Raja õisi ja vilju täis linnaaed ning saa naabritega sõbraks!

"Kogukonnaaedade juures meeldib mulle eriti see, et lastel on võimalus näha, kuidas seemnest kasvab taim," rääkis kesklinna kogukonnaaedade rajamise aktivist Elisabeth Sinipalu, kes sai tehtud töö eest ka tunnustuse.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Tallinn Keskkond

Raja õisi ja vilju täis linnaaed ning saa naabritega sõbraks!

Kai Maran

"Kogukonnaaedade juures meeldib mulle eriti see, et lastel on võimalus näha, kuidas seemnest kasvab taim," rääkis kesklinna kogukonnaaedade rajamise aktivist Elisabeth Sinipalu, kes sai tehtud töö eest ka tunnustuse.

Varjuline, suurematest maanteedest paarisaja meetri kaugusel asuv  Laagna kogukonnaaed ootab aiandushuvilisi saabuva   kevadhooaja eel juba praegu liituma. "Valmistume samm-sammult kevadeks ja ootame uusi huvilisi liituma," ütles üks Laagna aia tuumikliige Anton Küünal. "Peenrad jaotame huviliste vahel järgmisel kuul. Aprillis seisavad ees ka esimesed talgud – ühine aiakoristus ja seejärel ehitustalgud peenrakastide meisterdamiseks. Samuti loodame teha katuse varjualusele, mille püstitamisega eelmisel suvel alustasime. Maist alates plaanime talguid korraldada sagedaminigi kui kord kuus "

Laagna aia eestvedajatel on kombeks korraldada kolmapäeviti teemaõhtuid. "Kui varem tuli vihma korral varju otsida raamatukogust või huvikoolist, siis nüüd valmib meil katusealune, mis on ka mõnus koht näiteks luuleõhtuks, salati valmistamise töötoaks või joogaõpetuseks," lausus Küünal. "Need on vajalikud oskused, mille omandamine ei nõua samas palju ruumi."

Laagna asumi ja lähiümbruse aiandushuvilised saavad oma soovist rohenäppudega ühineda teada anda lasnaidee@gmail.com või tel 5331 2326.

Taimed kasvavad kõrgeks

Linnaaianduse projektijuhi Maria Derlõši sõnul kujunesid kogukonnaaiad eelmisel aastal igas linnaosas popiks. "Eelmisel aastal toetas ja nõustas linn kogukonnaaiandust terve hooaja jooksul, ja tulemused olid märgatavad," rääkis Derlõš. "Kui varem oli katsetuste kõrval paar suuremat kogukonnaaeda, üks neist Laagna aed Lasnamäel, siis mullu sai linn juurde koguni kaheksa uut aeda. Kõige suuremas, Laagna aias kasvasid taimed rohkem kui viiekümnes peenrakastis, ning Mustamäe linnaaias kahekümnes kastis. Arvukalt huvilisi jagus ka kesklinna Ameerika aeda ja Aafrika aeda, samuti Põhjala aeda ja Pelguaeda Põhja-Tallinnas."

Inimesed ise otsustavad, mida nad oma peenramaal kasvatada soovivad. "Saaki sai kurgist ja tomatist, läätsest ja petersellist herneste ja kapsasteni," ütles Küünal. "Päevalilled kasvasid mitmemeetriseks, sekka õitses ilutaimigi. Kui mullu pandi taimed kasvama 53 peenrakastis, siis tänavu tahame paarkümmend kasti lisaks ehitada."

Lopsakad taimed kasvavad kompostmullas, mille MTÜ Keskonnateenused on toonud linna jäätmekeskusest. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses hiljuti valminud uuring kinnitab, et sealt kogukonnaaedade peenrakastidesse tarnitud mulda võib pidada igati kvaliteetseteks.
Nii Laagna aia mulla pH kui teistegi kogukonna- ja õppeaedade analüüsitud mullaproovide pH oli lähedane seitsmele – see näitab, et muld on ohutu ja sobib enamikule taimedele, soodustades mikroorganismide mitmekesisust. Raskemetallide hulk on sellise pH juures minimaalne. Orgaanilise aine sisaldus kõikides analüüsitud proovides on samuti kõrge – üle 45%.

"Kuna haljastusjäätmetest toodetud kompostmuld on väga kontsentreeritud, on kasulik segada seda tavamullaga, et orgaanika saaks tasakaalu," selgitas Derlõš, kelle sõnul toetab linn kogukonnaaedade kõrval ka õppeaedade harimist. "Ennekõike on kogukonnaaedadel hariduslik ja sotsiaalne tähendus. Samas meelitab nende liigirikkus ligi putukaid, mesilasi ja kõiksugu tolmeldajaid."  

Aasta silmapaistvam tegu

Kesklinna valitsus valis oma kogukonnaaiad suisa üheks aasta silmapaistvamaks teoks. "Kogukonnaaedade rajamisel tehtud suur töö tõi tunnustuse Elisabeth Sinipalule ja tema abilistele," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Kesklinna kogukonnaaedades tegutsev Sinipalu rääkis, et tema aiandushuvi sütitas maavanaisa. "Aiandushuvi tekkis mul juba lapsepõlves, kui vaatasin kõrvalt hobiaednikust vanaisa tegemisi. Saagist enam paelus teda tegemisrõõm, näiteks lasi ta üksi rõõmsalt kahe mehe adraga põldu lahti," ütles Sinipalu. "Hakkasin iseseisvalt toataimede eest hoolitsema, kuigi olen ise põline linnatüdruk. Ja eks sedaviisi jõudis hiljem mõttesse seegi, et miks mitte linnas ka süüa kasvatada! Kogukonnaaedade rajamise juures meeldibki mulle eriti see, et lastel on võimalus näha, kuidas seemnest kasvab taim."

Kogukonnaaiad võivad tulla ka Kadriorgu ja Piritale

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on kogukonnaaiad mitmekülgselt kasulikud.

"Need aitavad asumi elanikel ühiselt ümbrust kaunimaks muuta, aiandustarkusi omandada, tutvuda ja kogukonnatunnet arendada," lausus abilinnapea. "Kui ikka naabriga ühiselt ümbruskonna ilu eest hoolitsed, peenraid harid ja aiandusnippe jagad, hindad selle ilu hoidmist enam ning ka üksteisemõistmine ja hea läbisaamine naabriga on kergem tekkima."

Klandorf lisas, et tänavu said linna toetust kogukonnaaedade rajamiseks mittetulundus- ja äriühingud. "Toetust saab kasutada nii materjalide, vahendite, tööriistade ja inventari soetamiseks kui ka näiteks töötubade ja talgute korraldamiseks," ütles Klandorf. "Praeguse seisuga on Tallinnas kümme kogukonnaaeda 350 aednikuga."

Tänavu tõi taotlusvoor kogukonnaaedade rajamiseks 15 sooviavaldust. Teine  taotlusvoor oli linna asutuste õppeaedade jaoks, sinna esitati kokku 98 taotlust.

Laadimine...Laadimine...