Kui riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid nentis, et endine rahandusminister ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimees Jürgen Ligi on öelnud Delfi portaalile, et tema ajal tehtud juhtimisvead polnud tehtud tema süül, eemaldades ennast Danske panga rahapesuga seotud vastutusest, siis justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et seadus kinnitab poliitilise vastutuse olemasolu. "Eesti Vabariik on suveräänne riik ja suveräänses riigis kehtib totaalse vastutuse põhimõte. Meie vastutame oma riigis kõige eest, mis toimub siin meie riigi piirides. Ei ole niisugust asja, et on mingid ekstraterritoriaalsed tegevused, mis meie riigi õigusruumis toimivad ja mille eest meie riik distantseerib vastutusest," sõnas Reinsalu.

22. augustil esitasid 20 riigikogulast Danske panga rahapesujuhtumi kohta arupärimise. “Ja peab tunnistama, et arupärijad on olnud päris enesekriitilised. Kui vaadata selle arupärimise sissejuhatust, siis on seal räägitud, et 2007–2015 võidi Danske panga Eesti filiaali kaudu pesta ligi 13 miljardit eurot, ja see 13 on tõmmatud maha ja on asemele pandud 8,5 miljardit,” rääkis Karilaid.

Kas Finantsinspektsioon teadis rahapesust juba 10 aastat tagasi?

“Et see näitab, kui informeeritud tegelikult ka parlament oli 22. augustil 2018 ja juba see näitab üht-teist meie riigiinstitutsioonide toimimise kohta, kui palju ka parlamenti informeeritakse kriitilisest informatsioonist, ja see näitab ka parlamendi nõrkust kahjuks. Et mingisugused institutsioonid teavad, tuleb välja, et Finantsinspektsioon on kohaliku filiaali uksele koputanud, on küsinud küsimusi, on teinud märkusi, ja tuleb välja, et lausa kümme aastat on Finantsinspektsioon olnud teadlik.”

“Kas siis Finantsinspektsiooni nõukogu ja selle esimees rahandusminister oli teadlik probleemi ulatusest niivõrd kaua ja leppis olukorraga ja väitis, et see on Taani jurisdiktsioon, meil siin oma vabariigi territooriumil mitte midagi teha ei ole, et las tegutsevad, et süüdi on taanlased?” tahtis Karilaid teada.

Ta märkis ära, et keegi pole poliitilist vastutust võtnud rahapesu eest. “30. juulil endine rahandusminister ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimees Jürgen Ligi öelnud Delfi portaalile, et tema ajal tehtud juhtimisvead polnud tehtud tema süül. Väga kaalukas otsustustasand, ennast eemaldab igasugusest vastutusest, isegi 1% ei nähta vastutust.”

Vastused on ikka puudu

“Milliseid kuritegusid on toime pandud, kui suures ulatuses ja kui süsteemselt on tegelikult tegemist olnud rahapesuga?” küsis Reinsalu. “Millised institutsioonid on seda teinud? Kas on olnud asutuste tegematajätmisi või mingisugust hooletust? Nendele küsimustele täna ei ole pädevat vastust. Sellepärast, et menetlused selle pädeva vastuseni jõudmiseks veel käivad.”

Ei ole olemas ekstraterritoriaalseid tegevusi, mille eest vastutamisest riik saab distantseeruda.

Reinsalu rõhutas, et on üks põhimõtteline lähtekoht: “Eesti Vabariik on suveräänne riik ja suveräänses riigis kehtib totaalse vastutuse põhimõte. Meie vastutame oma riigis kõige eest, mis toimub siin meie riigi piirides. Ei ole niisugust asja, et on mingid ekstraterritoriaalsed tegevused, mis meie riigi õigusruumis toimivad ja mille eest meie riik distantseerib vastutusest. Ei ole niisugust asja, ei saa kunagi olema üheski iseseisvas riigis. 
Võib-olla küsimus konkreetselt, mis puudutab mingitest Euroopa Liidu ühtse finantsjärelevalve, pangandusjärelevalve pädevuste jaotuste üle, kes mida teeb, aga see ei tähenda, et Eesti Vabariigi institutsioonid – on nad täna või eile või homme – saavad väita, et nendel ei lasu vastutuse elementaarset koormist, mis tuleneb Eesti Vabariigi õiguskorrast, mis tuleneb sellest eeldusest, et me oleme iseseisev riik.”

Danske raporti kõrvale on vaja Eesti raportit

Reinsalu lisas, et on rääkinud rahandusministriga ning et riigil on olemas rahapesu tõkestamise komisjon, mille juhtimisel koostatakse Danske rahapesu kohta raportit.

Valitsus peab vajalikuks sõltumatu raportööri ametisse nimetamist, kes rahapesujuhtumile sõltumatu hinnangu koostaks. “Täna meil on laual Danske panga enda raport. Mõtlesin, et see on põnev lugemine, põnevam kui ajalehed, et saab teada mingitest meeletutest räpastest saladustest, mis siis toimus meie maal. Ei saanud mitte millelegi vastuseid, ütlen ausalt. Tegelikkuses lugesin selle paberi läbi, seal oli väga palju tehnilise iseloomuga detaile, kuid tegelikku järeldust, mis siis juhtus, mis siis tegelikult juhtus, sellest raportist ju välja ei tulnud. Mis juhtus ja kes sellel juhtuda lasi? Need põhimõttelised küsimused, mis tõe tuvastamiseks kõige tarvilisemad on, seda seal ei olnud. Lisaks, ma ei hakkagi rääkima sellest, et seal puudusid igasugused täpsed tsitaadid algdokumentidest, vaid kõik oli antud kuidagi kaude ja kolmandas isikus.”

Lõppjäreldusena tuli sealt välja, otsekui põhiline probleem oli see, et omavahel filiaali ja emapanga IT-süsteemid ei liidestu või need liidestusid, lisas Reinsalu ja tunnistas, et näen Danskepoolses raportis huvde konflikti ning suhtus sellesse eelarvamusega. “Loomulikult me vajame siin ka Eesti Vabariigi egiidi all tehtud hinnanguid, mis kahtlemata analüüsivad läbi ka need nimetatud Danske panga bullad.”

Seadus ütleb, et valdkonna eest vastutab minister

Küsimustele, kes olid ministrid või ametnikud, kelle tegevusetuse tõttu ei edastatud Danske panga rahapesujuhtumi kohta olemas olevat teavet või ei viidud käbi asjakohaseid menetlusi ja milline oli Finantsinspektsiooni nõukogu esimehe vastutus, vastas Reinsalu, et riigiprokuratuuri hinnangul on vaja viia läbi tervikanalüüs Eesti toonase finantssüsteemi toimimisest, selle nõrkustest ja muudest põhjustest.

“Nüüd, puudutavalt seda kolmnurka, mis puudutab erinevate asutuste vastutust, siis tegelikkuses siin on olemas meil esiteks Finantsinspektsioon, kelle ülesandeks, Eesti Vabariigi seadusandja kehtestatud ülesandeks on vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele muu hulgas järelevalve teostamine järelevalveobjektide, sh riigiasutuste üle, rahapesu, terrorismi rahastamise ennetamise ning seaduste ja juhiste täitmise kontrollimine. See on keskne riigi finantsjärelevalve asutus, kellel on selge keskne vastutus. Seda asutust, et tagada n-ö see sõltumatuse täitmine täidesaatvast võimust, see on konstrueeritud siis üles tegelikult nõnda, et teda juhib siis kollegiaalne organ, mille juhiks on määratud ametikoha järgselt, nagu ütleb seadus, valdkonna eest vastutav minister. Sellega ongi kõik öeldud. Kes vastutab n-ö vastutab valdkonna eest? Vastutab minister, mis puudutab nõukogu juhtimise eest, ja tegevülesannete täitmise eest vastutab tegelikult loomulikult juhatus.”