Riigikogus läbis esimese lugemise karistust sissetulekuga siduv eelnõu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga.

Pilt: Scanpix

Riigikogus läbis esimese lugemise karistust sissetulekuga siduv eelnõu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga.

Eelnõu eesmärk on raskemate liiklusrikkumiste eest kohaldatavate karistuste muutmine senisest mõjusamaks. Täna kehtib kindlaks määratud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Eelnõu tutvustanud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ettepanek on kitsa grupi raskemate liiklusrikkumiste puhul näha ette sarnaselt kuriteosanktsioonidega sissetuleku põhine trahv, teatas riigikogu pressiesindaja.

Nende rikkumistena loetles ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine, sõidukijuhi poolt kohustusliku peatumise märguande tahtlik eiramine. Samuti mootorsõidukijuhi poolt üle 41 km tunnis kiiruse ületamine, samuti liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga luuakse ka võimalus Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamiseks, lisas riigikogu pressiesindaja.

Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on inimese nõusolek ja tema loobumine vastulause esitamise võimalusest. Eelnõuga võimaldatakse liiklusrikkujaid karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Kehtivas õiguses on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg, mille jooksul on inimesel võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.

Majanduslikult vähekindlustatud inimestel tekib võimalus maksta trahv osamaksetena. Samuti pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu kinnitas ühinemise piiriülese õhusaaste leppega

Riigikogu kiitis täna heaks Eesti ühinemise piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli 2012. aasta muudatustega.

Protokolliga ühinemise eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning omavad kahjulikku mõju inimese tervisele kui keskkonnale tervikuna, teatas riigikogu pressiesindaja.

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja vastu oli seitse riigikogu liiget.

Riigikogu toetas EL-i õpi- ja teadusrände direktiivi ülevõtmist

Riigikogus läbis täna esimese lugemise valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi, et lihtsustada kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma EL-i liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva, teatas riigikogu pressiesindaja.

Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Direktiivist tulenevalt sätestatakse ka kolmandest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise Eestisse lubamise ja elamise tingimused. Muudatuste kohaselt võimaldatakse registreerida Eestis lühiajaline töötamine kuni üheksaks kuuks või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena välismaalasel, kes soovib tulla Eestisse keeleoskuse parandamiseks ja eesti kultuuriga tutvumiseks. Lapsehoidja-koduabilise tööde maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ning üks päev nädalas peab olema töökohustusest vaba.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli seitse, vastu 44 liiget ja kuus riigikogu saadikut jäi erapoolikuks.

Laadimine...Laadimine...