Ratas: kaitsevaldkonna otsused teeme tuginedes spetsialistide arvamusele

"Kui me üldse läheme oma kaitsekulutusi nüüd ekstra tõstma ja teeme mingisuguse võimelünga täiustamise, siis see eeldab igal juhul hanget," rääkis peaminister Jüri Ratas neljapäeval kommenteerides võimalust teha täiendavaid kaitseinvesteeringuid. "See, kuidas seda raha kasutada, saab tugineda parimatele eesti kaitsespetsialistidele. Kelleks kindlasti on kaitsevägi, kaitseliit, kaitseministeerium."

Pilt: Mats Õun

Ratas: kaitsevaldkonna otsused teeme tuginedes spetsialistide arvamusele (4)

Erki Varma

"Kui me üldse läheme oma kaitsekulutusi nüüd ekstra tõstma ja teeme mingisuguse võimelünga täiustamise, siis see eeldab igal juhul hanget," rääkis peaminister Jüri Ratas neljapäeval kommenteerides võimalust teha täiendavaid kaitseinvesteeringuid. "See, kuidas seda raha kasutada, saab tugineda parimatele eesti kaitsespetsialistidele. Kelleks kindlasti on kaitsevägi, kaitseliit, kaitseministeerium."

Ratas nentis, et hetkel ei ole mingisugust hanget täiendavate kaitseinvesteeringute tegemiseks alustatud. "On tulnud lihtsalt informatsioon läbi rahandusministri pakkumise osas, mis Eestile on tehtud. Või on nende fraktsiooni saadikud sellega tegelenud," selgitas ta.

Peaminister kinnitas, et Eesti ei hakka oma kaitsekulutusi ettevõtete lobistide või pakkumiste raames üles ehitama. "Meil on olemas kaitseministeerium, kaitsevägi, kaitseliit, valitsus, riigikogu, riigikaitsekomisjon ja need inimesed teevad neid plaane."

Valitsus on tema sõnul jõudnud ca 13 päeva kaugusele eelarve vastuvõtmise osas ning selle aja jooksul saab otsustada ka täiendavate kaitseinvesteeringute tegemise.

Helme: me ei suuda takistada dessanti Linnahalli alla

Siseminister Mart Helme leidis, et kaitsepoliitikas ei peaks olema mingisuguseid dogmasid, mida kuidagi puudutada ei tohi. "Kaks protsenti ja NATO ja mingisugused pikaajalised arengukavad. Me ei ole tavapärases olukorras. Kui meil on see võimaluste aken, siis see tuleb ära kasutada," arvas Helme.

Tema sõnul oleme me praegu olukorras, kus on võimalik leida lisaraha, et ära teha midagi, mida siiani ei ole rahapuudusel tehtud. "Seda valitsus arutab, midagi ei ole veel lukku löödud. Loomulik on see, et kõik asjad käivad teatud korra ja kombe kohaselt."

"See, et me oleme vee pannud loksuma, on väga hea," leidis Helme. "Miks seda diskussiooni vaja on – väga lihtsal põhjusel. Siiasamasse Linnahalli alla võib praegu Vene laev tulla takistamatult ja dessandi maha panna. Ja siis me hakkame neid siit maa pealt tagasi ajama, sest meil ei ole praegu seda võimekust, et 5 või 30 kilomeetri kauguselt agressiivselt käituvat vaenlast taltsutada," muretses Helme, kelle sõnul on soov see võimekus tekitada.

Ratas: Eesti heidutus on tugev

Helme sõnul on tegemist sügavalt eetilise probleemiga. "Mul on kaks poega, kes on kutsealused. Selleks, et nad ei läheks lihtsalt hakklihamasinasse, on meil vaja meie esmast iseseisvat kaitsevõimet arendada nii, et meie sõdureid ei oleks kergelt relvastatud," rääkis ta. "Sõdurid, kes lähevad vaenlase lennuväe, soomusväe ja merel ülekaalu omava laevastiku tule alla. Me kaitseme nende investeeringutega oma sõdureid, nende elusid."

Peaministri kinnitusel olukord nii hull siiski ei ole. "Siin Sa, Mart, eksid. Dessanti siia Eesti pinnale keegi küll vabalt maha ei pane," ütles Ratas ja kinnitas, et on täiesti veendunud, et Eesti suudab ennast kaitsta koos oma liitlastega. "Ma olen täiesti veendunud, et see heidutus, mis Eesti on loonud koos oma liitlastega, on võimas ja toimiv."

"Kindlasti on meil olemas oma eelhoiatussüsteem, mis võimaliku vastase seda tüüpi operatsioonide puhul rakendub. Nii meie kui liitlaste oma," selgitas välisminister Urmas Reinsalu. "Teiseks, meie kogu kaitseloogika selles regioonis on see, et hinnalipik, mis meie ründamisel on, läheb lihtsalt väga kalliks maksma potentsiaalse seikluse otsijaile."

Rahandusminister Martin Helme tutvustas kolmapäeval riigikaitsekomisjonile ideed kärpida kaitse-eelarve baasrahastust ning võtta samal ajal laenu, et osta 50 miljoni euro eest rannakaitsesüsteeme ja 250 miljoni eest Iisraelilt õhutõrjesüsteem.

 

 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...