RATAS: Anname 215 miljonit tervishoidu juurde, et vähendada ravijärjekordi

"Märgilise otsusena eraldame neljal järgmisel aastal tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha. Täpsemalt hakkab riik tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13%-ni pensionist," rääkis peaminister Jüri Ratas. "Tervishoiu rahastamise reform aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile inimestele."

Pilt: Scanpix

RATAS: Anname 215 miljonit tervishoidu juurde, et vähendada ravijärjekordi (5)

"Märgilise otsusena eraldame neljal järgmisel aastal tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha. Täpsemalt hakkab riik tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13%-ni pensionist," rääkis peaminister Jüri Ratas. "Tervishoiu rahastamise reform aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile inimestele."

"Tegemist ei ole ainult rahaliste numbritega vaid see on ka põhimõtteline otsus kirjutada seadusesse sisse jätkusuutlik tervishoiu rahastamise mudel," kinnitas peaminister Jüri Ratas tänasel valitsuse pressikonverentsil.
"Järgmise nelja aasta jooksul saab tervishoid juurde üle 200 miljoni euro, viie aasta jooksul kokku aga natuke rohkem kui 300 miljonit eurot."

Eilsel kabinetinõupidamisel leppis valitsus kokku riigi eelarvestrateegia 2018-2021 põhimõtetes. "Riigi eelarvestrateegia toetab valitsuse nelja suurt eesmärki: kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut," selgitas peaminister Jüri Ratas.

"Märgilise otsusena eraldame neljal järgmisel aastal tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha. Täpsemalt hakkab riik tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13%-ni pensionist. Tervishoiu rahastamise reform aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile inimestele. Ühtlasi hakkab haigekassa korraldama mitmeid seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid," rääkis Ratas.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson sõnas, et haigekassa rahastuse probleem vajas ammu lahendust, sest patsiente pettumus tervishoiu suhtes oli ohuks solidaarsele arstiabile. 

Martinson sõnas, et ravijärjekordade pikkusest on räägitud aastaid, kuid lahendust ei tulnud, sest riigieelarvele on see suur koormus. "Paraku ei soovinud ega suutnud eelmised valitsused riigieelarvest ligi 200 mln eurot tervishoiule leida, mille tänane valitsus leidis. Küll aga on täiesti selge, et tervis on inimeste prioriteet number üks. Lisaks pole vähemtähtis, et tänase valitsuse samm muudab meie solidaarse tervishoiusüsteemi taas mõttekaks," rääkis abilinnapea.

Pikaaegne Tallinna Lastehaigla peaarst lisas, et solidaarne tervishoid muutus paljude patsientide jaoks arusaamatuks ning ebavajalikuks, sest haigekassa kaudu ravile pääsemine võis venida kuudesse ning seetõttu maksid inimesed, kel selleks võimalus, arstiabi niikuinii oma taskust kinni. "Arst, kelle juurde tuli haigekassa kaudu oodata mitu kuud, saab raha eest patsiendi tihtipeale vastu võtta juba homme päev. Arusaadavalt tekitas see inimestes pahameelt ja küsimusi, kas solidaarset tervishoidu on üleüldse mõistlik üleval pidada. Minu arvates on meie solidaarne tervishoid vajalik, sest me kunagi ei tea, noore ega vanana, mis võib juhtuda ning millist ja kui kallist abi võib inimene vajada," selgitas Martinson.

Arst rõhutas aga, et kahjuks on meil suur osa elanikkonnast, kes ei suuda kasutada ka tasulist arstiabi. "Kauaoodatud otsus eraldada lisaraha teeb tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks, millest tunnevad rõõmu nii patsiendid kui ka tervishoiuteenuse osutajad. Jääme lootma, et  järgnevatel aastatel tervishoiu rahastamine tagab vajaliku arstiabi.," sõnas Martinson.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...