Raudtee ja rongide tulek muutis Tallinna moodsaks tööstuslinnaks

150 aasta eest said tallinlased esimest korda proovida rongisõitu ning pool sajandit hiljem oli raudtee juba aidanud kaasa Eesti riigi sünnile.

Ajalugu

Raudtee ja rongide tulek muutis Tallinna moodsaks tööstuslinnaks (1)

Jaak Juske

5. novembril möödus 150 aastat Balti raudtee avamisest, mis muutis Eesti ja Tallinna ajalugu. Tallinna ühendamine raudteeliini pidi Vene impeeriumi pealinna Peteburiga 1870. aastal käivitas Eestimaal tööstusliku pöörde, tuues kaasa kiire linnastumise.

 Esialgu olid Põhja-Balti magistraali ehk Balti raudteed kavandanud inglise insenerid Tallinna peajaama kohana ette näinud lageda heinamaa, kus praegu aub Lilleküla jalgpallistaadion. Algse kava kohaselt pidi Lillekülast viima mere äärde sadamasse hobujõul töötav raudteeharu, et seal koormad vagunitest laevadele, või ka vastupidi, tõstetaks. Tallinna rikkad kaupmehed tahtsid, et lõppjaam tuleks lausa sadama kõrvale – neile tähendas see kulude kokkuhoidu ning tulude kasvu. Raudteelased vaidlesid aga vastu, sest sadama kandis ei olnud piisavalt ruumi esinduslikule vaksalihoonele, teedele ja kõrvalteedele, veduridepoole ja veetornile, samuti remonditöökojale. Lõpuks otsustati jaam rajada sadamale lähemale, vastu Toompea vallikraavi. Kalamaja kohal laiusid tollal põllud ja aiamaad koos üksikute taludega.

Eesti esimene raudtee-ehituse projekt esitati kohalike mõisnike initsiatiivil Venemaa rahandusministrile juba aastal 1862. Raudteetrassi ehitamist liinil Peterburi-Tallinn-Paldiski taotles Eestimaa rüütelkond ja selle peamees Aleksander von der Pahlen, kelle nimele tsaarivalitsus kontsessiooni aastal 1868 lõpuks kinnitas. Seejärel loodi aktsiaselts nimega Balti Raudtee Selts, mille juhiks valiti Pahlen. Selts jäi raudtee omanikuks kuni selle riigistamiseni 1893. aastal.

Linn sai tänapäevase ilme

Pahlen oli omast ajast ettepoole mõtlev mees. Seni oli Vene impeeriumis ehitatud raudteid põhimõtte järgi, et raudteeühenduse saavad linnad, mis juba olid kaubanduslikult aktiivsed. Pahlen uskus aga, et kui geograafiliselt soodsa asukohaga Tallinn saaks raudteeühenduse impeeriumi pealinna Peterburiga, hakkaks siin kaubandus arenema, kasvaks linna tähtsus ning impeerium ise saaks samuti soodsa ühenduse Lääne-Euroopaga.

Kui keiser Aleksander II raudtee rajamiseks loa andis, algasid 1869. aasta kevadel täie auruga ehitustööd.

Kuna hobuveoks mõeldud haru Lillekülast sadamani oli juba valmis, näidati tallinlastele 1869. aasta 20. novembril esimest tõelist auruveduriga rongisõitu. Vedur nimega Peeter I andis kell kolm päeval vilet ja linnarahvast vooris igalt poolt kokku uut tehnikaimet uudistama. Balti jaama kohal tõsteti vagunitele vajalik ehitusmaterjal ja aurumasin tormas kahe teeharu hargnemispaika. Seal visati kraam kiiruga maha ja sõideti kähku tagasi raudteehoovi (saksa keeles der Bahnhof), kus publikul lubati vagunitesse asuda, et sedasama teed läbi sõita. Raudtee servas seisnud rahvas aga rõõmustas ja mehed tõstsid mütse uue asja eduks.

5. novembril 1870 võis Balti raudtee pidulikult avada. Raudtee peavaksal oligi Balti jaam Tallinnas. Kuus aastat hiljem jõudis rauast tee ka Liivimaale Tartusse.

Laiarööpmelise raudtee ehitusega samal ajal tasandati ka vallikraav ja bastionid praeguse Tornide väljaku kohal, kuni 1930. aastate alguseni asus seal näituseväljak. Esplanaadile rajati aga tänane Põhja puiestee, mis aastatel 1906-1917 kandis Troonipärija nime. Lammutati ka Nunne tänavas asunud keskaegne Nunnavärav, et parandada ühendust vanalinnaga. Seal kippusid tekkima rongile pääseda tahtjatest ummikud. 1895. aasta paiku raiuti Suur-Kloostri tänava joonel linnamüüri aga täiesti uus läbipääs, mida täna tunneme Kloostriväravana.

Tekkisid mitmed vabrikud

Balti jaama algne uhke paekivist peahoone valmis 1871. aastal, see süüdati 1941. aasta sõjasuvel, kuid taastati pärast sõda. 1960. aastate teises pooles ehitati Balti jaama moderniseerimise käigus selle ümber tänane jaamahoone. Nii elab vana vaksal suuresti uues hoones edasi.
Raudteeühendus Venemaaga elavdas majandust ja lükkas tsaariaja lõpukümnenditel Eestis hoo sisse tööstuslikule pöördele. Tallinna ja teistesse meie suurematesse linnadesse kerkis toona uusi suuri vabrikuid nagu seeni pärast vihma. Tallinnas alustasid toona tööd näiteks Lutheri, Krulli ja Dvigateli vabrik, samuti raudteetehased ja Balti Manufaktuur. Esimese maailmasõja alguses lisandusid veel kolm suurt sõjalaevatehast. Need tööstused vajasid kõik massiliselt tööjõudu. Osaliselt toodi seda Venemaalt. Olulisem oli aga see, et maarahvas eestlased valgusid linna, rajades sakslaste kontrolli all olnud vanade linnasüdamete ümber oma puust agulite pärja. Kalamaja, Pelgulinn, Kassisaba, Uus Maailm, Sikupilli – nende asumite vanemad majad on pärit just sellest perioodist.

Numbrit näitavad linna toonast kiiret arengut kõige paremini: Tallinnas elas enne raudtee avamist umbes 30 000 inimest, 44 aastat hiljem, Esimese maailmasõja alguseks oli see number juba 116 000. See oleks umbes sama, kui võtta tänane Tallinna elanike arv 450 000 ja prognoosida, et 40 aasta pärast elab ainuüksi pealinnas poolteist miljonit inimest.

Toona tähendas aga olla majaomanik õigust osaleda kohalikus poliitikas. 1904. aasta Tallinna volikogu valimistel panid kohalikud eesti kogukonna liidrid Jaan Poska, Voldemar Lender, Konstantin Päts seljad kokku kohalike venelastega ja tegid tuule alla aastasadu Tallinna valitsenud baltisakslastele. Esimest korda läks suurimas Eesti linnas võim eestlaste kätte. Jaan Poskast sai linnavolikogu esimees, Voldemar Lenderist 1906. aastal esimene eesti soost Tallinna linnapea. Maarahvast oli saanud kaasaegne linnarahvas. Me olime valmis saama riigirahvaks, kui ajalugu 14 aastat hiljem meile selle võimaluse kätte mängis.

Ma olen ikka mõelnud, kas baltisakslased või Vene keiser oleksid raudtee rajamiseks loa andnud, kui nad teadnuks, et see järgmise poole sajandi jooksul omal moel Eesti riigi sünnile kaasa aitab. Oluline on aga see, et raudteel oli kandev roll majanduse arengus, linnastumises, kaasaegse Eesti kujunemisel.

Artikli koostamisel on kasutatud Hillar Palametsa Balti raudtee ehitusest rääkivat artiklit.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...