Raivo Vare: kriisi valguses kasvasid ühiskondlikud ootused riigile kui kõikidele probleemide lahendajale

"Kriis suurendab alati varanduslikku ebavõrdsust ja see võib muutuda kergesti lahvatavateks sisepoliitilisteks rahutusteks. Kriis näitas, et inimesed usuvad enam kogemusi kui tavalisi lubadusi poliitikas," selgitas majandusekspert Raivo Vare. "Samas pole kindel, et kriisist taastumise faasis ei muutu taas populaarseks populistlikult lihtsad, kuid valed vastused eelseseisvatele probleemidele."

Pilt: Scanpix

Raivo Vare: kriisi valguses kasvasid ühiskondlikud ootused riigile kui kõikidele probleemide lahendajale (4)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kriis suurendab alati varanduslikku ebavõrdsust ja see võib muutuda kergesti lahvatavateks sisepoliitilisteks rahutusteks. Kriis näitas, et inimesed usuvad enam kogemusi kui tavalisi lubadusi poliitikas," selgitas majandusekspert Raivo Vare. "Samas pole kindel, et kriisist taastumise faasis ei muutu taas populaarseks populistlikult lihtsad, kuid valed vastused eelseseisvatele probleemidele."

Vare rääkis, et maailm ei olnud rahvusvaheliselt, riiklikult, organisatsioonide ega ka indiviidi tasandil kriisiks valmis, kuigi kriisid on ajalooliselt permanentne seisund koguaeg olnud ja ka pandeemilisi kriise on varemgi olnud. "Pole nii, et midagi ei muutu ja jõutakse tagasi sinna, kus oldi enne kriisi - selge on see, et iga kriisi järel midagi muutub ning nii ka seekord," sõnas ta.

Viirus on tulnud, et jääda. Peame sellega õppima elama, aga kuidas, see on veel ebaselge. Meie käitumisjooniseks saab olla nii jooksev ja jätkuv kohanemine kui ka restart," selgitas Vare.

Ta rääkis geopoliitilisest vastasseisust USA ja Hiina vahel. "Meilgi tuleb paratamatult pooli valida. Rahvusvaheliste organisatsioonide roll muutub vähem tähtsamaaks ja suuremat mõju saavutavad suurriikide lahendused, mis põhinevad senisest enam juhtriikide geopoliitilistel ja majanduslikel huvidel," sõnas ta. 

USA vaatab ümber omas seisukohad NATO-s ja sunnib Euroopat jätkuvalt rohkem panustama. "Euroopa valmisolek selleks on ambivalentne ja kaldu tegeliku sõjalise võimekuse kasvu asemel pigem juhtriikide sõjatööstuse eelistamise suunda. Eesti jaoks on see suur väljakutse, sest USA-le meil alternatiivi paraku ei ole," sõnas ta.

"Euroopa hakkab alla jääma selles võidujooksus, eelkõige just tehnoloogilise mahajäämuse kasvu tõttu," kinnitas Vare. "Peagi süveneb kriisis vastuolu väärtuste euroopastamise ja huvide natsionaliseerimise vahel. Lisaks Brexiti negatiivsed mõjud, mis ei ole kasuks Euroopa arengule." 

Venemaa suurendab mõju endises nõukogude mõjusfääris

Vare sõnul üritab Venemaa kriisi tuules vastasseisus Läänemaaga saavutada eelkõige sanktsioonide mahavõtmise ja oma sõnaõiguse kasvatamise. "Venemaa loodab suurendada oma mõju just endises nõukogude mõjusfääris. See aga Eestile ei sobi ja sunnib peale teatud poliitilisi valikuid," ütles ta.

Vare sõnul ei kao senised pingekolded maailmas kuhugi. "Toimub küll ümbermängimist osaliste vahel, nagu USA osaline väljatõmbumine Lähis-Idas, aga ei muutu vastasseisude olemus. Globaalsete pandeemiate võimalus ei kao ning seetõttu rahvusvahelise koostöö arendamine muutub mõneks ajaks prioriteediks," selgitas Vare. "Nafta ja gaas kui geopoliitilise konkurentsi relvad ei kao samuti kuhugi ning selles kontekstis on läänele jätkuvalt ahvatlev ka roheenergeetika areng."

Riik kui kõikide probleemide lahendaja

Vare ütles, et kriisi valguses on märkimisväärselt kasvanud riigi roll ühiskonnas. "Samuti ühiskondlikud ootused riigile kui kõikidele probleemide lahendajale, vähendades indiviidide ja organisatsioonide motivatsiooni saada ise hakkama," tõdes ta. 

Vare sõnul kasvas koos sellega riigi võimekus jälgida ühiskonda ja üksikindiviide ja kiusatus jätkata suurema tehnoloogilise kontrolliga ka pärast kriisi lõppu. "See on paratamatult toimumas autokraatlikes ja juhitava demokraatiaga riikides nagunii, aga ka demokraatlikes riikides on see toimumas," selgitas Vare, et palju sõltub sellest, kas ühiskonnad sellega lepivad ja kui palju tahetakse sellele vastu astuda. 

"Kriis suurendab alati varanduslikku ebavõrdsust ja see võib muutuda kergesti lahvatavateks sisepoliitilisteks rahutusteks. Samas näitas kriis, et inimesed usuvad enam kogemusi kui tavalisi lubadusi poliitikas," selgitas Vare. "Samas pole kindel, et kriisist taastumise faasis ei muutu taas populaarseks populistlikult lihtsad, kuid valed vastused eelseseisvatele probleemidele."

Peale negatiivsuse toob kriis esile inimeste parimad küljed - abivalmiduse, koostöö ja üksteise toetamise, mis on positiivseks impulsiks ühiskonnas. 

Makromajandusest rääkis Vare, et kuna selle kriisi teke oli erinev tavapäraste tsükliliste majanduskriiside omast, siis saab ka sellest väljatulek olema erinev ning sellest tulevad välja erinevad majandusharud eri aegadel. "Mõnedes sektorites, nagu näiteks lennundus või turism, võtab see isegi kolm või neli aastat aega," nentis Vare.

Laenukoormuse kasv jätkub nii era- kui ka avalikus sektoris veel aastaid. "Samas jõudis viiruskriis tulla tsüklilise majanduskriisi kohale või peale ja varjutas selle. Tulemuseks on aga tavapärasest suurema ulatusega majanduslangus," selgitas Vare. "Mis veel rääkida, kui tuleb teine või kolmas laine? Tuletage meelde, eelmised suured pandeemiad ehk Hispaania ja Hong Kongi gripp täpselt nii käitusidki."

Keeruline ja ohtlik kokteil 

Selle kriisi eripäraks on pretsedenditu nõudluse šokk - tarneahelate ja turgude üheaegne kokku kukkumine üle maailma pluss psühholoogilised efekti eripärad võitlusest nähtamatu vaenlasega. "See on väga keeruline ja ohtlik kokteil," sõnas ta. "Seega eesmärgiks saab olla nõudluse taastamiseks võimalikult kiire majanduse taasavamine, kuid seda saab teha vaid samm sammult ettevaatlikult, säilitades vähemalt aastaks piiranguid, vältimaks uut mastaapset nakkuspuhangut, et omakorda vältida majanduse pärssimist."

Kriisi valguses on saanud Euroopa kõvasti pihta. "Mõneti kõvemini kui teised regioonid, sest siin on suurem teenuste ja inimeste kontaktidel põhinevate majandusharude osakaal, mida viirus ründas," selgitas Vare. "Kriisijärgset maailma jäävad määrama USA ja Hiina majandusruumide vahel toimuv." 

Kriisid soodustavad turu puhastumist liigsest, paraku ka konsolideerumist ja seeläbi konkurentsi ahenemist, aga ka uute teenuste ja kaupade tulekut, mida omakorda soodustab tehnoloogia areng ja mis ise stimuleerib tehnoloogia arengut. 

Hüppeline infotehnoloogia areng

"Kriis stimuleeribki hüppelist infotehnoloogia arengut ja selle kasutamist igapäevaelu korraldamisel nii riikide, organisatsioonide kui ka indiviidide tasandil ja see trend süveneb. Siin on Eestil eelised, mida tuleks kasutada nii konkurentsi kui ka ekspordi mõttes," kinnitas Vare. 

Kriis andis ka kiirenduse tööstusrevolutsiooni uuele etapile. Samuti võidavad kõik need tegevusalad, kus osatakse kasutada digitaliseerituse pakutavaid võimalusi, olgu logistikas ja transpordis, müügis või arendustöös. "Kogu maailmas sai tuule tiibadesse kaugtöö ja distantsõpe. Raske uskuda, et sellest taas loobutakse, et pöörduda tagasi vanade kohmakate lahenduste juurde," sõnas ta.

Kriis pööras tähelepanu eriolukorra puhvrite vajadusele. Lisaks kasvas sisepoliitiliselt maapiirkondade arendamise vajadus. "Kuna inimeste elatustase langeb majanduskriisis paratamatult, toimub ka tarbimismahtude langus ning tarbimisharjumuste muutused," sõnas ta.. 

Peale kriisi on olulisel kohal sisenõudluse stimuleerimine, ekspordi toetamine, olulisemate ettevõtete toetamine, omamaise eelistamine ning avaliku sektori investeeringud. "Kriisi ajal on soodne aeg ärimudelite muutmiseks või olemasolevate modifitseerimiseks. See on võimaluste aeg," märkis ta.

Vare rääkis Trendipäev 2020 raames toimunud esitlusel "Majanduspoliitika ja logistikavaldkonna eksperdi TOPP muutustest kriisijärgses maailmas, lähemal ja kaugemal".

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...