Raport: kliimamuutused ohustavad Eesti metsa tervist

Metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest üksi ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks. Kui kõikides muudes sektorites emissioone kiiresti ei vähendata, siis kliimamuutuste kahjustused maale ja metsale suurenevad ning see omakorda vähendab süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Loodus Eesti Keskkond

Raport: kliimamuutused ohustavad Eesti metsa tervist

Toimetaja: Sandra Lepik

Metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest üksi ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks. Kui kõikides muudes sektorites emissioone kiiresti ei vähendata, siis kliimamuutuste kahjustused maale ja metsale suurenevad ning see omakorda vähendab süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.

Cambridge'i ülikooli raporti kohaselt on metsa kasvamisel roll kliimamuutuste pidurdamisel, muutused mõjutavad samas oluliselt ka metsa tervist, vahendas BNS. 

"Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult, säilitades ja parandades metsa keskkonna-alaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks," ütleb raporti üks peamisi koostajaid, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi pressiteates. 

"Jätkusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda."

Keskmine raiemaht 10-12 miljonit tihumeetrit aastas

Kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport " Mets ja kliimamuutused" analüüsis Eesti metsa eelseisva saja aasta erinevaid võimalikke väljavaateid.

Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10–12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Ja uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit aastas.

Selliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma kas samaks või suurenema sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist. Samal ajal peab aga jälgima, et uuendusraiete puhul raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa ning et raiete tegemisel jälgitakse raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalset vahekorda.

Bioenergiaks on vaja seitse miljonit ruutkilomeetrit maad

Raportist selgub, et kõikide analüüsitud võimalustega on võimalik täita kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud eesmärki, mis näeb ette aastaks 2030 metsa aastase juurdekasvu suurenemist 10–20 protsenti. Ka pärast 2030. aastat on enamikes stsenaariumites sarnase taseme hoidmine võimalik, kui ei teki kliimamuutustest põhjustatud metsa juurdekasvu vähendavaid kahjustusi.

"Kliimamuutuste leevendamise kohustusi vaatlevad globaalsed stsenaariumid näevad ette, et bioenergiaks sobivate taimede, sealhulgas energiapuidu kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maad," ütles Anger-Kraavi.

Bioenergiaks soovitatakse kasutada kohalikke puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali ning mitte kasvatada suures mahus ja monokultuurset biomassi. Toitumisharjumuste muutumisel vabanenud või muidu söötis põllumaad võiks kasutata biomassi tootmiseks. Väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on positiivsed mõjud keskkonnale.

Raporti oluline järeldus on ka see, et bioenergia kasutamisest, metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest üksi ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ei Eestis ega kogu maailmas. Kui kõikides muudes sektorites emissioone kiiresti ei vähendata, siis kliimamuutuste kahjustused maale ja metsale suurenevad ning see omakorda vähendab süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.

Pool Eestit on kaetud metsaga

Kliimamuutustega kohanemiseks saab metsi aidata näiteks vähendades liigniiskust ja tulekahjuohtu. Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust. Riskide vähendamiseks tuleks võõrliikide kasutamisest hoiduda.

Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid moodustavad 0,05 protsenti maailma emissioonidest. 2017. aastal paiskas iga Eesti elanik atmosfääri 14,5 tonni süsinikdioksiidi. Ökosüsteemide seotud CO2 vähendab seega umbes 1,5 tonni emissioone inimese kohta aastas. 

Umbes pool Eestit on kaetud metsadega, raporti aluseks olnud 2017. aasta kohta käiva metsastatistika järgi 51,4 protsenti. Elaniku kohta teeb see umbes 1,8 hektarit metsamaad ja 4000 puud. Eestis on metsamaa pindala suurenenud umbes poolteist korda ja metsa tagavara on sama ajavahemiku jooksul kolmekordistunud.

Metsa raiuti Eestis 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit, ligikaudu 30 protsenti sellest läks küttepuiduks, ja juurdekasvuks arvestati umbes 16 miljonit tihumeetrit. 2011.–2019. aasta keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit, mis on vähem, kui metsanduse 2011 –2020. aasta arengukavas kehtestatud jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljonit tihumeetrit.

Laadimine...Laadimine...