Rein Veidemann: ilukirjanduse lugemise harjumusega kaob keel ja kultuur

"Kui kaob ilukirjanduse lugemise harjumus, mille kaudu me taasloome seda keelekultuuri ruumi, siis kaob ju ka see kultuur. Ja on oht, et ühel hetkel leiab aset keelevahetus. Minnakse üle mõne suurema keele peale. Keelehoid ja keelehool –need peaksid olema meie haritud inimese igapäevased ja enesestmõistetavad tegevused, mitte asjad, millele mõtleme ainult emakeelepäeval," ütles kirjandusteadlane ja ajakirjanik Rein Veidemann.

Pilt: Scanpix
Eesti

Rein Veidemann: ilukirjanduse lugemise harjumusega kaob keel ja kultuur (2)

Ivo Karlep

"Kui kaob ilukirjanduse lugemise harjumus, mille kaudu me taasloome seda keelekultuuri ruumi, siis kaob ju ka see kultuur. Ja on oht, et ühel hetkel leiab aset keelevahetus. Minnakse üle mõne suurema keele peale. Keelehoid ja keelehool –need peaksid olema meie haritud inimese igapäevased ja enesestmõistetavad tegevused, mitte asjad, millele mõtleme ainult emakeelepäeval," ütles kirjandusteadlane ja ajakirjanik Rein Veidemann.

Rein Veidemanni sõnul on oluline kuidas Eesti inimesed ise keele kasutajatena tahavad  ja oskavad oma keelt hoida.

"Riik reguleerib keelekasutust keeleseaduse ja keelekorralduse kaudu. Lisaks sellele on meil järelevalveorganina veel keeleinspektsioon. "Riigi poolt veel lisaks mingi tegevuse järele mina vajadust ei näe," lisas Veidemann.

Veidemanni sõnul näevad emakeeleõpetajad ja kirjandusõpetajad oma missiooni täites vaeva, et iga eesti keel kõneleja suhtuks keelde austuse ja vajaliku respektiga. See on Veidemanni sõnul keelkultuuri arendamine ja inimeste istutamine kultuurkeelde. "Sellise kultuurkeele ruumi loomine ongi õpetajate peamine ülesanne," selgitas Veidemann.

Veidemanni sõnul on riigi ülesanne pidevalt üle vaadata, et keele ja kirjanduse õpe omaks koolis vajalikul määral õppimise aega.

"Minu kõrvu jõudnud viimased uudised kõnelevad sellest, et koolis enam mingit kohustuslikku kirjandust enam ei olegi. See tähendab, et kirjandust enam ei loetagi," nentis Veidemann.

Veidemanni lisas, et eesti keele õppe vabatahtlikuks muutmisel hakkab ilmselt toimuma ka keelekultuuri allakäik.

"Kui see muutub ainult vabatahtlikuks, siis sealt hakkab see keelekultuuri allakäik vaikselt pihta. Kui kaob ilukirjanduse lugemise harjumus, mille kaudu me taasloome seda keelekultuuri ruumi, siis kaob ju ka see kultuur," selgitas Veidemann.

Veidemann näeb ohtu ka keelevahetuses, kus minnakse üle mõne suurema keele peale. "Tõele au andes peab ütlema, et sellega on mures ka palju suuremad keeled. Ma olen kuulunud saksa humanitaaride tõsiseid küsimuse seadmisi ja muret selle üle, mis saab saksa keelest," selgitas Veidemann.

Veidemanni sõnul on tõsine probleem ka nii nimetatud inglistumine , mis ähvardab eesti keelt, survestab ka teisi riike. Eriti puudutab see Veidemanni sõnul aga  keelevertikaali ülaosa, mille moodustab teaduskeel.

Natuke teistmoodi olukord valitseb Veidemanni sõnul aga  prantsuskeelses kultuurmaailmas. "Seal eksisteerib niisugune liikumine, mille nimi on frankofoonia, mis seisab heakõlalise keele eest. See on kogu tegelikkust hõlmava ilusa keele hoole, mille liikumine võiks ka Eestis tulla," jätkas Veidemann.

Veidemanni sõnul ei peaks see kõik aga  tähendama seda, et eesti keel sulgub täielikult enesesse ja väldib igasuguseid laene ja võõrsõnu.

"Tegelikkus muutub uute avastuste toel väga kiiresti ja tulevad uued mõisted, mida enne ei olnud. Keel peab kõige sellega kohanema," sõnas Veidemann.

Frankofoonia kõrval võiks Veidemanni sõnul  olla ka estofoonia.

"Keel ilu peaks igal juhul säilima," selgitas Veidemann.

Veidemann lisas, et kindlasti ei peaks aga eesti keeles hakkama slängi või kitsamate eluvaldkondade keelepruuki vältima.

"Seegi kuulub ühe elujõulise ja areneva keel juurde, et tema sees kostub igasuguste registritega helisid," jätkas Veidemann.

Slängi kõrval peaks Veidemanni hinnangul aga eksisteerima haritud inimeste eesti keel, mida kõik mõistavad ühtemoodi.

"Kui meie tippharitlased ise hakkavad meie ilusta emakeelt ära kaotama, minnes mugavusest üle inglise keelele või sellisele mugavuskeelele, millest ainult nende kitsas ring aru saab, siis varsti meie keel ka kaob," selgitas Veidemann.

Eesti keele pärast ei näe Veidemann põhjust muretseda, küll aga peaks tema sõnul ülesse näitama palju hoolivamat suhtumist kui seni.

"Keelehoid ja keelehool –need peaksid olema meie haritud inimese igapäevased ja enesestmõistetavad tegevused, mitte asjad, millele mõtleme ainult emakeelepäeval. Seda ei saa ükski riiklik vägi jõuga peale suruda. See peab olema haritud rahva sisemine soov," lõpetas Veidemann.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...