Ratas: KOVide tulubaas peab suurenema

Peaminister Jüri Ratas ütles linnade ja valdade päeval esinedes, et kui vaadata aastasse 2016, mil sai kokku lepitud koalitsiooni põhimõtted, siis oli oluline suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja anda kohalikele suuremad õigused.

Pilt: Scanpix

Ratas: KOVide tulubaas peab suurenema

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Peaminister Jüri Ratas ütles linnade ja valdade päeval esinedes, et kui vaadata aastasse 2016, mil sai kokku lepitud koalitsiooni põhimõtted, siis oli oluline suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja anda kohalikele suuremad õigused.

"Lisaks tahtsime viia lõpule omavalitsuste reformi ning anda juurde rahalisi vahendeid – 2017. aastal jõustusid need otsused," lisas Ratas. "Arvan, et kui meil poleks omavahelist koostööd olnud, siis poleks meil haldusreformi. Isegi kui osad kokkulepped sündisid kohtussaalides aga see kõik on hea. Demokraatias peabki nii olema. Peamine toimunud muudatus, on kui vaadata varasemate valdade elanike arvu, kui palju siis alla 5000 elanikuga valdasid ja mis olukord nüüd on. Kui palju kasvasid need omavalitsused, milles olid tuhat kuni 5000 elanikku."

Peaminister ütles haldusreformi mõjusid kommenteerides, et KOVide võimekus on kasvanud ning omavalitsuses töötavate inimeste võimekus ja motivatsioon on tõusnud pärast reformi. Lisaks on suurenenud kvaliteetse teenuse pakkumine kohalike elanikele. "Kui haldusreformiga alustati oli nagu müüt, et saame halduskuludelt kokku hoida, kuid pigem on määrav olnud, see kui palju oleme saanud kohalikele elanikele paremaid teenuseid pakkuda," kinnitas Ratas.

Peaministri sõnul on tugevuse märk seegi, et kahe omavalitsuse liidu asemel on täna üks tugev organisatsioon, kellega läbirääkimiste laua taga koostööd teha.

Raha juurde

Peaminister tõi välja, et vabatahtlikult ühinenud 47le omavalitsusele eraldati ühinemistoetust 64-65 miljonit erurot. "Soovisime sellest punktist veel edasi minna ja järgneva kolme aasta jooksul 2018-2020 on valitsus 90 miljonit eurot lisa kirjutanud KOVidele, et niipalju kui võimalik taastada üksikisiku tulubaasi ja teiselt poolt suurendada tasandusfondi," selgitas ta. "Kui rääkida KOVide rahastamisest ja finantsautonoomiast, siis räägiks kohe väikesaartetoetusest, ja ujumise algõpetuse lisarahastamisest, jäätmete liigiti sorteerimise toetusest ning erinevatest hariduslikest tugiteenustest, lisaks sotsiaalteenuste toetused."

Ratas kinnitas, et diskussioon sellel teemal, kuidas haridusraha jaotada, on ja jääb edasi. Kui kõik läheb KOVile, jääb küsimus,kas need summad peaks olema kindlalt sildistatud või KOV saab ise otsustab. See tuleb tulevasel koalitatsioonil otsustada.

"Mis on kohaliku volikogu võimekus eelarvebaasi kujundada? Teame et kohalikud maksud ei tööta, neid on nii vähe ja administreerimine on väga kallis. Ideed on näiteks turismimaks, samas väga paljudele KOVidele see midagi juurde ei annaks. Arutelu sellel teemal kindlasti kestab," oli Ratas kindel.

Regionaalpoliitika tähtsus

Peaministri sõnul on valitsusel suureks eesmärgiks viia rohkem riigitöökohtasid Tallinnast välja. "Meie eesmärk 1100 töökohta pealinnast välja viia, ei ole täitunud 100 protsendiliselt, oleme eesmärgi täitnud vaid 63-65%. Kui vaadata, kui palju on maakondes riigitöökohtasid kadunud, siis teeb see null ringi välja. Kahjuks me näeme, et maakonnakeskustes kaovad avaliku asutuste töökohad ja kui vaadata maakondasid, kus on riigipalgalised esindatud, siis võin öelda, et Kagu-Eesti oleks võinud paremini esindatud olla," muretses Ratas. "Oleme valitsusega erinevaid regionaalseid programme teinud. Ma ei eksi, kui ütlen, et oleme valitsuskabinetis seda teemat 5-6 korda arutanud. Kui tahta regionaalpoliitika muutusi ka edaspidi ellu viia, siis nende otsuste langetamine tuleb teha 2019. aasta märtsis."

KOV suhtleb inimestega

Ratase sõnul sai valitsus ja KOVid õppetunni, et riigi eriplaneeringud, sellised nagu puidurafineerimise tehas, tuleb KOVil enne küsida kohalikelt elanikelt: „mis on minu pluss elukonna kujunemisel? "Kov võiks tulla kohaliku ettevõtte omanikuks, et paremini olla protsessidega kursis. Reeglina riigi eriplaneeringud panevad oma pitseri keskkonnale, küsimus on selles, kuidas seda dialoogi kohaliku kogukonnaga pidada. Usun, et puidurafineerimise tööstus meile tuleb tulevikus tuleb, et meil on midagi rohkem väärtuslikku eksportida kui palki," avaldas Ratas lootust. "Regionaalsed investeeringud on koht, kus pidada läbirääkimisi ja riik panustab sinna võimaluste korral."

Laadimine...Laadimine...