Riigikogu liige: silma on paistnud paaniline soov vrakki mitte uurida

Estonia pardal olnud inimestest õnnestus päästa 137, elu kaotas 852 inimest, kellest suurem osa jäi laeva lõksu ja uppus koos sellega. Hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud ja 285 Eesti kodanikud, kokku oli laeval 17 riigi kodanikke.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Riigikogu liige: silma on paistnud paaniline soov vrakki mitte uurida

Erki Varma

"Sellel uurimisel jäi ju algusest peale silma peaaegu paaniline soov vraki põhjalikust uurimisest hoiduda - vajadusel see kasvõi betooniga kinni katta," ütles Riigikogu liige Anneli Ott. 

Eestis Estonial hukkunute lähedasi koondava Memento Mare juht Raivo Hellerma nentis, et tegelikult on Eestil lipuriigina vastavalt kohtu otsusele juba olemas kohustus Estonia hukkumise põhjus uue uurimisega välja selgitada. "Aga teistpidi kas on ka pädevust, usaldusväärsust ja võimekust, see on järgmine küsimus," sõnas Hellerma.

Hellerma nentis, et augu olemasolu laevakeres on kahtlustatud juba ammu. "Me ei ole seda kunagi päriselt välistatud, kuna teatud selliseid puudujääke kõigis neis raportites oli. Muidu meie ühing ei oleks ka seda taotlust toetanud," selgitas ta. " Aga eks nüüd siis selgub, mis siis on reaalsus ja kuidas edasi minna."

Laevahuku aastapäeval on tema sõnul ikka uusi teooriaid meediasse ilmununud, kuid seekord on asi tavapärasest pisut tõsisem. Uue uurimise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks Hellerma hinnangul kasutusele võtta erinevaid tänapäevased tehnoloogiad, mis võimaldavad reaalajas otseülekandeid internetti. "Aga kindlasti on oma oluline roll ka ajakirjandusel."

Ott: uus uurimine on vajalik

"Tegelikult ei ole nendes uutes dokumentaalkaadrites ju mingit suurt uudist. Augu olemasolu Estonia laevakeres on oletatud juba ammu, nüüd tulevad lihtsalt ka tõendid välja," nentis Riigikogu liige Anneli Ott kommenteerides 26 aasta eest Läänemerel põhja läinud parvlaev Estoniast valminud uue dokfilmi autorite väidet suurest august laevakeres.

Ott, kes kaotas laevakatastroofis oma mõlemad vanemad, on veendunud, et uue uurimise algatamine on väga vajalik. "Kindlasti on uus uurimine vajalik," lisas ta.

Samas on Oti sõnul oluline, et uus uurimine oleks tõepoolest läbipiastev ja sõltumatu. "Minu jaoks on oluline täna peaministri poolt valitsuse pressikonverentsil väljaöeldu, et dokumentaalsarjas väidetut käsitletakse täielikult uue informatsioonina ja uus uurimine tuleb varasemast sõltumatu ja autonoomne," rääkis Ott.

1997. aasta uurimisraporti tulemused ei ole Oti hinnangul usaldusväärsed. "Sellel uurimisel jäi ju algusest peale silma peaaegu paaniline soov vraki põhjalikust uurimisest hoiduda - vajadusel see kasvõi betooniga kinni katta."

Oti hinnangul tuleks uus uurimine läbi viia nii, et lisaks meedias juba avaldatud dokumentaalfilmi kaadritele laevakeres olevate kohta näinud, selguks ka see, mida tegelikult laevaga veeti. Uuel uurimisel on Oti hinnangul lootust jõuda tõele lähemale. "Aega on palju mööda läinud ja mitmed inimesed, kes tollal olid vastutavatel ametikohtadel on tänaseks läinud pensionile ja jõudnud ikka, kus neil ehk tekib soov enne lõppu asjad südamelt ära rääkida," leidis Ott.

Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurmi poolt meedias välja pakutud teooriat, et Estonia huku põhjuseks võis olla kokkupõrge allveelaevaga, Ott kommenteerida ei soovinud. "Ma ei ole spetsialist, loodan et uus uurimine selgitab huku tegeliku põhjuse välja."

Augu olemasolu teada juba 20 aastat

Estonia huku uurimise kunagise komisjoni liikmena 1997. aasta uurimisraporti tulemuste suhtes kriitiline olnud endine poliitik ja riigikogu liige Evelyn Sepp leiab samuti, et uued dokumentaalkaadrid ei ole midagi üllatavat. "Tegelikult on see juba kolmas kord, kus avalikes allikates laevakeres olevale augule viidatakse."

Oma sotsiaalmeediapostituses nentis Sepp, et augu olemasolu laevakeres on teatud juba vähemalt 20 aastat. "Poliitilistel põhjustel on mind sõimatud paranoikuks ja vandenõulaseks jne. Lõpuks saab see taas faktilist kinnitust ja Estonia laevahuku uurimine paistab, et taasavatakse," ütles Sepp.

Sepp leidis, et kui uurimine taasavatakse, siis ei tohiks sinna kaasata valitsusasutuste ametnikke ja tegevpoliitikuid, "kes on jahvatanud aastakümneid faktidele vastu, ja otsinud tegevusetusele katet ning õigustanud mitteuurimist - mätsinud ja vingerdanud ja sõimanud oponente ja teisi."

Sepa hinnangul tuleks uurimisse riigist sõltumatute osaliste kõrval kaasata nii omaste kui ajakirjanduse esindajad kõigist kolmest riigist. "Ja Margus Kurmi kaasamine oleks "must be!""

 

Laadimine...Laadimine...