REIN RUUTSOO: Õiguslike regulatsioonidega moraalse vastutuse väljatõrjumine on äärmiselt ohtlik

"Näen igasuguses juriidilises ülereguleerimises ohtu inimese moraalsele autonoomiale. Ja ajakirjaniku vastutusele," kommenteeris politoloog Rein Ruutsoo justiitsminister Urmas Reinsalu otsust võtta tagasi kolmandal lugemisel olnud isikuandmete kaitse seadus. "Õiguslike regulatsioonidega igasuguse moraalse vastutuse väljatõrjumine on tegelikult äärmiselt ohtlik selles mõttes, et lükkab süü kellegi kaela."

Pilt: Scanpix

REIN RUUTSOO: Õiguslike regulatsioonidega moraalse vastutuse väljatõrjumine on äärmiselt ohtlik (1)

Kai Maran

"Näen igasuguses juriidilises ülereguleerimises ohtu inimese moraalsele autonoomiale. Ja ajakirjaniku vastutusele," kommenteeris politoloog Rein Ruutsoo justiitsminister Urmas Reinsalu otsust võtta tagasi kolmandal lugemisel olnud isikuandmete kaitse seadus. "Õiguslike regulatsioonidega igasuguse moraalse vastutuse väljatõrjumine on tegelikult äärmiselt ohtlik selles mõttes, et lükkab süü kellegi kaela."

Eile pidi riigikogus kolmandale lugemisele minema isikuandmete kaitse seadus, et rakendada Eesti õiguses Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu võttis isikuandmete kaitse seaduse eelnõu riigikogu menetlusest tagasi. Politoloog Rein Ruutsoo sõnul on tegemist igati tervitatava otsusega.

"Küsimus on alati selles, mida tegelikult kaitstakse," rääkis Ruutsoo. "Üks on avalikkuse kaitsmine, teine isiku kaitsmine. Need on kaks põhiväärtust ja ilma kahtluseta vajavad mõlemad kaitsmist. Sõna "ülemäärane" aga püüab piire nihutada."
Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib "avalik huvi".  Riigikogus lugemisel  olnud eelnõu aga lisas terminile veel omadussõna "ülekaalukas".
"Õiguslike regulatsioonidega ei saa väga paljusid asju üldse reguleerida, tekitades vaid arusaamatusi ja paksu verd," ütles Ruutsoo. "Õiguslike regulatsioonidega igasuguse moraalse vastutuse väljatõrjumine  on tegelikult äärmiselt ohtlik selles mõttes, et lükkab süü kellegi kaela. Mul on ju õigus! Juriidiliselt kõlab see niiviisi. Selles mõttes näen igasuguses juriidilises ülereguleerimises ohtu inimese moraalsele autonoomiale. Ja ajakirjaniku vastutusele. Seepärast olen eelnõu tagasivõtmise üle rõõmus ja toetan seda."

Ruutsoo sõnul püüti täpsustada seda, mida kultuuriruumis täpsustada ei saa:  "Tagasivõetud eelnõuga püüti sõnastada seda, mida on peaaegu võimatu reguleerida. Avalik  huvi on minu arvates piisav ja küllaldane sõnastus. Tegemist on kultuuripõhise arusaamaga. Tagasivõtmine oli ministri poolt mõistlik tegu. Senise eelnõu tulemused võinuksid olla ühiskonnale palju ohtlikumad."
Urmas Reinsalu tõi välja, andmekaitse seaduse eesmärk on luua kindlustunnet, andes inimestele kontrolli enda kohta käivate andmete osas ning panna andmete töötlejatele kohustused.
"Jah, kuid me ei pea olema paremad kui paavst," tõdes Ruutsoo. "Kui põhinormi pole keegi seni täpsustada püüdnud, siis usun, et selle taga on kalkulatsioonid, mida on kaalunud väga väärikad komisjonid. Euroopa normid ei teki niisama, vaid on läbinud diskussioonid, komisjonid ja ekspertiisid. Keegi pole varem tulnud mõttele lisada avalikule huvile "ülekaalukas"."

Seaduseelnõu järgi reguleeritakse isikuandmete töötlemist nii ajakirjandusvaldkonnas, teaduslikel eesmärkidel, kunstis ja muus.

"Kaalutlusõigus jätab teatava vastutuse, mis aga ei olene suvast," ütles Reinsalu. "Kaalutluse ja suva vahel on suur vahe. Kui kaalutlus ära võtta , ei tähenda see veel suvaõiguse tekkimist. See tähendab lihtsalt vastutuse delegeerimist inimese moraalsele äratundmisele, ühiskonna kultuurile."

Teise lugemise läbinud ja kolmandalt lugemiselt tagasivõetud eelnõu neljandas paragrahvis seisis nimelt kirjas: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi."
Euroopa Liidu andmekaitse määrus on jätnud iga liikmesriigi otsustada, milline on tasakaal ajakirjandusvabaduse ja selle vahel, et säiliks õigus isikuandmete kaitsele.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...