Rannavalve nädalavahetused mööduvad purjutajaid kantseldades

Pirita rannas pole viimasel ajal lohesurfaritega probleeme olnud. Lainete vahel ujujat märgata on surfajal keeruline.

Pilt: Mikko Leo Selg

Rannavalve nädalavahetused mööduvad purjutajaid kantseldades

Juuli Nemvalts

"Enim tekitavad peavalu avalikes randades pummeldajad, kes joogise peaga ei kipu aru saama, et purjus peaga vetteminek on ülimalt ohtlik," räägib rannavalve esindaja Reimo Raja.

G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja ütleb vetelpäästjate tegemistest rääkides, et põhiline on randa minnes arvestada teiste rannas viibijatega, olla hooliv, tähelepanelik ja mõelda nii enda kui teiste ohutusele. See garanteerib mõnusa rannapäeva.

Enim tekitab avaliku ranna külastate seas ikka veel hämmingut, et avalikes randades ei ole lubatud tulla koera või mõne muu lemmikloomaga ja võtta kaasa klaastaarat. "Rand on avalik koht ja seal kehtivad avalikus kohas käitumise nõuded. Lisaks on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada rannas täiendavaid piiranguid, näiteks on osades randades ka suitsetamine keelatud," selgitas Raja reegleid. Kõige rohkem tulebki G4S rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et randa ei ole lubatud tulla lemmikloomaga ega võtta kaasa klaastaarat.

"Rõhutan, et koera ei tohi kaasa võtta avalikku rannaalasse, küll aga võib oma lemmikloomaga minna rannaalale, mis jääb väljapoole ametlikku suplusranda. Õnneks on rannajoont ja veekogusid Eestis palju ning sedasi mahuvad eraldi rannaaladele ära nii koerad kui inimesed," täheldas Raja.

"Klaastaarat ei lubata randa seetõttu, et nendest jäävad rannaliiva sisse sageli klaasikillud. Kahjuks tuleb rannavalve meedikutel igal suvel anda üsna sageli esmaabi inimestele, kes on oma jalad rannas olevatesse klaasikildudesse lõhki astunud. Mõned lõikehaavad on lausa nii sügavad, et tuleb EMOs kinni õmmelda. Klaasikilde on rannaliiva seest ülimalt raske välja sõeluda ja seetõttu on mõistlik hoida meie rannad klaastaarast vabad."

Valdavalt juuakse klaastaarast rannas alkoholi, mis samuti ei ole lubatud, sest avalikus kohas alkoholi tarbimine on keelatud ja purjuspäi vette minek on ohtlik.

"Purjusujumist on õnneks aastatega vähemaks jäänud, aga endiselt tuleb rannavalvuritel osade rannakülastajatega vestelda ja selgitada, et pärast alkoholi tarvitamist pole mõistlik vette minna. Ja mõnele sõnakuulmatule ülejoonud mehele oleme ka G4S patrulli või politsei kutsunud, kes siis korrarikkuja rannast minema toimetas või kainestusmajja viis. Möödunud nädalavahetusel tuli nii laupäeval kui pühapäeval rannavalvuritel kutsuda Harku rannas alkoholijoobes mehele politsei. Lisaks oli rannas veel purjutajaid, kellele rannavalvurid selgitasid, et rannas pole alkoholi tarvitamine lubatud ja purjuspäi vette minna ei tohi," rääkis kommunikatsioonijuht tegevusrohkest nädalavahetusest.

Hoia lapsel silm peal

Randa minnes on mõistlik kaasa võtta joogivesi, päikesekreem ja rõõmus meel. „Lastega randa tulijatel soovitame küsida lapsele rannavalvuritelt käepaela. Sinna saab kirjutada lapse nime, vanema telefoninumbri ja panna selle siis lapsele käe ümber. Kui rannavalvurid leiavad rannast omapäi uitava lapse, siis saavad nad käepaelal oleva numbri kaudu vanemaga kohe ühendust võtta,“ soovitas Raja.

Stroomi ja Pirita rannas jagavad käepaelu ka G4S töömalevlased, kelle tunneb ära punaste särkide järgi, kirjaga "rannavalve abiline".

Kõige tähtsam on muidugi oma lapsel alati silm peal hoida, ka siis kui tal on käepael. Raja toonitab, et laste puhul peab arvestama, et nad alles avastavad seda maailma enda ümber ja on tihti väga uudishimulikud. Rannavalvuritel tuleb sageli päästa aga neid lapsi, kellel pole juures vanemat, kes last ohtude eest hoiataks ja vajadusel kiirelt sekkuks. Päästetud lapse vanemat otsides avastavad rannavalvurid sageli, et vanemat pole üldse rannas, on läinud näiteks kohvikusse jäätist ostma või istub kuskil eemal nutitelefonis ega tea üldse, mis tema laps vees teeb.

Lohesurfarite taltsutamine

Tuulisemad ilmad toovad randadesse rohkem lohesurfareid - eriti just Stroomi ja Pirita randa. "Üldiselt on surfiklubid teinud head tööd, pannud välja info ja selgitanud surfaritele, kus tohib ja kus mitte surfata. Kahjuks on sellest hoolimata osad surfarid läinud poidega piiratud ujumisalale. Selle probleemiga oleme viimasel ajal kokku puutunud Stroomi rannas, siis kui ilmad olid vahepeal tuulisemad," rääkis Raja.

Ujumisalal surfates seatakse ohtu vees suplevad rannakülastajad, sest lohesurfari ja ujuja kokkupõrge lõppeb teatavasti ujuja kahjuks. Neid ohte osad lohesurfarid tunnistada kahjuks ei taha ja rannavalvuritel on vahel tükk tegemist, et neid korrale kutsuda.

"Reegleid rikkuvad surfarid arvavad ekslikult, et märkavad vees ujujaid ja suudavad neist mööda manööverdada. Paraku ei ole vees olevat inimest sugugi lihtne näha ja algajad lohesurfarid ei saa oma lohe taltsutamisega alati hästi hakkama," kinnitas Raja. "Oleme väga tänulikud surfiklubidele, kes on nähtavatesse kohtadesse paigutanud selged juhised, kus tohib ja kus mitte surfata. Samuti kõikidele surfaritele, kes nendest reeglitest kinni peavad ja ujujate ohutusele mõtlevad. Enamus surfaritest on siiski eeskujulikud ja peavad reeglitest kinni. Näiteks Pirita rannas pole sel suvel probleeme olnud."

Laadimine...Laadimine...