Raport: Eesti elurikkuse seisund on Euroopa keskmisest parem

Kõige suurem hulk soodsa seisundi saavutamise takistusi on raporti kohaselt Euroopa Liidus seotud põllumajandusega, olulisteks põhjusteks on ka linnastumise ja puhkamisega seotud mõjud ning kolmas suurim mõjutaja on metsandus.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

Raport: Eesti elurikkuse seisund on Euroopa keskmisest parem

Toimetaja: Sandra Lepik

"Eesti on oma taastamistegevustega õigel teel. Meil on fookuses pärandkooslused ehk rohumaad, mis püsivad liigirikkana vaid inimese ja looduse koostöös," ütles keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp.

Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt ei ole ühtegi Euroopa Liidu elurikkuse seisundi parandamise eesmärki suudetud täita, kuid Eesti looduse elurikkuse seisund on Euroopa keskmisest parem, vahendas BNS. 

Kõige suurem hulk soodsa seisundi saavutamise takistusi on raporti kohaselt Euroopa Liidus seotud põllumajandusega, olulisteks põhjusteks on ka linnastumise ja puhkamisega seotud mõjud ning kolmas suurim mõjutaja on metsandus, edastas keskkonnaministeerium. Lisaks on oluline ka reostus, millest kõige suurem osa, umbes pool, pärineb põllumajandusest. Oluline probleem kogu Euroopa vaatest on ka illegaalne linnujaht.

Raporti kohaselt on Euroopa Liit kõige lähemale seatud eesmärgini jõudnud loodusdirektiivi liikidega, kus 2020. aasta eesmärkidest on puudu vaid kaks protsenti, loodusdirektiivi elupaikade oas on eesmärk täitmata veel 12 protsendi  ulatuses ja lindude osas 20 protsenti. 

Eestis on elurikkuse tendentsid suures plaanis samad, mis Euroopas, kuigi Eesti elupaikade ja liikide seisund on Euroopa keskmisest parem. Ka Eestis on kõige halvemas seisus metsad, pärandniidud ja ka sood.

Kõige sagedasemate põhjustena toob aruanne Eesti kohta välja eelkõige kuivenduse - nii põllumajandus- kui metsanduskuivenduse, raied ning rohumaade majandamise lakkamise, aga ka koosluste liigilise koosseisu muutumise, põllumajandusreostuse ning veekogude muutumise.

Eesti kohta käivad andmed näitavad, et elupaikadest on soodsas seisundis 57, ebapiisavas 37 ja halvas  seisundis seitse protsenti. Eestis elavatest liikidest on soodsas seisundis 56, ebapiisavas 27, halvs kümme ning seitsme pprotsendi  liikide seisund on teadmata.

Taastumistegevustega õigel teel

"Raporti tulemuste põhjal võib järeldada, et Eesti on oma taastamistegevustega õigel teel. Meil on fookuses pärandkooslused ehk rohumaad, mis püsivad liigirikkana vaid inimese ja looduse koostöös ning juba kümme aastat on kestnud aktiivne soode taastamine," ütles Lamp. "Jätkame ka metsa kaitse alla võtmisega."

Raportis antakse hinnang lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Linnudirektiivi aruanne näitab väikest halvenemist, loodusdirektiivi elupaikade ja liikide olukord on pisut parem.

Aruanne näitab selgelt Natura 2000 võrgustiku olulist rolli. Paranemist näitavad eeskätt need liigid ja elupaigad, millest jääb Natura 2000 aladele rohkem kui kolmveerand nende kogupindalast või populatsioonist. Elupaikadest on kõige rohkem halvas seisundis pool-looduslikud rohumaad ja metsaelupaigad.

Euroopa Liidus tervikuna  on minimaalselt 215 000 ruutkilomeetrit elupaiku, mille seisundit tuleb taastamistegevustega parandada ja vähemalt 11 000 ruutkilomeetrit selliseid alasid, kus tuleb elupaik tuleb taastada.

Laadimine...Laadimine...