RAPORT: Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid

Raportist selgub, et 2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse 649 miljardit dollarit ning taastuvenergiasse vaid 297 miljardit dollarit. "Taastuvenergiainvesteeringud on kaks korda madalamad hoolimata sellest,et Pariisi kliimaleppest kinni pidamine eeldab vähemalt kahe kolmandiku fossiilkütuste reservide maasse jätmist," kirjutavad eksperdid, kelle sõnul takistavad tööstuse huvid riikidel taastuvenergiasse piisavat panustamist.

Pilt: Scanpix

RAPORT: Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid (1)

Raportist selgub, et 2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse 649 miljardit dollarit ning taastuvenergiasse vaid 297 miljardit dollarit. "Taastuvenergiainvesteeringud on kaks korda madalamad hoolimata sellest,et Pariisi kliimaleppest kinni pidamine eeldab vähemalt kahe kolmandiku fossiilkütuste reservide maasse jätmist," kirjutavad eksperdid, kelle sõnul takistavad tööstuse huvid riikidel taastuvenergiasse piisavat panustamist.

Eelmisel aastal kulutati globaalselt nafta- ja gaasiprojektidele kaks korda rohkem raha, kui taastuvenergia rahastamiseks, märgivad Rahvusvahelise Säästva argengu instituudi majandusõiguse osakonna juht Nathalie Bernasconi-Osterwalder ja Heinrich Bölli instituudi rahvusvahelise poliitika osakonna juht Jörg Haas, kes lahkavad arvamusportaalis Project Syndicate värskelt avaldatud Maailma Energiainvesteeringute raporti tulemusi.

Raportist selgub, et 2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse 649 miljardit dollarit ning taastuvenergiasse vaid 297 miljardit dollarit.

"Taastuvenergiainvesteeringud on kaks korda madalamad hoolimata sellest,et Pariisi kliimaleppest kinni pidamine eeldab vähemalt kahe kolmandiku fossiilkütuste reservide maasse jätmist. Need numbrid aga vihjavad sellele, et tööstuste huvid takistavad endiselt taastuvenergiainvesteeringuid," kirjutavad eksperdid.

Investeerimislepingud ja piirikaubanduslepingutesse sisse kirjutatud investeerimisreeglid on Bernasconi-Osterwalderi ja Haasi sõnul fossiilkütustest loobuda üritavad valitsused käeraudadesse pannud. "2012. aastal kaebas näiteks ameeriklasest investor Quebeci valitsuse kohtusse, kui valitsus oli otsustanud Saint Lawrence'i jõe kaldal frakkimisloa andmisest keelduda. Investori põhjendus oli, et keeldumine on "kapriisne, ebavajalik ja ebaseaduslik" ning ta nõudis 250 miljonit dollarit valuraha," kirjeldavad nad.

Säärased kohtuvaidlused venivad, kuni paljud valitsused nõustuvadki kahjutasusid maksma, mis raiskab aga avalikku raha. "Ainuüksi ähvardus, et asi võib kohtuni minna, hirmutab paljud valitsused ära ning nad ei julge ambitsioonikaid kliimapiiranguid vastu võtta," nendivad eksperdid.

Olukorra parandamiseks pakuvad eksperdid välja, et riigid paneksid kliimamured kaubandus- ja investeerimiskõneluste keskmesse, näiteks loobudes fossiilkütuste projektidesse investeerimisest. "Maailma investeerimisrežiimi ümbertasakaalustamine on alles esimene samm süsinikuvaba majanduseni. Et viia kaptiali fossiilkütustelt rohelise energia projektidele, peavad riigid looma uued raamistikud nii regionaalsel, riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel," märgivad nad.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...