Reisifirmad on eri meelt: kas Eesti turist asendab välismaalast?

"Otsitakse masside vältimiseks suurte spaahotellide asemel üles väiksemad kohad ja turismitalud. Mugavuste osas ei olda nii nõudlikud. Keelt vallates saadakse kohalikega jutule ja kaubale kerge vaevaga," ütles Go Traveli partnersuhete juht Age Põder.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv
Eesti

Reisifirmad on eri meelt: kas Eesti turist asendab välismaalast? (2)

Enn Tosso

"Siseturist ei saa kunagi välisturisti "asendada"," ütles Baltic Toursi tootearenduse juht Svea Lillepalu. Teist meelt on Reisibüroo Atlas juht Lembit Tomikas: "Ka Ralli Estonia näitab ju seda, et kui ööbimiskohad müüdi läbi 24 tunniga, siis välisturiste asendabki siseturism."

Mainor Travel juhatuse liige Krista Esta ütles, et siseturist tarbimismahult välisturisti kindlasti ei asenda, sest majanduses on ebaselged ajad ja paljud on kaotanud töö. "Siseturisti külastusaeg on lühem, samuti eelistab ta broneerida teenuseid otse, mitte reisibüroo vahendusel," märkis ta. 

Esta sõnutsi loodetakse ka soodsat hinda, ent hinnad ei ole nii madalad kui arvati. Ta märkis, et reisitakse ka Lätis, Leedus ja Soomes. Ehkki Lätis ja Leedus on hinnatase soodsam, külastavad lätlased ja leedulased varasemast aktiivsemalt Eestit. "Kindlasti ei kata see tulemata turiste mujalt maailmast, seal hulgas kruiisituriste, seega saab olema raske suvi," ütles reisbüroo juht.

Tänu Ralli Estoniale müüdi majutuskohad ööpäevaga välja 

Reisibüroo Atlas juht Lembit Tomikas arvas seevastu, et tõepoolest – tänavu kompenseerib Eestis välisturistide vähesuse siseturism. "Selge on, et osa kasutab endiselt telki, teeb ise süüa ning ööbib telgis, suvemajas, rendikorteris või talus. Samas aga hotellituba maksta jõudev eestlane eelistab hotelli," sõnas ta.

Tema sõnutsi on soov vähem maksta pärast koroonakriisi neil, kes on palgas kaotanud või kaotanud suisa töökoha. "Vaevalt, et siseturisti soovid erinevad välisturisti omast, sest mõlemil on ju soov puhata, aega maha võtta, näha teist kultuuri ja elu teises külas või linnas," sõnas ta.  

Tomikas viitas, et iga küla, hotell ja talu on erinev ning pakub ka eestlase jaoks vaheldust, et oma igapäeva rutiinist välja saada. "Eestimaa on viimastel aastatel nii palju muutunud, et siin on ka eestlastel, mida vaadata," ütles ta.

Ta märkis, et kui välisturist ööbib ühes hotellis reeglina üks või kaks päeva, siis eestlase jaoks on see aeg ilmselt pikem. "Kui on ilusad ilmad, siis mererand kutsub nii noort kui ka vana," ütles ta. 

Enda kogemusest rääkides ütles ta, et tema talust sõidavad iga päev mööda kanuud ja on näha ka matkajate arvu kasvu. "Kui on ilusad ilmad, siis saab siseturism hoo sisse," ütles ta.

Ta möönis, et kuigi palju võimalusi, kuhu puhkama minna, ei ole. Bulgaaria pandi taas lukku kuni juuli lõpuni ning vaid Kreeta ja Kreeka on need paigad, kuhu tehakse lisalende. Muu euroopasisene lennutransport on tema sõnul peaaegu olematu - juulis 81 protsenti vähem broneeringuid ning augustiks 74 protsenti langust võrreldes eelmise aastaga.

Eesti siseturistide hulgas on Tomika sõnul jäänud vähemaks pidutsejaid, pigem reisitakse elamust otsides. "Kanuumatkajate seas pole enam näinud selliseid ülemeelikuid seltskondasid, kes juba kolme kilomeetri pärast on "vägijookidega" liialdanud," märkis ta. "Ka Ralli Estonia näitab ju seda, et kui ööbimiskohad müüdi läbi 24 tunniga, siis välisturiste asendabki siseturism," ütles turismiettevõtte juht. 

Baltic Tours: siseturist välismaalast siiski ei asenda

Baltic Toursi tootearenduse juht Svea Lillepalu kinnitas, et sel aastal loodetakse suuresti siseturisti peale, kuna välisturiste varasemas mahus sel suvel meile ei satu.

Lillepalu siiski ei kinnitanud, et siseturist välismaalast võiks asendada. "Küll aga tuleb öelda, et siseturist ei saa kunagi välisturisti "asendada", seda juba puhtalt tulenevalt meie rahvaarvust, elatustasemest ja paljudest teistest mõjutajatest," ütles ta.

Vaadates Statistikaameti pressiteateid eelmise aasta suvest, siis näiteks juulikuus peatus Eesti majutusettevõtetes 328 000 välisturisti. Siseturistide arv samal perioodil oli 195 000.

Lillepalu viitas sellele, et arvestades olukorda, kus paljude meie inimeste sissetulek ja töösuhe on muutunud, siis kindlasti ei saa eeldada eelmistele aastatele sarnast täituvust.

Vastates küsimusele, milline on meie siseturist, ütles ta, et tema on mitme näoga. "On inimesi, kes reisivad mööda kodumaad ringi ning majutuvad sõprade-tuttavate juures ning tarbivad sihtkohas vaid meelelahutus- ja toitlustusteenuseid. Samas on ka neid, kes eelistavad veeta lühikese puhkuse spaas," ütles ta.

Suurem osa välisturiste saabub siia osana suuremast grupist. "Neil on üldjuhul juba reisikava ees ning spontaanseid külastusi väga palju ei juhtu," ütles ta. 

Go Traveli partnersuhete juht Age Põder ütles, et siseturist asendab välisturisti mingil määral, aga mitte igal pool. Ta tõi selle kohta hulga näiteid: tööta on võõrkeelsed giidid ning väga vähe rakendust on reisibussidel, kes muidu vedasid välisturiste. Reisikorraldajad, kes töötasid välismaalastega, on tööta, sest eestlane ei vaja oma reisil nii mahukat abi. Kõikidesse restoranidesse kindlasti ei jagu kliente. Paljud atraktsioonid, muuseumid ja näitused ei saa tavapärast mahtu kätte.

"Isegi kui praegu käiakse tublisti muuseumides ja näitustel, siis mitu korda sa ikka samas muuseumis suve jooksul käid? Võib-olla isegi käiks, aga piletihinnad on ju kaunis soolased. Mina soovitaks küll otsa vaadata hinnakirjadele ja pakkuda paindlikumaid hinnakirju kasvõi korduvkülastajatele," rääkis ta.

Eesti inimene loeb reisil raha

Küsimusele, milline on Eesti siseturist, vastas Põder lühidalt: "Eesti siseturist loeb raha."

Ta selgitas, et inimesed sõidavad sel suvel mööda Eestit oma autodega ringi ja otsivad siinseid avastamata looduskauneid kohti rohkem kui kunagi varem. "Otsitakse masside vältimiseks suurte spaahotellide asemel üles väiksemad kohad ja turismitalud. Mugavuste osas ei olda nii nõudlikud. Keelt vallates saadakse kohalikega jutule ja kaubale kerge vaevaga," rääkis ta.

Põder jätkas, et Eesti turisti soovid erinevad välismaalase omadest selle poolest, et Eesti oma inimestel on eelteadmised ja hoiakud vaatamisväärsuste ja paikade osas. "Nad ammutavad infot teistest kanalitest, rohkem sotsiaalmeediast ja toimib hästi suust-suhu-turundus. Samuti ollakse teadlikumad hindadest ehk mis on õiglane, mis on hea hind ja muidugi tuntakse ära tõeliselt head pakkumised," osutas ta.

Põder rõhutas, et  Eesti oma inimene on nõudlikum ja valivam hinna ja kvaliteedi suhte osas. Seega – võidavad need, kes suudavad hetke turusituatsiooniga kaasa minna, muutustega kohaneda ja pakkuda teenust, mis vastab nõudlusele.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...