Ratas: Euroopa Liit on täna ühtsem, tugevam ja turvalisem kui enne eesistumist

"Meie üks peaeesmärke enne eesistumist oli, et EL peab olema selle lõpuks ühtsem, tugevam ja turvalisem kui ta oli enne," ütles Eesti peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogule saabudes rahvusvahelisele meediale. "Minu meelest on see täna nii." 

Pilt: Albert Truuväärt
Välismaa Eesti

Ratas: Euroopa Liit on täna ühtsem, tugevam ja turvalisem kui enne eesistumist (3)

"Meie üks peaeesmärke enne eesistumist oli, et EL peab olema selle lõpuks ühtsem, tugevam ja turvalisem kui ta oli enne," ütles Eesti peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogule saabudes rahvusvahelisele meediale. "Minu meelest on see täna nii." 

Peaminister Jüri Ratas tõi Brüsselis Eesti Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise digitulemustest esile 5G ülikiire internetiühenduse rajamise, mis toob inimeste argipäeva asjade interneti ja isejuhtivad sõidukid.

Ettevõtjate jaoks muutub Ratase sõnul peagi lihtsamaks käibemaksu tasumine piiriülesel kaupade müügil, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Lisaks jõudis EL kokkuleppele, kuidas ajakohastada rahvusvahelisi maksureegleid nii, et muutuks olukord, kus internetiettevõtted maksavad tulumaksu vaid riigis, kus nad on registreeritud, mitte seal, kus nad teenivad kasumit.

Digi pole masinate pealetung

"Järgmise aasta jõuludeks kaovad veebipoodides ebaõiglased asukohapõhised piirangud toodetele ja teenustele," jätkas peaminister Eesti eesistumise digitulemuste loetelu seminaril, mille korraldas Eesti eesistumismeeskond koos poliitikauuringute keskusega. Lisaks märkis Ratas teiste seas ära Tallinnas allkirjad saanud e-valitsemise ühisavalduse, ühtse digivärava kokkuleppe ja küberjulgeoleku koostöö arengud.

Ratas selgitas, et digi tähendab inimeste valikute ja elujärje parandamist, mitte masinate pealetungi. "Digilahendused muudavat tervet ühiskonda: maakasutusest kosmoseuuringuteni, ükski eluala ei jää puutumata," ütles peaminister.

Eesti keskendus eesistumise ajal viiele omavahel seotud digivaldkonnale: andmete vaba liikumine, nutikas Euroopa majandus, e-kaubandus, e-valitsemine ning usaldus ja julgeolek.

"Mul on väga hea meel kinnitada, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine on saanud kogu Euroopa eesmärgiks," ütles peaminister.

Neljapäeva pärastlõunal osaleb Ratas viimasel Eesti eesistumise aega jääval Euroopa Ülemkogul ehk Euroopa riigi- või valitsusjuhtide kohtumisel, kus ta annab lisaks digiarengutele ülevaate ka teistest eesistumise tulemustest.

Ühtsem ja turvalisem Euroopa

"Meie üks peaeesmärke enne eesistumist oli, et EL peab olema selle lõpuks ühtsem, tugevam ja turvalisem kui ta oli enne," rääkis peaminister. "Minu meelest on see täna nii."

Ratase sõnul arutavad EL-i liidrid kahpäevase ülemkogu esimesel päeval kaht väga tähtsat teemat. "Esiteks julgeolek ja kaitse ning teiseks meie rahva heaolu, mis tähendab tugevamaid ühendusi kultuuri, kliima, haridus- ja sotsiaalvallas," sõnas Ratas.

Ratas avaldas ka heameelt selle üle, et 25 liikmesriiki on otsustanud käivitada EL-i alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO). "Kaitse- ja julgeolek on olnud meie eesistumise üks prioriteete."

"See on selle aasta ja meie eesistumise viimane tippkohtumine. Tahan tänada koostöö eest liikmesriike, Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja ka teid ajakirjanikke," sõnas valitsusjuht.

Eesti ei ole valmis EL-i ühiseks rahandusministriks

Ratase sõnul on ettepanekud Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) reformimiseks arutamist väärt, kuid Eesti ei ole veel valmis toetama eurotsooni rahandusministri ametikoha loomist.

"Teema on arutust väärt, aga ma arvan, et Eesti ei ole täna valmis ütlema, et me peaksime edasi minema ühtse rahandusministri positsiooniga," nentis Ratas. "Aga arutada seda kindlasti võib."

EMU sai oma esimesest tõsisest kriisist, mis oli seotud Kreekaga, üle ühtegi liiget kaotamata, kuid välja tuli rida puudusi ülesehituses, millega EMU 1999. aastal käivitus.

Olulisi täiendusi sellele tehti juba kriisi ajal, kuid süsteemi stabiilsuse hoidmisel püsib endiselt suur sõltuvus Euroopa Keskpanga erakorralistest kriisimeetmetest.

Euroopa Liidu Bratislava tippkohtumisel Ühendkuningriigi otsuse järel Euroopa Liidust (EL) lahkuda kinnitasid ülejäänud liikmesriigid eesmärgina üle ka EMU tugevdamise. Peamised hooandjad reformidebatis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide algatused ning viie presidendi raport 2015. aastast.

EMU tulevik on osa ka Tallinna tippkohtumisel alguse saanud EL-i juhtide tegevuskavast (Leaders Agenda). Arutelusse on kaasatud ka euroala välised riigid, sest aluslepinguga on kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi ja Taani võtnud kohustuse euroga liituda.

Detsembri algul tutvustas Euroopa Komisjon oma neljaosalist tegevuskava Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks, muuhulgas tehti ettepanek Euroopa Valuutafondi ning Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomiseks.

Euroopa Ülemkogu arutab EMU reformimist reede ennelõunal, kus osalevad kõik eurot kasutavad riigid ja ka kutsutud on ka teised liikmesriigid, peale Ühendkuningriigi, mis on alustanud protsessi EL-ist lahkumiseks. Reedesel kohtumisel siiski mingeid otsuseid veel oodata ei ole.

Põgenikekvootide üle üksmeelt ei ole

"Me näeme, et kvoodipoliitika on EL-i erinevaid liikmesriike palju lõhestanud. Me näeme, et on liikmesriike, kes ütlevad, et ei ühtegi pagulast, aga me oleme valmis panustama teisiti," sõnas peaminister.

Need riigid on tem sõnul valmis panustama Aafrika usaldusfondi, koostöösse kolmandate riikidega ja ka rahaliselt.

"Eesistuja Tusk on teema arutamiseks lauale toonud ja ka Eesti on teinud siin oma ettepaneku. On mõistlik see arutelu täna ära pidada. Selge on see, et rändeteemal arutelu Bulgaaria eesistumise ajal jätkub," lausus peaminister.

Eesti valitsusjuhi sõnul oli ka tema kohtumisel Itaalia peaministri Paolo Gentiloniga viimase üks ettepanek see, et rände teemal tuleb leida konsensus ja üheskoos edasi minna.

Tusk nimetas paar päeva tagasi EL-i põgenikekvoote ebaefektiivseks ja kutsus neist loobuma. See tõi kaasa Itaalia, Kreeka ja Euroopa Komisjoni rändevoliniku terava kriitika.

EL-i liidrid arutavad rändeteemat tänasel õhtusöögil.

Algab PESCO täitmine sisuga

Ratase sõnul algab pärast Euroopa Liidu (EL) alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamist sel nädalal selle täitmine reaalse sisuga.

"Hetkel on laual paarkümmend koostööprojekti, kuidas PESCO-ga edasi minna ja ma arvan, et see ongi järgmise aasta ja tuleviku küsimus, mis programmid ja projektid täpselt välja valitakse," ütles Ratas.
"Ma arvan, et PESCO on kõigepealt põhimõtteline samm, et 25 riiki soovivad teha tihedamat koostööd, et 25 riiki ütlevad, et me soovime panustada rohkem kaitsekulutustesse, kaitsevõimesse," rääkis Ratas.

Ta tõi ühe PESCO koostöövaldkonnana esile niinimetatud tanki-Schengeni, mille raames on võimalik sõjatehnika senisest kiirem ja lihtsam liigutamine ühest EL-i liikmesriigist teise. "Üks lahendus on ju see, kuidas kaitsevaldkonnas erinevad mehhanismid ühest Euroopa riigist üle piiri teise või kolmandasse või neljandasse Euroopa riiki vajadusel liikuma peavad," sõnas peaminister.

Euroopa Liidu 25 riigi välisministrid käivitasid PESCO ametlikult esmaspäeval.

PESCO-s osalevad 25 riiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Küpros, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi. Sellest jäävad kõrvale Suurbritannia, Malta ja Taani.

Ühes otsusega PESCO käivitamisest võtsid liikmesriigid vastu ka deklaratsiooni, milles tervitavad poliitilist kokkulepet 17 ühisprojekti kohta. Projektid katavad kaitsevaldkondi nagu väljaõpe, võimearendus ja operatiivvalmisolek. Need esialgsed projektid saavad välisasjade nõukogu ametliku heakskiidu 2018. aasta algul.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...