul elupaikade hävitamist ja kadu, metsaliigid vajavad metsa.

Kannatavad pea kõik looduslikud liigid alates paljale silmale nähtamatutest bakteritest kuni kõige suuremate taimede ja loomadeni." Samuti Haaberstis asuv loomaaed uuris mõni aeg tagasi, millised loomad elavad nende territooriumil Veskimetsas, mida, tõsi küll, raied ei ohusta. Selgus, et looduslikult elavate loomade nimekiri on pea lõputu. Haabersti metsas elavad siilid, kaelushiired, nugised, metskits, põder, metssead, kährikud, kõik viis liiki tihaseid, pasknäärid, kanakull, hiireviud, tuuletallajad, raudkullid jpt. Need liigid elavad ka teistes Tallinna metsades, kuid seal on nad raiete tõttu ohus.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...