Ratas: koroonakriis on taasiseseisva Eesti suurim tsiviilkriis

"Koroonakriis on Eesti taasiseseisvumisaja suurimaks tsiviilkriis ning sellega võitlemiseks eriolukorra väljakuulutamine oli ainumõeldav samm," ütles peaminister Jüri Ratas, kui esines täna riigikogu ees poliitilise avaldusega.

Pilt: Mats Õun

Ratas: koroonakriis on taasiseseisva Eesti suurim tsiviilkriis (3)

Toimetaja: Toomas Raag

"Koroonakriis on Eesti taasiseseisvumisaja suurimaks tsiviilkriis ning sellega võitlemiseks eriolukorra väljakuulutamine oli ainumõeldav samm," ütles peaminister Jüri Ratas, kui esines täna riigikogu ees poliitilise avaldusega.

Ratas esines esmaspäeval riigikogus poliitilise avaldusega eriolukorra lõppemisega seoses.

Ratas märkis, 12. märtsi õhtul kuulutas valitsus esimest korda Eesti ajaloos välja eriolukorra. "Seda nõudvaid kriise pole Eestis varem olnud, kuid tagasi vaadates võin kinnitada, et eriolukorra kasutamine oli ainumõeldav samm," ütles ta."Tegemist on üheselt iseseisvuse taastanud Eesti suurima tsiviilkriisiga, mis on puudutanud lähedalt või kaugemalt kõiki Eestimaa inimesi, piirkondi ja eluvaldkondi."

Ratas nentis, et praeguseks on viiruse levik olnud Eestis enam kui kuu aega langustrendis.

Peaminister loetles avalduses üles sammud ja piirangud, mida viiruse leviku tõkestamiseks astuti ja kehtestati. "Kuigi need on väga tõsised sammud, mis piiravad oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, oleme saanud Eestis üldjoontes hakkama siiski palju leebemate kitsendustega kui nägime mitmes teises Euroopa ja maailma riigis," sõnas Ratas.

"Hoolimata kõikidest ettevalmistustest, plaanidest ja õppustest võime öelda, et selliseks kriisiks ei olnud päriselt valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Kõige lihtsama näitena võime vaadata isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite globaalset puudujääki," ütles Ratas. 

"Keskööl lõppes eriolukord, kuid kriis kestab edasi. Paljud piirangud kestavad edasi. Me ei vaja selle juhtimiseks enam eriolukorra režiimi," ütles Ratas. "Viirusepuhang on praeguseks taandunud ja tervishoiusüsteem taastub, kuid pandeemia globaalne kulg ning piirangutest tulenev majanduslik surutis paljudes riikides mõjutab meid veel pikka aega. Viirus ei ole ka Eestist kadunud ning ikka ja jälle leiame uusi nakatunuid. Tõhusa vaktsiini või ravimi leidmiseni, milleks WHO andmetel võib minna veel pikka aega, jääb viirus meie sekka ning meil tuleb õppida sellega koos elama."

"Nüüd on meie kohustus olukorrast õppida. Me peame tulema siit välja targema, tugevama ja vastupidavamana," sõnas Ratas. Tema sõnul on Eesti kindlasti selle ja teiste nakkushaiguste levikuks tulevikus palju paremini valmis. "Teame, milliseid vahendeid on meil vaja ning ühiselt ja vastutustundlikult käitudes saame kriisist taas üle."

Ratas: ilmselt ei suuda Eesti majandus järgmise aasta lõpuks taastuda

Ratase sõnul loob viiruse tõkestamiseks mõeldud meetmete leevendamine küll eeldused taastumiseks, kuid ilmselt ei suuda Euroopa Liidu ega Eesti majandus saadud kahju ka järgmise aasta lõpuks tasa teha.

"Näeme praegu, kuidas majandusprognooside tegemise ja arutelude puhul saab enneolematut tähelepanu tervisestatistika. Tervisekriisiga on kaasnenud väga tõsised mõjud meie majanduse toimimisele ja väljavaadetele," ütles Ratas esmaspäevasel riigikogu istungil.

Ta märkis, et viiruse ohjeldamiseks kasutatud meetmete tagajärjel on Euroopa Liidu majandustegevus langenud loetud nädalatega drastiliselt. "Tõsiselt on mõjutatud tarbijate tehtavad kulutused, tööstustoodang, teenused, investeeringud, kapitalivood, tarneahelad ja paljud muud tähtsad majandusnäitajad," sõnas ta.

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt võib euroala majanduslangus ulatuda sel aastal 7,7 protsendini. Ratas nentis, et tegemist on suurima langusega Euroopa Liidu ajaloos, mis on palju sügavam kui 2009. aasta finantskriisi ajal.

Aasta lõpus võib langus kujuneda suuremaks 

"Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub pretsedent, millega praegust olukorda võrrelda. Ebakindluse ulatust näitavad ilmekalt stsenaariumid, kus pikaajalisemate piirangute ja pandeemia teise laine puhul võib langus aasta lõpus kujuneda pea kaks korda suuremaks," rääkis peaminister.

Ratas lisas, et Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 6,9 protsenti, mis on euroala keskmisest väiksem. Komisjoni oodatav langus on väiksem rahandusministeeriumi poolt aprilli alguses prognoositud 8 protsendist, sest arvesse on võetud 2020. aasta lisaeelarve leevendusmeetmete mõjusid.

"Eelarvedefitsiidi prognoos on euroalal käesolevaks aastaks keskmiselt 8,5 ning riigivõlg 103 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eestis kasvab 2020. aastal eelarve puudujääk 8, riigivõlg aga 20,7 protsendini SKP-st. Vaatamata suurele hüppele jääb viimane endiselt Euroopa Liidu madalaimaks," ütles peaminister.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...