RESTORANIDE OMANIK: Tänu kriisile kaovad ümbrikupalga maksjad

Ostjad rõõmustavad, et saavad erinevalt e-poodidest taas otse nõu küsida ja näha, katsuda ning asju selga-jalga proovida.

Pilt: Scanpix
Eesti

RESTORANIDE OMANIK: Tänu kriisile kaovad ümbrikupalga maksjad (1)

Enn Tosso

Ostjad rõõmustavad, et saavad erinevalt e-poodidest taas otse nõu küsida ja näha, katsuda ning asju selga-jalga proovida.

T1 keskuse juht Allan Remmelkoor ütles, et kaupluse külastajate arv, nagu ka müüginumbrid pole veel taastunud. "Kuna keskus alles avati, oleks ju ka vara seda oodata," nentis ta. Remmelkoor lisas, et nende tõmbenumbrid nagu kino ja mänguala on alles suletud, ja see annab külastajate arvus tunda.

Väitega, et kaubanduskeskusi külastavad esimestel päevadel pärast avamist vaid nooremad inimesed, keskuse juht nõus ei olnud. Ta märkis, et mõne päevaga pole võimalik küll täpset statistikat teha, kuid esmasel vaatlusel pole külastajate keskmine vanus muutunud.
AS-i Infotark tegevdirektor Jüri Ross ütles, et põhiline erinevus  kriisieelse ajaga on see, et kasvas desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite müük. "Nende müük on tõusnud  koopiapaberi müüginumbrite tasemele," mainis ta.

"Koopiapaberi müük omakorda on küll langenud. Ilmselt seetõttu, et kodukontoris trükitakse dokumente välja oluliselt vähem kui töökontoris."

Kaubamaja kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Mai-Liis Sipria ütles, et neil on väga hea meel, et tööstuskaupade osakonnad võis taas avada: "Olime selleks juba pikalt valmistunud."

Sipria sõnul on veel raske teha järeldusi, mis kaupu ostjad praegu  eelistavad, kuid midagi saab juba öelda. "Kuna poed suleti kevadhooaja alguses, siis nüüd tullakse tegema hooajalisi moeoste – otsitakse kevadisi riideid ja jalanõusid," selgitas ta. "Ilmselt on kodus olemine inspireerinud ka kodu korrastama, kuna on näha kliente kodutooteid uudistamas. Mingit tormijooksu poodidesse möödunud esmaspäeval ei järgnenud ning kliendid on hoolsad, puhastavad puhastusjaamades käsi ning hoiavad distantsi. Tundub, et inimesed tulevad Kaubamajja teadliku ostusooviga."

Ostjad rõõmustavad, et saavad erinevalt e-poodidest taas otse nõu küsida ja näha, katsuda ning selga-jalga proovida.

Sada CV-d veel õnne ei too

Restoranide Leib ja Lore Bistroo omanik Kristjan Peäske ütles, et tänaseks on nad mõlemad restoranid avanud, kuid loomulikult pole käive võrreldav kriisieelse ajaga. Klientide meelitamiseks tavapäraseid allahindlusi nad siiski ei tee. "Kui laseksime hinnad viiskümmend protsenti alla, ei jääks me ellu," nentis Peäske. Selle asemel on ta ellu kutsunud internetipoe talustkoju.ee, mis lubab head kodumaist toitu tellida – valikus on nii juurvili kui ka värske kala.

Peäske ütles, et inimesed on ülimalt rõõmsad, et saavad taas kodust välja tulla ning restoranis einestada. "Rõõm ja tänu on klientide emotsioonid! Lisaks kõigele halvale, mis kriis kaasa tõi, on selles ka terake head – nimelt kaovad nüüd ümbrikupalga maksjad, sest "mustalt" palka võtnud töötaja palgatoetust ju ei saa."

Töötajatest rääkides märkis Peäske, et teoreetiliselt peaks neid olema kergem leida, kuid hea töötaja värbamine pole siiski niisama lihtne. "Sada CV-d veel õnne õuele ei too," muigas ta. Samuti on oluliselt vähenenud palgad, millega endised tipptegijad leppida ei taha. "Alles järgmiseks kevadeks on näha, kes restoranides ellu jääb ning kes mitte. Ei tohi lippu longu lasta – ning meie alla ei anna," kinnitas restoraniomanik.

11. maist on kaubanduskeskused taas avatud, kuid neis peavad olema desinfitseerimisvahendid ja kinni tuleb pidada 2+2 reeglist. Ka söögikohad võivad nüüd kohapeal toitu pakkuda, kuid peavad kell 22 uksed sulgema, et inimesed neisse massiliselt õhtuid veetma ei koguneks.

Toetustest kasu

Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles Pealinnale, et koostöö kriisi üleelamiseks on sujunud nii linna- kui ka  riigivõimuga. "Oleme rahul ja tänulikud riigi toetuse eest," ütles Peil.

Toetustest rääkides tõi Peil välja renditoetuse ning tasuta kaitsemaskid. Riik toetab kaupmehi ühe kuu rendiga ning jagas välja 120 000 kaitsemaski. Esialgu küsisid kaupmehed küll kuue kuu renditoetust, kuid seda valitsuse kriisimeede ei võimaldanud.

Peili sõnul oli neil kriisi alguses ka väga tihe koostöö linnavõimuga, kellega ühiselt õnnestus rahvast rahustada, et ei tekiks ostupaanikat. Samuti arutati käitumisreegleid ning pandi paika juhised.

Riigivõimu ja ametkondadega on Peili kinnitusel olnud tihedaid kontakte kogu kriisiaja jooksul. "Meie soov oli ju, et kauplused avatakse võimalikult kiiresti, kuna maksudena jääb laekumata 5 miljonit eurot nädalas," ütles ta ja lisas, et koostöö laabus ning jätkub igati konstruktiivselt.

Ka linn toetab ettevõtjaid, et need tuleksid kriisiga paremini toime. Nii näiteks tasub linn teenuste ja kaupade eest kümne päeva jooksul senise 21 või 30 päeva asemel. Linn loobub leppetrahvist ja viivistest, kui mõnel ettevõttel on eriolukorra tõttu raske näiteks tellimust või tarnet täita. Linn pikendab kohustuste täitmise tähtaegu mõistliku aja võrra, samuti alandas reklaamimaksu poole võrra ning vähendas oma lepingupartnerite üüri- ja kasutustasusid.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...