Riigi lisaeelarve toetab nii inimesi erinevatelt elualadelt kui ka ettevõtteid

Riik toetab 0,4 miljoni euroga ajutiselt 3. ja 4. kutsetasemega noorte treenerite toimetulekut.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Riigi lisaeelarve toetab nii inimesi erinevatelt elualadelt kui ka ettevõtteid

Toimetaja: Toomas Raag

"Tähtis on kiiresti tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks," ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. 

Kavas on kiiresti rakendada pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamine, kogumispensioni II samba sissemakse ajutine peatamine, elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi langetamine ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine. 

Kultuurivaldkonnas tegutsevate inimeste loometoetuste suurendamiseks ja rahvakultuurikollektiivide toimetulekuks antakse 4,8 miljonit eurot. 

17,2 miljoni ulatuses kompenseeritakse ära jäänud üritustele tehtud kulutusi ning kultuuriorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi, et tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus.

2,6 miljoni ulatuses kompenseeritakse ära jäänud ürituste tehtud kulutusi ning spordiorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi, et tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus. 0,4 miljoni euroga toetatakse ajutiselt 3. ja 4. kutsetasemega noorte treenerite toimetulekut.

Kaks miljonit eurot on mõeldud toetusmeetmele, mille eesmärk on tagada usuliste organisatsioonide jätkuv toimimine kriisi olukorras ning katta tavapäraste sissetulekute (nt pühapäevakoolid,erinevad heategevus- ning diakooniatööd, kiriku kümnis) ära jäämisest tekkinud puudujääki.

"Oluline on toetada läbi investeeringute kohalikke omavalitususi teede- ja taristuinvesteeringuteks, korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks aga ka ehitussektorit, teedeehitust,  samuti viimase miili investeeringuid," toonitas Kokk.

Riigikogu rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil 2020. aasta lisaeelarve ja sellega seotud eelnõude menetlemist, et need kiirendatud korras vastu võtta ja tagada kriisiolukorra abipaktis ettenähtud vahendite kasutamine.

Kokk märkis, et tekkinud olukorras on kiiresti vaja luua seadusandlik alus lisaeelarves kavandatud meetmete rakendamiseks. "Aeg ei kannata ootamist, sest olukord on äärmiselt keeruline nii majanduses kui tööturul. See nõuab otsustavat tegutsemist," ütles Kokk. Ta viitas Rahandusministeeriumi uuele prognoosile, mille kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.

Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul on lisaeelarve kiire menetlemine vajalik, kuid seda ei saa teha ilma põhjaliku aruteluta. "Vaja on analüüsida lisaeelarve kõiki aspekte ja mõju, et kas need täidavad oma eesmärki ja kas need annavad soovitud tulemuse. Kuna kriisi kestvus on teadmata, siis on vaja silmas pidada ka arengustsenaariume, eriti kulude osas," ütles Sõerd.

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Rahanduskomisjon otsustas saata  2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungile 6. aprillil.

Laadimine...Laadimine...