Riigikogu arvas tippspetsialistid sisserände piirarvu alt välja

Riigikogu kiitis heaks välismaalaste seaduse muudatused, millega jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid.

Pilt: Kuvatõmmis

Riigikogu arvas tippspetsialistid sisserände piirarvu alt välja

Riigikogu kiitis heaks välismaalaste seaduse muudatused, millega jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 54 ja vastu seitse riigikogu liiget, erapooletuks jäi kaks saadikut, edastas riigikogu pressiesindaja.

"Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, keskerakondlane Helmut Hallemaa erakonna pressiesindaja vahendusel. "Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Samas kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi."

Muudatustega pikendatakse ka lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse välismaalaselt, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovib taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.

"Riigi huvides on võimaldada ajutisel tööjõul panustada majanduse arengusse maksimaalselt kogu lubatud viibimise kestel. Et võimaldada ajutise viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks töötamiseks ettenähtud aega täies ulatuses, sätestatakse lühiajalise töötamise maksimumajaks Schengeni õigusega lubatud maksimaalne pikaajalise viisaga määratud viibimisaeg, milleks on üks aasta ehk 365 päeva," sõnas Hallemaa.

Hallemaa sõnul ei mõjuta lühiajaline töötamine ajutise viibimisalusega ei mõjuta Eesti rahvastiku koosseisu pikemas perspektiivis ning sellega ei kaasne vajadust tegeleda välismaalaste integreerimisega Eesti ühiskonda.

Samuti aitavad seadusemuudatused ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärad ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurenevad 3200 eurolt 32 000 eurole. Laieneb võimalus kehtestada ettevõtluskeeld nende isikute suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. Ka on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist.

Riigikogu fikseeris lipuseaduse muutmisega Eesti hümni

Riigikogu kinnitas kolmapäeval suure häälteenamusega Eesti lipu seaduse muudatused, millega märgitakse seaduses ära Eesti Vabariigi hümni pealkiri ja autorid.

Lipuseaduse poolt hääletas 74 saadikut, vastu ega erapooletuid ei olnud.

Seadusemuudatusena sõnastatakse Eesti lipu seadus ümber järgnevalt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“

Eesti hümni seadustamine tõusis päevakorda, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) algatas aastavahetuse järel hümniseaduse eelnõu, misjärel koalitsioon otsustas hümniseaduse vastuvõtmise asemel täiendada lipuseadust, fikseerides selles Eesti hümni pealkirja ja autorid.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Teriku sõnul on Eesti Vabariigi hümn riigile oluline sümbol, kuid eraldi hümni seaduse loomiseks põhjust ei ole. "Meie eesmärk ei ole tekitada juurde eraldiseisvaid seadusi, vaid koondada reguleerimist vajavad küsimused sobivuse korral ühte seadusesse. Eesti Vabariigi hümni puhul tundus mõistlik lisada see Eesti lipu seadusesse, sest need kannavad edasi sarnaseid väärtusi," sõnas Keskerakonna liige Terik pressiteate vahendusel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison peab riigikogu kolmapäevast otsust EKRE fraktsiooni töövõiduks. "EKRE arvates väärinuks hümn küll eraldi seadust, aga võimuliit hääletas vastava eelnõu ilma igasuguse veenva argumentatsioonita menetlusest välja. Kui me aga poleks hümni seadustamise vajadust teemana üles tõstnud, ei oleks parlamendi põhiseaduskomisjon tulnud välja ettepanekuga muuta lipuseadust ja sätestada selles Pika Hermanni torni lipu heiskamisel hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid," ütles põhiseaduskomisjoni liige Madison pressiteate vahendusel.

Riigikogu kehtestas veelinnujahi turistidele kohustusliku koolituse

Riigikogu tegi kolmapäeval jahiseadust muutes kohustuslikuks veelinnujahti pidada soovivate turistide koolitamise.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra sõnas, et Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehi on umbes 600, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12 000 veelindu.

"Keskkonnakomisjon otsustas sisuliselt saata jahituristid kooli, et nendel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti oleks õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast,“ ütles Vakra. „Selleks täiendame jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse."

Vakra lisas, et koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi.

Muudatuse vajadus tuli esile seoses ornitoloogiaühingu esitatud kollektiivse pöördumisega veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Seadusemuudatus sündis koostöös ornitoloogiaühingu, jahimeeste seltsi ja keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kolm riigikogu liiget.

Laadimine...Laadimine...