Riigikogu liige Riina Sikkut: last kasvatades kulub täpselt sama palju raha, lihtsalt teistele asjadele

Poliitikud leidsid, et laste kasvatamine arendab probleemide lahendamise oskust, muudab vanemad endid palju produktiivsemaks ning samuti areneb rööprähklemise oskust. 

Pilt: Scanpix

Riigikogu liige Riina Sikkut: last kasvatades kulub täpselt sama palju raha, lihtsalt teistele asjadele (1)

Sandra Lepik

Poliitikud leidsid, et laste kasvatamine arendab probleemide lahendamise oskust, muudab vanemad endid palju produktiivsemaks ning samuti areneb rööprähklemise oskust. 

Eile toimunud emadepäeva konverentsi "Raha või lapsed?" paneeldiskussioonis osalesid riigikogu liige Riina Sikkut, ettevõtja Kristel Kruustük, ajakirjanik Toivo Tänavsuu ning poliitik Marko Pomerants.

Kas valime raha või lapsed?

Pomerants: Ma vaatan, et mehed ongi raha tegemas siin parasjagu. Minu meelest on õige vastus aeg.

Tänavsuu: Ma arvan, et elu on küllaltki spontaanne, minul isiklikult kolm last ja ei ole kunagi tegelenud pereplaneerimisega. Lapsed kasvavad kuidagi ise sotsiaalses keskkonnas. Meil on selline jaotus, et kuni koolini kasvatab küll abikaasa. Ma arvan, et ülehinnatakse laste kasvatamise pingutust, minu meelest lapsed lihtsalt kasvavad.

Kruustük: Mina noorena kindlasti mõtlesin, et tahaks näha kõigepealt maailma ja tegeleda unistuste elluviimisega ning saada finantsiline kindlus, et siis ma olen valmis lapsi saama. Aga kindlasti on see iga inimese enda valik ja mina otsustasin just sellel hetkel, et nüüd on õige aeg ja siis laps tuli ise. Selleks ajaks, kui mina emaks sain, olin reisinud ümber maailma, olin alustanud ettevõtlusega, olin palju töötanud ja unetuid öid näinud. Minul on lahe olnud see, et meil on hullult suur tugisüsteem, vanemad, õed ja vennad, ka abikaasa omad, kes kõik on toeks olemas.

Sikkut: Ma tajusin pealkirja provokatiivsena teadlikult, sest arvan, et järjest vähem on ühiskonnas just selline valik. See, et inimene tahab ise toime tulla, ükskõik kas sul on lapsed, sa tahad olla iseseisev. Ühiskond peaks pakkuma turvavõrku, kas töökaotus, et sul oleks võimalik ikka toime tulla.

Kui tulin, siis Toivo Tänavsuu ütles, et lapsed kasvavad ise. Minu meelest kasvavad küll kiiresti, aga enam ei mõjuta otsust see, kui palju raha on, vaid see, et saadakse aru, et laste kasvatamine on raske. On vesteldud teemal, millal on õige aeg laste saamiseks. On nii noori kui ka vanemaid, kes leiavad, et mina sain just täpselt õigel ajal lapse. See ongi hea tulemus, kui kõik inimesed on oma otsusega rahul, lapsed on saadud 20 aastase vahega.

Kruustük: Lisaksin, et mina ka usun, et sul on võimalik ehitada karjääri samal ajal kui oled lapsevanem. Oluline on sisetunne, et nüüd oleme valmis.

Pomerants: Olen teinud ministrite kontrolltesti, üks punkt on see, et osaleb eraelus. Sa võid ju minister olla, tegelikult käib eraelus osalemine ka peale seda, kui ministriks said. See on loomulik, mitte ütled, et kuule poeg, kahe aasta pärast on valimised.

Tänavsuu: Ma arvan, et mu abikaasa ütleks ka, et lapsed kasvasid ise. Meil on rollijaotus, et üks päev teeb seda üks ja teine päev teine. Kasvavadki niimoodi ise, jõuab teha korraga karjääri ja kasvatada lapsi.


Miks see nii on, et meil on see valik, et kas karjäär ja reisimine või lapsed?

Sikkut: Lapsi on vähem kui tahaksime, uuringud näitavad, et soovitud laste arv on enamasti üle 2, aga millegipärast mõni laps jääb sündimata. pigem tõesti, kas vanemlikud oskused, see pehme pool, emotsionaalne valmisolek veel lapsi saada. 90. oli raske ja mõjutas laste arvu, aga nüüd oleme läbi tulnud, et isegi kui lapsed ei sünni ülikooli ajal, vaid sünnivad hiljem. Ma ei oska öelda kas see hea või halb, see on igaühe enda valik, mõlemad variandid on lõpuks head.

Kruustük: Nõustun, et iga inimese enda valik. Tundub, et meil ühiskonnas mõeldakse, et on valik kas minna kooli, reisima või teha pere ja see on okei. Kui mina keskkooli lõpetasin, tahtsin kohe näha maailma ja liikuda ringi, tol hetkel ma ei mõelnudki, et võiks pere planeerida. Ma ei tundnud, et oleksin valmis emaks saama, aga arvan, et ühiskond on liikunud suunas, et rohkem planeeritakse.

Tänavsuu: Mina  olen kõikidega nõus, et ei olegi universaalset lahendust.

Pomerants: mina näiteks nüüd mõtlen, et alustan karjääriga, ja tõsiselt ka. Kui lapsed on tulema pandud, nad tulevad.


Kas laste kasvatamine on eneseteostus? Kas see on naisele eneseteostus last saada?

Sikkut: Vabalt võib olla, osad mõtlevad juba kohe, et tahavad rohkem lapsi saada. Mina olen küll jõudnud, et tänapäeval ei ole ratsionaalset põhjust last saada, vaid egoism, et mina tahan last saada ja kasvatada.

Pomerants: Ma arvan, et jah, ei sõltu laste arvust.

Tänavsuu: Kui kuskilt tuleb jutuks perekondlik seis, siis ma ütlen et mul on ainult 3 last. Ei tasu häbeneda patriootlikke mõtteid, et mis Eesti rahvast saab.

Pomerants: Iga laps kes sünnib, on puhas pluss Eestile Excelis. Kokkuvõttes on tegemist edasiviiva tegevusega.

 

Üldine suhtumine, et kas vaatame imelikult, kes vara lapse saavad, 20-aastaselt?

Kruustük: Mina olen tolerantne, see on nende otsus ja lapsi võiks rohkem olla.

Sikkut: Ma võin eksida, mul õde õppis 15-aastaselt arstiks ja seal õppejõud ütles, et need, kes lapse saavad, saavad kohe aine läbitud.

Tänavsuu: Vanemas eas võib vähem olla jaksu ka.

Pomerants: See annab võimaluse ka vanavanemana alustada karjääri. Kunagi, 20 aastat tagasi ole ettekujutus, et kui olen vanaisa, olen ma maikaga, ostan õlut ja ostan lapselapsele jäätist. Täna mõtlen, et saab ka teistmoodi ja kaasaegselt olla.


Mis kasu perel lastest on?

Pomerants: õudselt arendab probleemide lahendamise oskust, neid koguaeg tekib.

Tänavsuu: ja mulle ka meeldib, lahendad kodus 16-aastase muresid ja siis tuleb 9-aastane ja tahab matemaatikat lahendada, hoiab toonuses ja värskena.

Sikkut: Minu meelst saab väga palju nalja, see kuidas nad maailma tajuvad ja uusi sõnu välja mõtlevad. Või kui laps hakkab pliiatsit käes hoidma, teeb ühe kriipsu igale leheküljele, ta võib ka nii selle joonistusbloki täis joonistada.

Kruustük: Ma ei mõtle, et laps on kasu, aga minu poeg on nii tore ja igapäevaselt õpid koos temaga. Mõtlen, et kui mina emaks sain, muutusin ma palju produktiivsemaks, et hästi efektiivne, ajaplaneerimine muutus hästi heaks ja mu abikaasa on sama asja tõdenud. Nüüd on nii et lähed kell 5 koju ,mitte ei istu pikalt

Tänavsuu: Õpid ka rööprähklemist, beebi ühes käes, teisega kirjutad artiklit, supp podiseb taustal. Järgmisel hetkel avastad, et oledki palju produktiivsem ja oskad hüpata ühelt tegevuselt ja mõttelt kohe teisele.

 

Aga kui ema jääb lapsega koju kolmeks aastaks, siis ta ei ole enam tööturul atraktiivne või on sunnitud ümber õppima. Või kui oled üksikvanem, mis saab siis, kui laps ei kohane lasteaias?

Pomerants: Tegelikult on alati hea, kui naistele annavad nõu halli peaga mehed, nagu mina. Minu soovitus on, et ärge muretsege, hakake elama. Pole mõtet noorelt sellepärast muretseda. Halloo, olen 54, tekkis ka selline hetk elus. Tuleb lihtsalt elada ja mitte nii palju mõelda ning oledki tubli.

Sikkut: Kui me oleme rääkinud siiani enda kogemusest, mul on hea meel et tuleme laiema toe poole, sest see, et eeldame, et kolmeaastased karjääriaugud on naiste CV-des, tegelikult kuuleme, et kodus saad juurde oskusi.

Kolm aastat ei ole mahavisatud aeg. Kui on puudega laps või tavaline laps, kes ei kohane lasteaiaga, siis need paindlikud võimalused, see tugi peaks ühiskonnas olema.

Kruustük: Minul on ka oma tutvusringkonnas üksikvanemaid, ka minult on abi küsitud, et kolm aastat olen tööturust eemal olnud, et ma ei ole midagi väärt.

Täitsa lõpp, ka mina olin pojaga kaua kodus, aga see andis mulle juurde, sain nagu juhiks ja liidriks. On vaja lihtsalt lüket, et sa oled väga tubli, oled kasvatanud kaks last ja ise pidanud enda eest hoolitsema. Oled loonud endale finantsilise kindluse.

Pomerants: Tuhanded eestlased elavad sellist elu iga päev, on lastega kodus ja kasvatavad puudega lapsi, selline elu on.

Tänavsuu: Probleem hoiakutega on. Võiks panna CV-sse, et olen täiskohaga ema.

 

Kas meil on selline hetk, kus ei väärtustata lapsevanemaid?

Pomerants: Inimesed ongi ebatäiuslikud, aga ma arvan, et ühiskonnas saadakse aru, et lapsed võivad olla, mõni ettevõtja saab ka ise lapse.

Kruustük: Lisaksin, et kui mina ettevõttega alustasin, olin 23-aastane ja mõtlesin, et see on keeruline.

Tänavsuu: Kes diskrimineerib, kes mitte. Mina olen võtnud kaks inimest, kes on väikeste laste emad, kohe julgelt, ei ole küsimustki.

 

Kas valikuterohkus on meile takistuseks tänapäeva ühiskonnas?

Pomerants: Ei usu, et see on omaette probleem. Mul on ainult üks raskus, leivaleti ees on raske, kuidas neil vahet teha. Ülejäänud asjad peaksid olema rahuldatud. Vali mõned, nende hulgas perekond ja sul läheb hästi.

Sikkut: ma mõtlen, et valikuterohkus võibolla aitab, et sa võid näiteks vabatahtlikuna tegutseda, et see et valikuid on rohkem, saab igaüks endale sobiva kombinatsiooni kokku panna.

Kruustük: mida rohkem valikuid, on olla rohkem õnnelik erinevate kombinatsioonide näol. Aga lisades, kui mees on isa, on see väga suur pluss CV-s, küll aga jah, kurb et naiste puhul on vastupidi.

 

Kas raha on oluline, kas üks on olulisem kui teine? Vanasti oli nii et las lapsed tulevad ja paneme mis iganes alla, aga tänapäeval vaatame, kas meil on terveaasta varu ära osta?

Sikkut: Mulle tundub, et kui inimene suudab ennast ülal hoida, saab ka igaüks last kasvatada.

Tänavsuu: Kindlasti raha on kasuks, mis olen tähele pannud on see, et kui meil sündis esimene laps, ma olin 21, meil ei olnud erilisi võimalusi parimal moel ära hooldada, aga saime hakkame. Teise lapse korral oli majanduslik seis parem ja tarbisime ka rohkem.Igas olukorras on võimalik hakkama saada.

Sikkut: Teed lihtsalt teist tüüpi kulusid, ei osta teatripileteid või sukkpükse. Kulutad täpselt sama palju kui varem, lihtsalt teistele asjadele.

 

Mida oleks rohkem vaja, et sünniks rohkem lapsi?

Sikkut: Vanemlusprogrammid ja väärtushoiakute muutumine, et me toetaksime pereelu.

Pomerants: ma lihtsalt arvan, et kõik saaksime teha seda, et anda lastele nii palju sotsiaalseid oskuseid. Peretugi ei pruugi vastu jalutada, et ükskõik millal lapsed tahaksid pere luua, et nad saaksid ja oskaksid.

Tänavsuu: Mul heliseb üleskutse, et vähem muretsemist, et lapsi muretsetakse ja kõike üldse muretsetakse. Võti on sotsiaalne keskkond, kus laps kasvab, naabrid, tuttavad, sõbrad, sugulased. Kui lapsel on seal hea, siis pole vahet, kui paks rahakott on. Mina kaasan oma lapsi varakult kõiges.

Kruustük: Mina ütleks ka, et raha ja lapsed, et nii on. Tugisüsteem on meil kindlasti häsi tugev ja perekond on ühte hoidev, ma arvan, et minu lapsel on väga hea üles kasvada. Oleme kõige paremad näited oma lastele ja siis läheb kõik hästi. 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...