Rein Järvelill: selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli Siim Kallas

"Selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Otsus moodustada VEB fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas," sõnas SA VEB likvideerija Rein Järvelill riigikogus VEB fondi arutelul. "VEB fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri - susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine," ütles riigikogulane Artur Talvik. "Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav."

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Rein Järvelill: selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli Siim Kallas (2)

"Selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Otsus moodustada VEB fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas," sõnas SA VEB likvideerija Rein Järvelill riigikogus VEB fondi arutelul. "VEB fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri - susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine," ütles riigikogulane Artur Talvik. "Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav."

Õiguskomisjoni algatusel oli riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal".

VEB fondi naaskel välgub läbi peitjate kotiriide, see võib torgata Reformierakonda väga valusasse kohta.

"Eelmisele valitsusele õigluse printsiip polnud oluline," tõdes õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. "VEB fondi naaskel välgub läbi peitjate kotiriide, see võib torgata Reformierakonda väga valusasse kohta."

Mida kauem on Reformierakond opositsioonis, seda suurem on tõenäosus tõele lähemale jõuda, lisas ta.

 

Otsus moodustada VEB fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas.

"Vähim, mida riigikogu saaks teha, on rakendada meetmed tugevamaks järelvalveks Eesti Panga tegevuseks. Eesti Panga nõukogu ei tohiks olla mugav poliitikute pensionijäämise koht," leidis SA VEB likvideerija Rein Järvelill. "Selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Otsus moodustada VEB fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas."

"Saja aasta vanune Eesti riik on piisavalt küps, et tunnistada oma vigu," lausus sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, kelle sõnul riigikogul on võimalus ülekohus heastada ja raha tagastada. "Lisaks peab selgitama, kuidas 15 aasta jooksul pole suutnud kolm Eesti Panga presidenti nii suurt pettust välja selgitada."

Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav.

"VEB fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri - susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine," ütles riigikogulane Artur Talvik. "Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav. Täna me seda tõestada ei suuda, aga vastuseta jääb küsimus - kuhu kadus see raha? Mis selle 32 miljoni dollariga tehti?"

Pikemalt loe allpool olevast blogist.

22images

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul oli eesmärk arutleda, mida tähendab riiklik vastutus juhul, kui riik on sekkunud eraõiguslikku suhtesse. "Kui kommertspankade päästmisega VEB Fondi vahendusel päästeti Eesti pangandust ja Eesti krooni, siis tahame teada, kes vastutab hoiustajate ja ettevõtjate raha kadumise eest," ütles Karilaid. "Eesti Panga võltsitud dokumendiga võeti Venemaalt välja üle 32 miljoni dollari. Meil on vaja kindlust, et seda ei tehtud koostöös Eesti poliitikutega," lisas ta.

Arutelul tegid ettekande õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, SA VEB likvideerija Rein Järvelill ja Eesti Panga audiitor Henn Oit.


OTSEBLOGI

10:03 Esimesena teeb ettekande riigikogu liige, õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid:

Rõõm on näha niivõrd suurt huvi selle küsimuse vastu. Ainult üks erakond paneb selle kahtluse alla, et tegemist on riiklikult olulise küsimusega. Viie erakonna esindajad toetasid seda arutelu, ainult ühe erakonna esindaja jäi erapooletuks. (Erapooletuks jäi Reformierakonna esindaja - toim.). 

Tegu on riiklikult tähtsa küsimusega kahel põhjusel - Eesti on õigusriik, aga ei saa olla õigusriik ilma õiglusriigita. Eelmisele valitsusele õigluse printsiip polnud oluline. VEB fondi küsimus on õigluse jalule seadmise küsimus. Naasklit kotti ei peida - VEB fondi naaskel välgub läbi peitjate kotiriide, see võib torgata Reformierakonda väga valusasse kohta. Iga aus asi võib olla ka avalik. Miks te tahate kõike VEB fondiga seotut kinni mätsida?

Ärimehed tegid riigireformi aktsiaseltsi, nad kaitsevad ennast, sest tunnevad, et riik neid ei kaitse. Näitame neile, et riik kaitseb neid. Soovin Eestile ja Reformierakonnale uut restarti ja algust, see on võimalik siis, kui räägime VEB fondist võimalikult avatult.

Lasse Lehis ütles, et sertifikaadi omanikele tuleb mingis vormis hüvitisi maksta, selleks on ka praegu viise. Meil on riigikoguna see vastutus. Eesti Panga auditiga tuvastati, et Eesti Pank oli saatnud VEB pangale kirja, milles oli esitatud valeandmeid. Valeandmetega kirja allkirjastas Eesti Panga presidendi kohusetäitja.

Reformierakond väidab, et kogu asi jääb Vahur Krafti aega. Miks ei ole Reformierakond teinud midagi, et seda asja uurida, kui väidab, et selle taga on ainult üks isik? Seda teemat on ainult summutatud. Eesti olulisemate institutsioonide esindajad on sunnitud hämama, et varjate pettust. Alles täna, kui oleme vabanenud eelnimetatud erakonna juhtumisest, saame asjast avalikult rääkida. 

Ainus Eesti Panga president, kes on ametlikult vabandanud, on Ardo Hansson. Mees, kes ei olnud sellega üldse seotud. Ei saa väita, et midagi pole olnud, mille eest ta siis vabandas?

Erakond, kes on retoorika üles ehitanud ettevõtjaid kaitstes, on käitunud nendega ülekohtuselt. Loodame, et teised erakonnad ei represseeri oma inimesi - oma ettevõtjaid.

Uue põlvkonna inimestel on võimalus võtta vastutus ettevõtjate ees ja leida neile väärikas ja õiglane lahendus.

10:16 Küsimused Jaanus Karilaiule.

10:17 Toomas Paur: Miks jäi ringkonnakohtu VEB fondi hüvitamise otsus 2010. aastal heaks kiitmata? Mida peaks edasi tegema?

Karilaid: Mida teha olukorras, kus on andmeid valesti esitatud, moonutatud? See on poliitfilosoofiline otsus. Olukorras, kus õiguslikud tasandid on läbitud ja on olnud väärinformatsiooni, on täna pall riigikogu käes. 

10:19 Marika Tuus-Laul: Suurimat pangaröövi tänapäeva Eestis on korduvalt uuritud. Viimati tegi seda Vakra komisjon, nad jõudsid tõele lähemale. Kahjuks see soikus. Kas see kord on võimalik tõele lähemale jõuda ja välja selgitada? Kas peaks kahjud hüvitama riik või need, kelle taskusse raha voolas?

Karilaid: Mida kauem on Reformierakond opositsioonis, seda suurem on tõenäosus tõele lähemale jõuda. Reformierakonna manipulatsioon ei ole poliitiline vihakõne, vaid fakt. See mõtteviis on kahjuks nendes juurdunud. Ma näen neid julgeolekuohuna Eesti vabariigile. Nad ei ole nõus tunnistama vigu, tegema järeldusi, anda hinnanguid, pelgavad otsustusprotsesside avalikustamist, kuid on varmad näitama näpuga teiste suunas.

10:23 Jürgen Ligi: Sa õigussüsteemis peaksid tajuma, et pead esitama õiguslikke argumente. Selle asemel räägid vanasõnu, levitad klatši ja ründad oma oponente. Ütle, kuidas õigustad seda lauset, et Eesti riik võttis ära ettevõtjate raha? Mina näen seal kolme või nelja õiguslikku viga.

Karilaid: Ma lootsin siiralt, et kasutad ka võimalust, miks jäi ringkonnakohtu otsus õiguslikult täitmata? Miks sa sellele vilistasid? Juriidika sulle järelikult tähtis ei ole? Sinu tegevusetus põhjustas trahvi 3200 eurot. Kõik on arhiivist välja võetavad. Kui riigikogu tegi otsuse asutada VEB fond, siis on see riigipoolne sekkumine. See pole külajutt. Kui üle 32 miljoni dollari raha saadi kätte ja üle poole jäi saamata - need on kõik faktid. Ma lähtun õigluse printsiibist.

10:26 Raivo Põldaru: Kas venelased pidid just küsima rahade kohta Eesti Pangas? Mis pani Krafti sellist valedokumenti koostama?

Karilaid: Poliitikas peab ka kahtlused maha võtma. Korruptant ei tohi olla ega ka näiliselt olla seotud valedokumentidega. See, et Kraft selle allkirjastas, olles ise alles kohusetäitja - kindlasti võib väita, et ta tegutses üksi. TSL international esitas valeandmeid, seda tuvastas ka Eesti Panga audit. Kas ja kuidas liikus sealt raha Eesti poliitikasse? Kärelvalveorganitel pole piisavalt andmeid. Kui Venemaal on andmeid mõne meie erakonnaliikme kohta, on ta manipuleeritav ja julgeolekuoht.

Täna oleks vaja, et riigikogu teeks otsuse uuendatud informatsiooni põhjal.

10:31 Jüri Jaanson: Kuulen argumentide asemel nimesid - Jürgen Ligi, Taavi Rõivas, Reformierakond. Kogu teema käib argumentidest mööda. Milline on riigi vastutus?

Karilaid: Ettekandest tuleb välja, et riigil on vastutus. Ta on võtnud selle sekkudes eraõiguslikesse suhetesse. Osad sertifikaadiomanikud on saanud hüvitist, osad mitte.

10:33 Valdo Randpere: Pime viha Reformierakonna vastu takistab sind nägemast, et siin puudub põhjuslik seos. Kuidas sa ei pane Aravete pangaautomaadi lõhkumist kokku Jürgen Ligiga, ta kandideeris samas ringkonnas.

Karilaid: Pimedat viha pole, probleemidest rääkimine on valus, aga teeb tervemaks. 

10:35 Ants Laaneots: Solvasite isiklikult mind ja kogu Reformierakonda. See oli süüdistuskõne kogu erakonnale.

Karilaid: Erinevalt Reformierakonnast ei põgene Reskerakond probleemide ees. Tegime eile pressiteate korruptsioonivastase programmi teemal.

10:37 Kõnetooli astub vandeadvokaat Indrek Leppik: 

Teema ei kuulu Eesti edulugude hulka.

VEB fondi sertifikaatide omanikud pole kunagi omanud kontot Venemaaga, neil puudub igasugune seos Venemaa ja NSV Liidu välisvõlaga. Pangakonto on Eestis asuva panga ja kliendi lepinguline suhe. 

Eesti pangad omasid VEB pangas korrespondentkontosid ja Eesti ettevõtjad omasid lepingulisi suhteid Eesti pankadega, neil olid lepingud ainult Eesti pankade vastu.

Riigikogu eraldas pankade klientide kontodest tulenevad nõuded ja viis need VEB fondi - täpselt nii see riigipoolne raha ära võtmine välja nägigi. Sama järelduse on teinud ka riigikontroll. Kuna hoiustajatel pole Venemaal kontosid, oli raha võimalik kaotamine Eesti pankade äririsk ja teguviis oli vastuolus pangandustaktikale.

Venemaa võttis raha ära kahelt pangalt, mille peale võtsid need raha ära oma klientidelt Eesti Panga abil. 

Venemaa ei võtnud raha pangaklientidelt ära - Venemaa võttis raha ära kahelt pangalt, mille peale võtsid need raha ära oma klientidelt Eesti Panga abil. 

See ei saagi olla seotud NSV Liidu välisvõlaga - isikud, kellele on määratud kompensatsioon - neilt võttis raha ära Eesti vabariik.

Selle teemaga on seotud kõrgemal tasemel korruptsioon. On murettekitav, kuidas Eesti Panga ja tippametnike toel on kätte saadud 32 miljonit dollarit - tegemist on kõrgel tasemel organiseeritud kuritegevusega.

Kuritegu suudeti katta kuni aegumistähtaegade möödumiseni. Miks õigusorganid asjadele tähelepanu ei pööranud? See nõuab selgitamist.

Riik sekkus avalik-õiguslike meetmetega eraõiguslikesse suhetesse ja võttis sellega vastutuse.

Praegu on jõus kaks kohtuotsust. 2010. aasta kohtuotsus - esindasin selles vaidluses sertifikaadiomanikke - neile tuli võit. Otsuses leiti, et riik sekkus avalik-õiguslike meetmetega eraõiguslikesse suhetesse ja võttis sellega vastutuse. Kohus järeldas, et riigil on olemas volitused ja võimalused lahenduse otsimiseks - täitmiseks anti aega 9 kuud. Kohtuotsus kohustas riiki kompenseerima, lahtiseks jäi instrument ja määr.

Toonane riigikogu otsustas müüa varatu VEB fondi raha ja sertifikaatide omanikud said teate, et kompensatsiooni summa oli 0 eurot.

Otsus nr 2. jõudis riigikohtu üldkogule - see leidis, et ei ole sertifikaatidest tulenevalt nõudeid kellegi teise vastu peale VEB fondi. Mul on õigusteaduse põhiselt raske vastata, kuidas see sai juhtuda. 

10:53 Leppik esitas palve, et ära võetud raha tagastataks. "Kuidas üldse demokraatlikus riigis saab selline olukord tekkida? Ettevõtjate rahaga päästeti pangad, mis oli tähtis Eesti krooni päästmiseks. Ettevõtjad on enda riigi poolt paljaks varastatud? Mis on inimlikum, kui jõuga pangakontolt võetu tagastamine?" ütles Lepik. "Alati on lapsel taskuraha vähe, alati on riigieelarve pingeline. Kuigi Eesti rahvas pole kirikurahvas, ütleb üks kümnest käsust: "sina ei tohi varastada"."

Kas saja aasta vanune Eesti riik on piisavalt küps, et tunnistada oma vigu?

Riigikogu liikmete käes on võim otsustada, ütles Lepik ja küsis, kas saja aasta vanune Eesti riik on piisavalt küps, et tunnistada oma vigu.

10:56 Küsimused vandeadvokaat Indrek Leppikule.

10:57 Toomas Vitsut: Kuidas peaks riigikogu edasi minema?

Leppik: Inimestelt on otseselt ära võetud nende kontolepingust tulenev nõue Eesti kommertspankade vastu. Esimene, mida ma näen, on, et riigikogu saab selle ülekohtu heastada ja raha tagastada. Lisaks peab selgitama, kuidas 15 aasta jooksul polnud kolm Eesti Panga presidenti suutelised nii suurt pettust välja selgitada.

10:59 Toomas Paur: Kas lähiajal on võimalik leida õiglane lahendus?

Leppik: Olen aru saanud, et riigikohtu üldkogu otsus aastast 2012, mis ignoreeris Tallinna ringkonnakohtu 2010. otsust, viis maa pealt õigusrahu, mis oleks pidanud saabuma. See on südame peal paljudel kohtunikel. Õigluse jaluleseadmiseks on vaja kahte vaadet - ajas tagasi, miks niimoodi läks, ja ajas edasi, riigikogu käes on tööriistad, et tulevikus niimoodi ei juhtuks.

11:01 Kersti Sarapuu: Kuidas saab kehtida kaks teineteist välistavat kohtuotsust?

Leppik: Mul on raske kommenteerida. Mina õigusteaduse põhiselt ei suuda neid vastuolusid seletada. Eesti riigis ei tohiks see niimoodi olla.

11:03 Priit Sibul: Iga kord, kui VEB fondi uuritakse, tuleb midagi uut välja. Kas parlamendi otsus, millega kompenseeriti nõuded tühja VEB fondi pealt, on õiguspärane?

Leppik: Minu hinnangul pole otsus kooskõlas kohtuotsusega. Materiaalselt on see otsus kehtiv, kui riigikogu täna nüüd ja praegu saab aru, et tegelikkuses toimus riigi poolt väga lihtne ettevõtete kontodel olnud raha ära võtmine ja rahaga stabiliseeriti finantssüsteem. See on finantstugi, mille ettevõtted on andnud riigile. Riigikogu on võimalus oma otsuseid muuta ja korrigeerida.

11:06 Peeter Ernits: Kes seda kõrgel tasemel korruptsiooni juhtis?

Leppik: Mul on advokaadina tegutsedes piiratud võimalused. Olen seisukohal, et kui oleksin noorena hakanud välja selgitama ja päringuid saatma, kes kuritegu on juhtinud ja osalised, siis vaevalt oleksin oma võimaluste piires vastuseid saanud. Teada on, kes allkirjastas valeandmetega kirja - Vahur Kraft. Ilmselgelt pidid kuskilt juhised tulema. Kes neid andis, seda ma uurinud pole. Riigikogu saab seda uurida.

11:09 Viktoria Ladõnskaja-Kubits: Kas tegemist on rööviga? Eesti riik võttis raha ära ettevõtjatelt, mitte Venemaa?

Leppik: Jah, see on nii. Väga lihtsalt ja labaselt on ära võetud ettevõtjate raha ja seda ei ole tagastatud.

11:10 Rainer Vakra: Kuidas peaks hüvitised jaotuma?

Leppik: Tänane eelnõu on võtnud grupiks need isikud, kes käisid kohtus seitse aastat ja said positiivse kohtulahendi. Sertifikaadid, mis said 10% raha tagasi. Siin tõmmati riigijuhtide poolt niite sertifikaate kokku ostes ja summasid määrates. Mina jätaksin need sertifikaadiomanikud kõrvale.

11:13 Jürgen Ligi: Mulle on uskumatu, et olete siin. Olete kohtutes saanud regulaarselt peksa. Proovite ühe poole advokaadina raha kätte saada. 

Leppik: See, et ma olen ühe poole advokaat - ma ei tee sellest saladust. Tore on, kui asjaosalised ära kuulatakse. See annab otsustamisruumi ja andmeid. Riigikogu saab küsida andmeid ükskõik kellelt.

11:17 Kõnetooli astub SA VEB likvideerija Rein Järvelill: 

Arutelu on paarkümmend aastat hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi. Riigikogu võimuses on kogu riigi valitsuse ebaseaduslike tegude heastamine ja usu taastamine riigivõimu ausasse toimimisse.

VEB fondi kaasus on kahtluse alla seadnud lääneliku liberaalse demokraatia toimimise Eesti Vabariigis. 

11:19 Järvelill annab ülevaate 1990ndate alguse olukorrast. Venemaal ei külmunud tema sõnul Eesti ettevõtjate raha, vaid kahe Eesti panga välisoperatsioonide vahendid. Venemaa pank andis laenu ka Eesti institutsioonidele. Nõuded ja võlgnevused olid tasakaalus. Läbirääkimised selles osas aga ei olnud edukad, kuna taheti ka tasaarveldada Nõukogude Liidu välisvõlga, Eesti pool nõus ei olnud.

1992. aastal oli pangandussektori suurimaks probleemiks VEB pangas valuutavahendite külmumine. See moodustas Eesti SKP-st 6,2 protsenti, täna oleks see 1,4 miljardit eurot. 

Eesti pank pidi astuma otsustavaid samme panganduskriisi lahendamiseks. Näiteks PEP-i näol on tegemist Eesti Pangale kuuluva rämpspangaga. Oma sammude õigustamiseks tõi Eesti Panga juht Siim Kallas riigikokku 1993. aastal kaks eelnõud, mis räägivad selgelt Eesti pankade külmutatud kontodest, kohe aga hakatakse rääkima Eesti ettevõtjate külmunud rahast Venemaa Vnesheconom pangas.

Fond jäi Eesti panga kinniseks organisatsiooniks, kus fondi kreeditoridel puudusid õigused. Seda kasutati pankade, mitte klientide päästmiseks. Nad said ainult paberid, millega ei olnud midagi ette võtta. Eesti Panga president oleks pidanud ametist vabastatama usalduse kaotuse eest, seda aga ei juhtunud.

Riigikogu otsus 1993. aastal oli vastuoluline, ebamäärane ja õiguslikult ebaselge. See langetati kiirkorras ja ei teatud, mida see lahendama peab.

Eesti Panga nõukogu ei tohiks olla mugav poliitikute pensionijäämise koht.

Seaduserikkumise pole ühe konkreetse isiku süü. Omad järeldused peavad tegema mitmed riigiorganid. Vähim, mida riigikogu saaks teha, on rakendada meetmed tugevamaks järelvalveks Eesti Panga tegevuseks. Eesti Panga nõukogu ei tohiks olla mugav poliitikute pensionijäämise koht.

11:36 Küsimused Rein Järvelillele.

11:39 Märt Sults: Sõjakuriteod pole aeguvad. Kuidas aegub riigi vastu toime pandud kuritegu?

Järvelill: Ma pole ilmselt õige inimene sellele küsimusele vastama. Ilmselt ei ole tegu riigi vastu suunatud kuriteoga, pigem ikka isikute vastu suunatud tegevusega. Õigustus ei saa olla see, et toona seadused ei kehtinud või et kriiside puhul käsitletakse panga kliente erinevalt. Kõik tegevused, mis on toimunud riikliku VEB fondi ümber, see oli kui must auk, mida Põhja-Eesti Pank(PEP) ja Eesti Pank kasutasid, kui oli vaja mingeid operatsioone teostada, kontroll fondi üle oli olematu, seal toimusid uskumatud tegevused.

11:43 Viktoria Ladõnskaja-Kubits: Kas usute, et TSL-i poolse võtmeisiku kaudu võib mõjutada Eesti poliitikuid?

Järvelill: Võtmeisikud olid ikka need, kes omasid ligipääsu sellele mustale augule. Siseringi kuulusid ka PEP-i juhid, kes musta auku valdasid ja registrit pidasid, kellel oli kõik vajalik informatsioon olemas.

11:45 Anneli Ott: Kuivõrd tõene on, et tegu oli Krafti sooloprojektiga ja Kallas ning Lipstok ei teadnud midagi? Kui palju poliitikuid oli asjaga seotud ja paljud neist täna sellega seotud on.

Selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas.

Järvelill: Selge on see, et VEB fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Otsus moodustada VEB fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas. Ma päris mingit isikuteringi ei taha spekuleerima hakata.

11:52 Artur Talvik: Kas ütleksite, miks me täna, 17. mail 2018, nii palju aastaid on möödas, sellest probleemist uuesti rääkima peame?

Järvelill: 1993. aastal riigikogus langetatud otsus ei olnud õiglane ja ma arvan, et riigikogu kohus on see ebaõiglane otsus heastada. Ka minul oli küsimus, miks seda ei arutatud näiteks 20 aastat tagasi. See küsimus on pigem riigikogule, miks seda tehtud ei ole, miks on lubatud toimuda jamal ja segadust ja kahjustada sellega riigi usaldusväärsust.

Allikas: Scanpix

11:56 Kõnetoolis on Eesti Panga esindaja, audiitor Henn Oit:

Tänu säilinud dokumentidele teame täpselt, mis 1990ndate alguses toimus. Tegime arhiividokumentide põhjal auditi ja omad järeldused. Auditil oli kolm eesmärki - selgitada välja ebaõigete andmetega pangast välja saadetud kirja asjaolud; selgitada välja VEBi nõuete ja kohustustega seotud asjaolud; kolmandaks hinnata dokumentide säilimise asjaolusid ning otsida uusi ebameeldivaid üllatusi.

Eesti Pank oma auditiga suutis taastada, mis VEB fondi nõuete ja kohustustega toimis, aga ei suutnud tuvastada, miks nii toimus.

Tuleb rõhutada, et VEB fondi tehingute puhul oli tegemist muutustega registris, mitte Vene panga kontodel.

Eesti Panga audit tuvastas, et valeandmetega kiri loodi Eesti Pangas. See oli vastus VEB panga järelpärimisele, kus neid huvitas, palju jäi Vene residentidel raha kinni. Kirjas mainiti nelja Vene firmat, nendest ühe kohta olid valeandmed - 32,3 miljonit dollarit oli kirjas, aga audit tuvastas, et sellist nõuet polnud. Kuidas see summa sinna sattus, audit tuvastada ei suutnud. 

Mingit riigi vara riisumist Eesti Pank ei tuvastanud.

Eesti Pank on teinud kõik oma võimetest oleneva asjaolude selgitamiseks. Sama teemat uurisid ka riigikontroll ja riigikogu erikomisjon, kes kumbki ei seadnud kahtluse alla Eesti Panga auditi sisu.

12:06 Küsimused Henn Oitile.

Jaanus Karilaid: Mis võis olla eriauditi ajendiks? Miks seda varem ei tehtud?

Oit: Ajendiks olid Rein Järvelille leiud seoses VEB fondi likvideerimisega. Kuna number sai tekkida väga mitmete poolte omavahelisel kokkuleppel, siis ma usun, et Vahur Kraft oli veendunud, et see ei olegi probleemne. See on minu arvamus.

12.08 Rohkem küsimusi Oitile polnud, sõna võtavad fraktsioonid.

12:08 Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel: Arutelu on päris õudus. Arutame mineviku varju ja korraldame nõiajahti. See on masendav ja alandav.Suurem osa saalis viibijates ja esinejatest ei tea, millest jutt käib. Arutame mineviku varju ja korraldame nõiajahti. See on masendav ja alandav.

Jurist Lasse Lehis, keda on siin palju tsiteeritud, ei ole kunagi tegutsenud riigi huvides, vaid tahtnud vaid riigilt midagi saada. See on Eesti õigusliku järjepidevuse kajastamine NSV Liidu järjepidevusena.

Enamiku ettekandeid oleks saanud asendada Igor Mangi loengutega.

See on täielik segapuder. Enamiku ettekandeid oleks saanud asendada Igor Mangi loengutega. See on korruptsioon ja soov viia Saaremaa valimispiirkonnale sõnum, et "mina tõin teile raha". Riik, kes ettevõtjatelt raha võttis, oli Venemaa.

12:17 Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Artur Talvik:

Eelkõneleja näitas, et VEB fond on teema, mis inimesed ajab närvi. Pukis minnakse madalale tasemele. See on teatud käitumise norm juhtudel, kui midagi on siiski väga valesti.

Pulti tulin ma selleks, et vastata, miks me 25 aastat hiljem sellega tegeleme. Piltlik näide, mis Tallinna Sadama uurimiskomisjonist välja tuli - üks ettevõtete juhtidest käis mööda linna ringi ja väitis, et sõidab soomukis ehk tal on poliitiline seljatugi ja ta saab teha, mida tahab. See oli alles hiljuti.

VEB fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri - susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine.

VEB fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri - susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine. Seda pole läbi raiutud selle pärast, et kõikide nende kahtlaste skeemide arhitektid pole vastutust kandnud. Vahur Kraft kaotas olulise koha - aga tema ei olnud kõige olulisem tegelane. Päris hirmuäratav on see, kui mõelda selliste käitumisskeemide peale - need, kes selliseid skeeme on välja töötanud, jätkavad tänaseni Eesti poliitikas.

Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav. Täna me seda tõestada ei suuda, aga vastuseta jääb küsimus - kuhu kadus see raha? Mis selle 32 miljoni dollariga tehti? 

12:25 Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsiooni nimel:

Mul on siiralt kahju, et Jürgen Ligi on lahinguväljalt ära jooksnud. See on tüüpiline tema stiil. Ta on üks viimaseid poliitilisi väravavahte sellel teemal. 

Tema tekst oli nagu puder ja kapsad - rääkis Igor Mangist, Kolbakovi silmadest, rääkis, et sundüürnike probleem on pseudoprobleem. 

Reformierakonna fraktsiooni esimees eitab sidemeid ka Tallinna Sadama puhul, kilekotijuhtumi puhul, Arsenali puhul. Mitte kunagi pole seal poliitilisi sidemeid ja kõik on välja mõeldud.

Täna on võimaluste aken - erakonda, kes on tegelenud poliitiliste probleemide kinnimätsimisega, praegu võimul pole.

Täna on võimaluste aken - erakonda, kes on tegelenud poliitiliste probleemide kinnimätsimisega, praegu võimul pole.

12:28 Mart Helme EKRE fraktsiooni nimel:

See pilt, mis siin saalis avaneb, on väga kõnekas. See on väga kõnekas sellepärast, et need, kes on tegelikult otseselt 25 ja rohkem aastat selle asjaga seotud olnud, selles saalis ei viibi.

 Neid ei huvita. Pole probleemi, kõik on väljamõeldis, kõik on pahatahtlik poliitiline propaganda, kõik on vale.

Neid ei huvita. Pole probleemi, kõik on väljamõeldis, kõik on pahatahtlik poliitiline propaganda, kõik on vale. Aga tegelikult see, mida me täna siin saalis kuulsime, on ju masendav.




 Tegemist on olnud aastakümneid kestnud mastaapse riiklikult vaiba alla pühitud pettusega – väljapressimise, vale ja pettusega.

See osundab väga selgesti, ühemõtteliselt ja sisuliselt ka faktilise materjaliga tõestatult, et tegemist on olnud aastakümneid kestnud mastaapse riiklikult vaiba alla pühitud pettusega – väljapressimise, vale ja pettusega. Selles ei ole ühelgi tervet mõistust omaval inimesel mitte mingit kahtlust, kaasa arvatud nendel, ilmselt, kes saalis ei viibi praegu. 

Raha on praegu teisejärguline. Õiglus nõuaks kahju hüvitamist nendele, keda on petetud. Mis on olulisem, on see, et kas nende mahhinatsioonide tulemusena on teatud hulk Eesti poliitikuid, aga ka erakondi, mõne teise riigi poolt manipuleeritavad. See on tegelikult keskne küsimus.

Siis ei ole tegemist ainult pettusega, vaid ka riigireetmisega. See võib seletada ka seda, miks on seda teemat niimoodi summutatud ja maha vaikitud. Selleks, et kõik kahtlused hajutada, on tarvis kõik päevavalgele tuua.

12:33 Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel:

VEB fondi saagat on korduvalt arutatud. Kõige olulisem moment, mis Eesti inimeste õiglustunnet riivas, on see, et väga selgelt tuvastasime, et Venemaa Vnesheconom külmutatud kontodelt sai raha kätte ainult tänu Põhja-Eesti Panga juhtidele ja Eesti Panga kirjale.

See on punkt, millest Eesti rahvas aru ei saa - kuidas saab Eesti Pank esitada valeandmeid.

Enne seda kirja, mis väitis, et Venemaa pangal on sertifikaate, mida tal pole, peeti seda juhtumit linnalegendiks. See on punkt, millest Eesti rahvas aru ei saa - kuidas saab Eesti Pank esitada valeandmeid.

Küsitakse ka, kuhu see raha jõudis, kuidas ja kellele liikus TSL Internationali väljastatud 32 miljonit USA dollarit. Mitte üheski Eesti õiguskaitseorganis sellist teavet pole.

Praktikas teab seda Venemaa luure ja mõni muu õigusteenistus, aga meie suhted on sellised, et me ei saa nende andmeid usaldada, isegi, kui me need andmed neilt saaksime.

12:41 Jüri Adams Vabaerakonnast: 

Väljendil "õigusriik" on konkreetne tähendus ka rahvusvahelises riigiõiguses. See on poliitiline ideaal, mille sisu on see, et kui mingi riigiasutus või -ametnik teeb otsuseid, siis ta peab lähtuma olemasolevatest seadustest ja riik peab püüdlema selle poole, et ei jääks vaba otsustamise valdkonda, vaid peab ette kirjutama, kuidas peab nendeni jõudma. Teine põhimõte on see, et riik peab andma igale inimesele võimaluse otsuste vastu protestida ja vajadusel kaevata kohtusse.

Härra Karilaid kindlasti eksis, Eestis on õigusriik olemas. Aeg-ajalt tuleb ette probleeme, aga need on suhteliselt väikesemahulised. Ilmselt mõtles härra Karilaid, kas sellest, et kui on olemas õigusriik, peaks sealt tulema järeldus, et kõik otsused on õiglased või kas ebaõiglane otsus annab tunnistust, et õigusriiki ei ole. Need asjad ei ole omavahel seotud.

12:50 Peeter Ernits Keskerakonnast:

Me ei saanudki vastust küsimusele, miks nii juhtus, ja kes selle korruptsiooni taga olid. Riigikogu on kummitempliks muudetud.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...