"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Režissöör Martin Aare: Eesti teed peavad poole vähem vastu kui arenenud maades (1)
07. veebruar 2017
Scanpix

"Meie maanteeamet kasutab nõukogudeaegseid kulunorme, mille juured peituvad möödunud sajandi seitsmekümnendates aastates, muud keerulist põhjust siin ei olegi," selgitas režissöör Martin Aare Eesti maanteede halba olukorda.

Režissöör Martin Aare film “Kapist välja” otsib vastust küsimusele, miks on meie teed nii viletsad. “Koormused on läinud teedele suuremaks, autosid on tohutult rohkem kui möödunud sajandil, aga teede tugevusarvutused tehakse ikka veel okupatsiooniaegsetest arusaamadest lähtudes. Kogu teede katend on tänapäevase liikluse jaoks liiga nõrk,” lisas Aare.

Aare lükkab ümber aeg-ajalt levitatud vaelarvemuse, et Skandinaavias on head teed sellepärast, et neil on graniit. “See jutt ei pea paika. Ka Eesti kohalikust materjalist peavad hästi vastu, kui nad on tehtud korralikult. Kõik algab valest vastupidavuse arvutusest,” selgitas Aare.

Filmist koorub välja ebameeldiv tõde, et Eesti maanteeamet ei saa oma ülesannetega hakkma ja on vastu igasugustele uuendustele, mis aitaks Eesti teede olukorda parandada ning väldiks liiga sagedasi teeremonte.

Kuna omavalitsustele on maanteeameti normid pigem soovituslikud, mitte kohustuslikud, ongi Tallinna linn hakanud otsima võimalusi, et ehitada teid, mis peaksid kauem vastu. Üks samm selles suunas on ka betoontee katsetamine. “Filmis on välja toodud, et praeguse metoodika järgi ehitatud Eesti maanteed peavad ilma remondita vastu ainult viis aastat. Aga normaalne oleks 12 aastat, nagu põhjamaades,” ütles Aare.

Film lõpeb kaadritega Tallinnas Paldiski maanteele rajatud betoonist katselõigult. “See on üks innovaatilisemaid asju viimase aja Eesti teede ehituse ajaloos,” nentis Aare ja lisas, et selle lõigu valmimisele aitas nõu ja jõuga kaasa Eesti juurtega Austraalia betoonteede kuningas Arvo Tinni, kes ise käis ka kohal ja ütleb filmi lõpus kuldsed sõnad: “Kui siia peaks neljakümne aasta jooksul, mingi löökauk tekkima, siis helistage mulle.” Ta on sündinud 1935. aastal.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tiit
8. veebr. 2017 10:24
meil vassitakse ´´riigihangetega nagu parvlaevade leedo 3 sidruni SOOLO???