Raivo Vare: riiki just kriisi ajal parandataksegi!

Ettevõtja ja analüütik Raivo Vare ütles, et Eestist võiks saada Soome idee järgija – nii-öelda majanduspoliitikas eksperimenteeriv riik, kes kasutab oma paindlikkust ja väiksust, justkui start-up. 

Pilt: Scanpix

Raivo Vare: riiki just kriisi ajal parandataksegi!

Õnne Puhk

"Avalik tellimus teadusele ja ettevõtlusele võiks olla suurem," ütles ettevõtja ja analüütik Raivo Vare. "Eestist võiks saada Soome idee järgija – nii-öelda majanduspoliitikas eksperimenteeriv riik, kes kasutab oma paindlikkust ja väiksust, justkui start-up." 

Raivo Vare ütles, et kriis muutis ja kiirendas trende, mis olid juba olemas, mitte ei loonud neid. "Me ei leiuta trende – me näeme, et mõned asjad lihtsalt kiirenevad," selgitas ta. Vare rõhutas, et Eestil on praeguseni küll suhteliselt hästi läinud, aga ei maksa ennast petta – tegelikult on pilt karmim, kui meile endale pealt paistab.

Ta märkis, et Arenguseire Keskuse uurimisprojektis COVID-19 mõjust, mille eesmärk on riskide ja võimaluste võtmes anda hinnang eelseisvatele muutustele majanduses, on koostatud erinevad stsenaariumid, millest iga stsenaarium kätkeb endas plusse ja miinuseid erinevast vaatenurgast (vt "Globaalsete jõujoonte muutused: stsenaariumid 2035").

"Arenguseire raportis väljatoodud stsenaariumite puhul on oluline, mis toimub Euroopas – kas koostöö tiheneb või hõreneb – just see hakkab määrama, kuidas meil edasi läheb," selgitas ta.

Vare rõhutas, et Eesti jaoks seisnevad ohud meie mahajäänud taristus, millega tuleb tegeleda. "Selle stsenaariumi võti on see, et kui koostöö hõreneb, siis me hakkame liikuma aeglase kasvu stsenaariumi – ja me olemegi selles staadiumis – me arvame, et meil on riik valmis ja me liigume edasi, aga aeglase elu stsenaarium pole meile jõukohane," ütles ta.

Vare ütles, et kriisist saadud positiivse poole pealt on hea see, et Eesti on näidanud end kohanemise maailmameistrina. "Oluline on see, kuidas me reageerime ja oluline on mitte paanitseda – areng toimub läbi kriiside ja see toimub reaalselt kogu aeg," rõhutas ta.

Otsused tuleb teha õigel ajal

Vare ütles, et see kriis paneb meid proovile just kriisist väljatuleku lahendusmehhanismide osas. "Me oleme staadiumis, kus kui reaktsiooni staadium suvel läbi sai, tuli tagasipõrge, mis on praegu veel mõneti kestev – ka ettevõtjatel tuleb hakata otsustama, kas loobuda või jätkata," märkis ta.

Kriisi õppetunnid on eelkõige riigi valmisolek ümberkorraldamiseks ja juhtimise muutmine – kiirelt tuleb otsustada, hoiduda ülereguleerimisest ning liikuda rohemajanduse suunas, tõdes ta. "Õigeaegselt vastuvõetud otsustel on hind. Eriti kriisi ajal, kui laotakse tuleviku vundamenti," tõi Vare oma ettekandes välja.

"Kriis tõi kaasa selle, et tegelikult on hakatud otsustamisel rohkem spetsialistidele ja ekspertidele toetuma," sõnas ta, et teadusliku teadmise ja koherentse poliitika nähtavuse vajadus on kasvanud.

"Mis oli kriisis halb? Riikidevahelise koostöö probleem – kõik hakkasid alguses tekki enda peale kiskuma," tõi ta välja, et iseäranis kriisi alguses valitses riikide omakasupüüdlik ja isolatsioonis tegutsemine.

Eesti puhul tõstis ta esile raha viimist smart-up’idesse ehk uuele majandusele suunatud loogikat ja palgatoetust ning e-riigi laiemat rakendamist; rahvusvahelistest ideedest digitaalset rahvusvahelist immuniseerimispassi.

"Avalik tellimus võiks olla teadusele ja ettevõtlusele suurem," rõhutas Vare. "Eestist võiks saada Soome idee järgija – nii-öelda majanduspoliitikas eksperimenteeriv riik, kes kasutab oma paindlikkust ja väiksust, justkui sart-up," tõdes ta. "Ja riigireforme just kriisi ajal tehaksegi, mitte ei jäeta tegemata!" sõnas ta.

Ratas: kriis on tabanud inimesi ebavõrdselt

Peaminister Jüri Ratas ütles, et koroonaviiruse aegses maailmas on prognoosimatust väga palju, aga kõik riigid tegelevad rohe- ja digipööretega, millel on tuleviku kujundamisel võtmeroll. Ühtlasi on oluline on mõista, et kuigi Eestil on maailma kontekstis läinud üsna hästi, on igal üksikisikul oma kriisikogemus ja arvestada tuleb kõigiga. "Käesolev kriis on üksikisiku tasandil tabanud inimesi ebavõrdselt: ühed ühiskonnagrupid on suurema surve all kui teised," sõnas ta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et hariduse valdkonnas on kõik suunatud sellele, et meie majandus oleks aina targem ja me teeksime kõige õigemaid otsuseid, mida me teeme eestlaslikult vaieldes, et leida sellised lahendused, mis sobiksid rohepöördele ja digipöördele.

"Küsimus on selles, kuidas tagada seda, et me jõuaks ühiskonnana aina enam erinevate inimesteni ja sotsiaalne ebavõrdsus ei läheks liiga suureks," rõhutas ta. "Eesti on väike ja meil ei ole selliseid mahtusid nagu suurtel Euroopa riikidel ja kesksuurtel riikidel, aga meil on oma eelised – me oleme väga kiired, julged, riskialtid ja nutikad – ja need eelised annavad Eestile kohustuse olla midagi muud kui sabassörkijad," sõnas ta.

Ta lisas, et haridusvaldkonnas on meil reaalseid lahendusi välja pakkunud erasektor ja neid kasutatakse üle riigi ning selliseid lahendusi mujal maailmas üldjuhul ei näe.

Must: edulugu saadab kriisist õppijaid

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ning Balti Assamblee praegune esimees Aadu Must märkis, et assamblee otsuse kohaselt peab 6. novembriks valmima raport kolme Balti riigi olukorrast ja tulevikust. "Vahel räägitakse, et tuleb õppida ajaloo kogemusest, ja vahel sellest, et vanasti oligi vanasti ja kõik oli ühtemoodi ja mingeid muutusi ei olnud," juhtis ta tähelepanu sellele, et kriisid on muutnud ühiskonda radikaalselt rohkem kui käesolevas ajas elades arvatakse.

Ta tõi näiteks, et Põhjasõja aegse 1710. aasta põlvkond ei mäletanud enam 30 aastat vanu kohanimesid, sest kultuuri edasikandjateks olid vanaisad ja vanaemad ning nende kadumine tekitas kultuurikatkestuse.

"Ja kui ma loen Esimese maailmasõja aegseid kirjutisi, siis kõik räägivad, et sõda saab läbi ja me saame jätkata sealt, kus 1914. aastal pooleli jäi… Praegu on aga jõutud tõdemusele, et need riigid, kes saavad kriisist kiiresti üle, on autsaiderid – edulugu saadab neid, kes suudavad kriisist midagi õppida ja ammu riiulil olnud uuendused ellu viia," ütles ta.

Must märkis, et näiteks Hollandis tegeleb kriisiga valitsus, parlament aga tegeleb sellega, et vaadata üle seadusandlus, et riik oleks pärast kriisi lõppu jõuline ja konkurentsivõimeline.

"Räägitakse sellest, et meil on kogutud senise tööga väga palju ideid ja arvamusi, mida me kõik teame – kui väga väikestest asjadest rääkida, siis see, kuidas on võimalik kaugtöö ja kuidas seda rakendada," tõi ta esile ühe aspekti. "Kõikides riikides märgitakse seda, et kaugtöö vastu on kõige rohkem keskastme ülemused, kes arvavad, et inimesed peavad istuma kontoris. Mina arvasin, et see arusaam pärineb nõukogude ajast, mil tuli tööl käia, aga tänapäeval on aru saadud, et palka ei tule maksta mitte tööl käimise, vaid tulemuse eest," tõi ta välja. 

Nii et oluline on keskastme juhte ümber veenda selles, et tuleb leida kriteeriumid, kuidas hinnata tulemust, mitte tööl käimist!

Suhtumine abivajajatesse muutub ajas

Must juhtis tähelepanu ka strateegiate muutumisele ajas. "Novembris peab riigikogu välja valima need suured kultuuriobjektid, mida riik eeliskorras arendab. Kas teha suuri konverentsikeskusi? 1997. aasta inimesena ma hääletaksin selle poolt, aga 2020. aasta inimesena enam mitte," ütles ta, et strateegiad on muutunud ning suurte konverentside arv ja maht kukub ühe kolmandiku võrra, sest formaadid muutuvad. "See ei ole ainult tehniline küsimus, vaid lisanduvad ka poliitilised ja psühholoogilised aspektid," sõnas ta. 

Must rõhutas, et haridus, teadmised kui kapital on kõige põnevamaks teemaks. "On olemas inimesed ja sotsiaalprobleemid – aga kohati on mõned asjad sassi läinud ühiskonnas – hädas peab inimest aitama, aga keda ja kuidas?"

Ta tõi näiteks, kuidas suhtumine sellesse on läbi ajaloo muutunud: kui Rooma riigis oli mittetoimetulijate aitamine riigi moraalne kohus, siis 19. sajandil öeldi, et on amoraalne anda inimesele niisama, ilma tööd tegemata midagi. "1930-ndatel oli amoraalne tarbetu töö eest kellelegi maksta ja tööta jäänud insenerid saadeti turbarappa. Eelmise sajandi lõpus tekkis arusaam, et võti on ümberõppes – et õpetame töötuks jäänud kangruneiule ikebanat ja tantsu ning ta jõuab taas tööjõuturule," näitlikustas ta.

Must meenutas, et VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise strateegia lähtekoht oli see, et võiks õpetada neid, kes oskavad õppida – või toetatakse iseäranis neid, kelle haridustee on pooleli jäänud. "Tuleb välja, et see sama süsteem, kus üks jalg hoolitseb inimese eest ja haridusest räägib teine, on siiski helistikust väljas ning võibolla tuleks töötukassa ja kutsehariduse süsteem ümber vaadata," märkis ta.

Must ütles, et loomulikult on digiõpe võtmeteemaks, aga eesti juhtidega rääkides pole pilt digiõppest sugugi nii hea, nagu meil arvatakse. "See müüt, et meil on digiõpe heal järjel, püsib ainult nii kaua, kui me vaatame partnerriike," tõdes ta, et Eestil on selles valdkonnas palju arenguruumi.

Konverents "Teadus kui Eesti arengumootor. Targalt tulevikku luues" toimus täna juba seitsmendat korda ja seda korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium.

Laadimine...Laadimine...