Raivo Aeg: tavainimest ei hakka keegi pealt kuulama

"Tavainimest ei saagi pealt kuulata, selleks peab olema väga selge argumentatsioon ja kriminaalmenetlus. Kohtunik peab olema veendunud, et pealtkuulamine on meede, millega on võimalik kuritegu avastada," selgitas justiitsminister Raivo Aeg.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Raivo Aeg: tavainimest ei hakka keegi pealt kuulama (3)

Jaanika Valk

"Ma ei arva, et see on tohutu oht isikuriivele. Jälitustegevuseks peab kohus loa andma. Ei ole niisama, et kellelgi tuleb pähe mõte, et hakkan kellegi telefoni pealt kuulama. Need, kes ei ole kurjategijad, neid ei pea ka pealt kuulama," ütles justiitsminister Raivo Aeg isikustamata kõnekaartide keelustamise kohta. 

Isikustamata kõnekaartide keelustamine on osa suuremast elektroonilise side seaduse muutmise eelnõust. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõuga, mis on seotud Euroopa Liidu uue sidekoodeksiga. Eelnõus on ka mõned sidekoodeksi välised täiendused, millest üks on Siseministeeriumi ettepanek isikustada anonüümsete ettemakstud kõnekaardid alates 2022. aasta 1. juulist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Laura Laasteri sõnul ei kao kõnekaartide teenus ära ega muutu sisuliselt. "Lihtsalt isik tuvastatakse, nii nagu tavalepingu puhul ehk tarbija jaoks on peamine mõju see, et kõnekaart tuleb edaspidi isikustada telekommunikatsiooniettevõtte esinduses koha peal või selle iseteeninduskeskkonnas," ütles Laasner.

Andres Anvelt: jälitamistegevus on põhiseaduslik riive

Endine poliitik ja kriminaalpolitseiametnik Andres Anvelt ei näe, et kõnekaartide keelustamine annaks politseitööle suurt lisaväärtust. Küll aga näeb ta selles põhiseaduslikku riivet. "Eelnõu puhul teeb mind murelikus see, et ta on kiirendatud korras teele lastud. Riigikogu peaks kriitiliselt nendele asjadele otsa vaatama, mis lastakse välja kiirendatud korras ja võivad riivata inimeste põhiseaduslikke õigusi. Kõnekaart ei ole põhiseaduslik õigus, kuid jälitamistegevus on põhiseaduslik riive," ütles Anvelt.

Anvelt ei näe kõnekaartide keelustamises ka suurt lisaväärtust politseitööle. "Kurikaelad, kes sooritavad kuritegusid saavad väga hästi aru, et saab kasutada ka mingi teise riigi kõnekaarti kui väga vaja on. Oma praktikast mäletan väga hästi, et anonüümsed kõnekaardid on olnud aastaid ja isegi nende olemasolul on suudetud kuritegevusi lahendada. Mingil määral on see kindlasti keerulisem olnud, aga suurt lisaväärtust see politseitööle ei anna," lisas Anvelt.

Anvelti sõnul ei poolda ta n-ö kraanide kinnikeeramine situatsioonis, kus tegelikult Eestis ei ole selleks otsest suurt vajadust. "Meil ei ole nii suurt kuritegevuse tõusu või rahvusvahelise terrorismi ohtu, et peaksime võtma enda relvastusse selliseid valdkondi, mida isegi riikides meie ümber, kus kohati riskid on suuremad, ei tehta," lisas Anvelt.

Anvelti sõnul ei pea ta õigeks selliste asjadega kiirustamist ning kuritegevuse vastu võitlemist piisavaks põhjenduseks. "Minul ei ole kunagi pähe tulnud isegi anonüümset kõnekaarti omale soetada, aga selle nii kiire väljatulek võib tekitada küsimuse, et miks seda tänasel hetkel vaja on," ütles Anvelt, et vaadates täna Eesti avalikku korda ei ole tegemist esmatähtsa teemaga.

"See ei tõhusta võitlust perevägivallaga näiteks, võib-olla mõni kuritegu saab lihtsamini avastatud, aga kas see kaalub üles selle, et inimesed tunnevad rohkem mingisugust massijälitamise tunnet? Ausal inimesel ei ole midagi karta, aga ma ei näe põhjust," lisas ta. 

Anvelti sõnul on vaja head põhjendust ja selgitustööd nii kodanikele kui poliitikutele. "Praegu ei ole see põhjendatud rohkem kui paari lausega sellest, et see aitab võidelda kuritegevuse vastu. Aga siis ma tahaks küsida, et millise uue kvalitatiivse taseme ta kuritegevusvastasesse võitlusesse toob ja mida me saame sellega ühiskonnana? Kui palju kuritegevust tänu selle avastamisele kasvab ja mis kuritegude liikidest käib jutt?," ütles Anvelt.

Raivo Aeg: niisama kedagi pealt ei kuulata 

Justiitsminister Raivo Aegi hinnangul on ettepanek anonüümsed kaardid keelustada põhjendatud ning teostatav. "Kurjategijad kasutavad massiliselt just neid ettemaksuga kõnekaarte. See on kindlasti üks väga tõsine koht, kus peab nende vajadust kaaluma," ütles Aeg.

Justiitsministri sõnul ei peaks tavakodanik kartma, et eelnõu punkt kuidagi inimeste isikuvabadust riivaks, sest iga inimest pealt kuulata ei saa. "Kui räägime jälitustegevusest ja telefonide pealtkuulamisest, siis see on kohtuloal tegevus. Ei ole niisama, et kellelgi tuleb pähe mõte, et hakkan kellegi telefoni pealt kuulama," ütles Aeg.

"Tavainimest ei saagi pealt kuulata, selleks peab olema väga selge argumentatsioon ja kriminaalmenetlus. Kohtunik peab olema veendunud, et pealtkuulamine on meede, millega on võimalik kuritegu avastada," ütles Aeg, et kohtunik ei jaga pealtkuulamislubasid paketina ning aus inimene muretsema ei peaks. 

Keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere sõnul raskendab kohustus kõnekaardid isikustada kindlasti kurjategijate tegevust. "Kurjategijate eesmärk on oma tegevust varjata ja selleks kastutatakse erinevaid võimalusi, sealhulgas anonüümseid kõnekaarte, mida on võimalik kiirelt vahetada. See tähendab, et iga natukese aja möödudes võib kurjategija kasutusele võtta uue telefoninumbri, mille vahendusel ta oma tegevust koordineerib ja millest politsei ei pruugi teadlik olla," ütles Alavere.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...