Rail Balticu ehitamine võib Jõelähtme graniidikaevanduse varjusurmast üles äratada

Rail Balticu (RB) ehitus tõstab taas päevakorda küsimuse, kas mitte rajada Maardu külje alla Jõelähtme valda suur graniidikaevandus. Kuigi kohalikud elanikud ei taha sellest mõistagi midagi kuulda, ja kaevandusprojekt on juba aastaid varjusurmas, toob raudtee-ehitus kaasa vajaduse suure hulga võimalikult odava graniitkillustiku järele, mis võib sundida vahepeal sahtlisse pandud kaevandusplaane uue pilguga üle vaatama.

Pilt: Scanpix/ Põlevkivi kaevandus

Rail Balticu ehitamine võib Jõelähtme graniidikaevanduse varjusurmast üles äratada

Virkko Lepassalu

Rail Balticu (RB) ehitus tõstab taas päevakorda küsimuse, kas mitte rajada Maardu külje alla Jõelähtme valda suur graniidikaevandus. Kuigi kohalikud elanikud ei taha sellest mõistagi midagi kuulda, ja kaevandusprojekt on juba aastaid varjusurmas, toob raudtee-ehitus kaasa vajaduse suure hulga võimalikult odava graniitkillustiku järele, mis võib sundida vahepeal sahtlisse pandud kaevandusplaane uue pilguga üle vaatama.

Mis puudutab kõikvõimalikke tee-ehitusi, siis on killustik ja liiv niisama olulised kui jahu pagarile. RB ehitus neelab neid ehitusmaterjale Eesti jaoks enneolematus mahus, mõne spetsialisti arvutuse kohaselt kokku umbes 8 mln kuupmeetrit. See sunnib paratamatult juba olemasolevatest karjääridest suurimaid koguseid välja pigistama ning uusi karjääre avama. Täitematerjali on mõistlik vedada mitte kaugemalt kui 50 kilomeetrit. Samas tuuakse meile tee-ehituseks vajalikku graniitkillustikku praegu sisse üsna kaugelt ehk Soomest, Rootsist ja Norrast. Graniiti kuluks ainuüksi raudtee Eesti osas miljon kuupmeetrit, lisaks veel kaks miljonit Lätis-Leedus.

RB trass oli ühe variandina kavandatud suisa läbima Jõelähtmele taotletud graniidikaevanduse maa-ala. Praeguse seisuga peaks RB, mis puudutab Jõelähtme valda, kulgema siiski mööda praegust raudteekoridori. Kuid mõistagi ei vähenda see kiusatust Jõelähtme graniiti trassi ehituseks kasutusele võtta.

Eriliselt oluline mäendusobjekt

Plaanidega hakata kaevandama juba Nõukogude ajal uuritud graniidivarusid, tuldi avalikkuse ette 2007. a. "Arvestades mastaape, saab Maardu graniidikaevandusest riigile teine strateegiliselt oluline mäendusobjekt, mis omab selget mõju riigi majandusele laiemalt ning loob mitmeid uusi võimalusi, mis meil enne puudusid," kuulutasid kaevanduse rajamise eestseisjad. Tõepoolest, ettevõtte mastaapsust arvestades ületaksid selle Eestis vaid ehk põlevkivikaevandused.

Keskkonnaministeeriumile esitatud kaevandamisloa taotlusega soovis OÜ Maardu Graniidikaevandus kaevandamisõigust 30 aastaks. Nimetatud firma taga olid energeetikaasjatundja Peep Siitam ja akadeemik Anto Raukas. Nendega konkureeris omakorda AS Talter: arutusel oli vahepeal suisa kontserni loomine.

Täna nendivad Raukas ja Siitam vaid, et kohalike elanike ja omavalitsuse vastuseisu tõttu paikneb kaevanduskava varjusurmas. "Viimase viie aasta sees pole midagi liikunud," lisas Raukas, kes samas küll möönis, et seoses Rail Balticu ehitusega võib kaevanduse rajamine taas päevakohaseks muutuda. Kümmekond aastat tagasi rääkis akadeemik Anto Raukas meedias korduvalt võimalusest hoida hüljatud graniidikaevanduses tuumajäätmeid või ehitada sinna tuumajaam.

Jõelähtme puhul on seni nimelt räägitud mitte avatud karjäärist, vaid allmaakaevandamisest ehk kamberkaevandamisest, kus siis jäetakse piisavalt tugevad nn tervikud kaevanduse lage üleval hoidma. Nõnda moodustuksid üsna paljudeks otstarveteks sobivad kindlad hoidlad. Soomes jt riikides on selline kaevandusmeetod üsna levinud. Aastas pidanuks Jõelähtmel toodetama 4,5 mln kuupmeetrit graniitkillustikku, mille lisanduksid teised tooted nagu kõnniteeplaadid, ääriskivid, trepiastmed jne.

Looduskaitsja: "See on ulmeprojekt."

"Seal on kivi vajadus tõepoolest päris suur," nentis inseneribüroo STEIGER juhatuse liige Erki Niitlaan Rail Balticu kohta. "Ma eeldan, et see on kasutatav ballastkillustikuna."

Tema sõnul tuleks Jõelähtme graniidi omaduste välja selgitamiseks teha veel uusi ja täiendavaid laborikatseid. Näiteks on nõuded külmakindlusele üsnagi karmid. Graniidi tugevuse hindamiseks kasutatakse Niitlaane ütlust mööda Los-Angelese katset või Los-Angelese meetodit, kus umbes sentimeetrise läbimõõduga kivimitükikesi keerutatakse raudkuulidega trumlis ja jälgitakse nõnda nende vastupidavust. Ühest küljest ei ole sellise katse tulemused Jõelähtme graniidi suhtes paljulubavad. Teisalt tuleb arvestada, et kasvõi raudtee-ehituses kasutatakse suuremaid kivitükke, mis suure tõenäosusega rahuldavad kõiki ametlikke tugevusnõudeid.

Aastatest 2009-2010 on Jõelähtme graniidikaevanduse ettevalmistamine olnud peatatud. "Pigem on see protsess ebareaalne," võttis Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja tänase seisu kokku. Tema arvates, kui graniidist rääkida RB kontekstis, tuleb see ikkagi Eestisse importida.

Kohalik ettevõtja, looduskaitsja ning vallavolikogu liige Tiiu Välk märkis samuti, et mis puudutab keskkonnakaitsest, siis tegemist on "ulmeprojektiga". "Keskkonnakaitse osa ei ole nad siiani suutnud ära kaitsta," ütles Välk. Ta kahtlustab, et võibolla oli kaevandusloa taotlejatel mõttes see luba hea raha eest üldse edasi müüa.

Tõsi, umbes viis aastat tagasi üritati kaevandusprojekti siduda justnimelt eriti eesrindliku looduskaitsega ehk ainulaadse ja keskkonnasõbraliku hüdro-akumulatsiooni elektrijaama ehitusega, mille jaoks loodeti ka euroliidu toetusi. See tähendab, et Hannes Tamjärvele, Peep Siitamile ja ka paarikümnele Nor¬ra omavalitsusele kuuluv osa¬ühing Energiasalv alustas juu¬nis 2012 investoritele osaluse pakkumist selles 304 miljonit eurot maksvas ainulaadses projektis.

Elektrijaama rajamiseks oleks välja kae¬vandatud 5,5 miljonit kuupmeetrit graniiti, mida saanuks kasutada teedeehituses. 500 meetri sügavuse¬le graniidikihti oleks rajatud hiigelmahuti, milles asuv turbiin oleks käivitatud merevee abiga. Ettevõtmist vedas Hannes Tamjärvele, Peep Siitamile ja paarikümnele Nor¬ra omavalitsusele kuuluv osa¬ühing Energiasalv, kes 2012. a juu¬nis alustas investoritele osaluse pakkumist selles 304 miljonit eurot maksvas projektis. Jaama võimsus olnuks 500 megavatti. Tänaseks on ka see üritus peatunud samamoodi nagu kaevandus, sest ühe ehitus sõltub teisest, kuid pole sugugi võimatu, et toogi projekt kraamitakse seoses RB tulekuga taas päevavalgele.

Teeedeinsener: Eesti kaevanduseta kujuneb RB ülikalliks

Teedeinsener Jaak Valgemäe kirjutas veebruaris 2015 Õhtulehes, analüüsides RB ehituseks kuluva graniitkillustiku maksumust: "Heaks näiteks võib tuua Rail Balticu (RB) võimaliku ehitamise läbi Baltimaade. Võttes kogu trassi pikkuseks orienteeruvalt 600 km, tuleb kaherööpmepaarilise raudtee aluskihiks (kihi paksus ca 0,5m, laius 10 m) kolm miljonit m3 graniitkillustikku, millele lisandub hooldusteedele ja teistele taristutele minev materjal. Järelepärimisele veose maksumuse kohta 400 km kaugusele (lugesin seda keskmiseks), sain raudteeveoste spetsialistilt ühe tonni hinnaks 15 eurot, mis teeb m3 maksumuseks ca 35 eurot ja kolme miljoni m3 veose hinnaks üle 100 miljoni euro. Milliseks kujuneb sellisel juhul kogu RB maksumus, võite ise ette kujutada ja vastavad järeldused teha. Milline oleks aga hind veel juhul, kui graniitkillustik tuuakse väljastpoolt Eestit!"

Tema sõnul on graniidivarud Jõelähtme-Maardu piirkonnas pea piiramatud.

 

Laadimine...Laadimine...