Reet Trei: mälu teeb paremaks hea toit, rõõmus meel ja ajutrenn

"Loomulikult tõmbab nutisõltuvus mõttetegevusele, mäletamisele ja meenutamisele n-ö vee peale. Rööprähklemine ehk mitu tegevust korraga ei ole tegelikult mälule kasulik," sõnas mälutreener Reet Trei. "Nii nagu mälu on seotud ajuga on meie liigutused koordineeritud ajus, järelikult on meie ajul tarvis midagi sellist, mis teda toidaks ja meele rõõmsaks teeks, kaasaarvatud toitumine ja neuroobika ehk harjutused ajule."

Pilt: Scanpix

Reet Trei: mälu teeb paremaks hea toit, rõõmus meel ja ajutrenn

"Loomulikult tõmbab nutisõltuvus mõttetegevusele, mäletamisele ja meenutamisele n-ö vee peale. Rööprähklemine ehk mitu tegevust korraga ei ole tegelikult mälule kasulik," sõnas mälutreener Reet Trei. "Nii nagu mälu on seotud ajuga on meie liigutused koordineeritud ajus, järelikult on meie ajul tarvis midagi sellist, mis teda toidaks ja meele rõõmsaks teeks, kaasaarvatud toitumine ja neuroobika ehk harjutused ajule."

Trei rääkis Raadio2 saates "Agenda", et on olemas uuringud, mis tõestavad, et kõige paremini võivad rööprähklemise ehk mitme asjaga korraga tegelemisega tegeleda muusikud. "Nad on harjunud kuulama enda kõrval pidevalt muid helisid ja mürasid ning nad suudavad helide rägastikus ka keskenduda. Teiste jaoks ei ole rööprähklemine kasulik. Proovige keskenduda sellele, mida teete."

Unustamist aitab Trei sõnul vältida kui ütlete kõva häälega tehtu üle. "Näiteks, ma panin ukse lukku või panin telefoni kotti. Hääle- või helijälg jääb hetkeks mällu ja hiljem, kui hakkate endas kahtlema, tuleb see valjusti väljaöeldu abil meelde," märkis Trei. "Ka visualiseerimine aitab."
Halb mälu on Trei sõnul põhjustatud sellest, et me ei ole tähelepanelikud. "Me ei keskendu, ei pane tähele, tegeleme muude toimetustega. Peame iga päev, iga tund, kui tahame midagi mäletada, uut infot omandada, mitte ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta, info vastuvõtule keskenduma, et see püsimällu salvestada. Meie mälu salvestab neid asju, mida peame tähtsaks."

Tähelepanuvõimet ja keskendumist aitab mälutreeneri sõnul arendada ruumis erineva kujuga esemete meeldejätmine. "Tähelepanuvõime ja keskendumine on meie mälu üks alustalasid. Mälu on teatavasti ju asi, millele toetub meie mõistuspärane elu."

"Miks ei tule inimestele teiste nimed meelde, on põhjus selles, et ilmselt sel hetkel, kui teile seda inimest esitleti, olid teil peas teised mõtted ehk olite oma tegevuses n-ö kusagil mujal. Te tegelikult ei tutvunud selle inimese kui indiviidiga," rääkis Trei. "Võtke aeg, tutvuge inimesega kas kättpidi või pöördute tema poole nimega, mis teile just öeldi."

Kordamine on Trei sõnul tõesti tarkuse ema. "Kordamine jätab info meile meelde. Suudame lühimällu salvestada 7 +/- 2 ühikut. Nii nagu mälu on seotud ajuga on meie liigutused koordineeritud ajus, järelikult on meie ajul tarvis midagi sellist, mis teda toidaks ja meele rõõmsaks teeks, kaasaarvatud toitumine ja neuroobika ehk harjutused ajule."

"Need on harjutused, mis on mõeldud selleks, et tuua inimesi välja rutiinsetest tegevustest, et nad teeksid midagi muud, teeksid teisiti kui on seni harjunud tegema. Näiteks paremakäeline teeb toimetusi vasaku käega, peseb hambaid, kammib juukseid, võtad asju," tõi Trei näite. "Annad tööd teisele ajupoolkerale, toote ta rutiinist välja. Aju aitab rutiinist välja tuua ka see, kui teha sisseoste teises poes. See annab ajule mõtlemist, puhastab rutiinist. Sama moodi aitab tavapärasest erineva ajakirja lugemine, näiteks naine loeb auto ajakirja, mees naisteajakirja. Õhtul on kohe millestki vestelda, mõlemad on teinud neuroobika harjutust."

Laadimine...Laadimine...