Riigikohtu esimees Villu Kõve: perevaidlusi peaks ennekõike lahendama lepitaja

Riigikohtu esimees Villu Kõve rääkis Riigikogu ees kohtute tegevusest ülevaadet andes, et kuigi Euroopa Liidus paistame silma menetluse kiiruse ja kvaliteediga, tekitavad muret maksejõuetuste asjad. "Üldine diagnoos kohtu korraldusele on siiski hea," ütles Kõve, kelle arvates võiks näiteks pereasjades kohtu asemel kõigepealt perelepitaja jutule minna.

Pilt: Scanpix
Eesti

Riigikohtu esimees Villu Kõve: perevaidlusi peaks ennekõike lahendama lepitaja

Virkko Lepassalu

Riigikohtu esimees Villu Kõve rääkis Riigikogu ees kohtute tegevusest ülevaadet andes, et kuigi Euroopa Liidus paistame silma menetluse kiiruse ja kvaliteediga, tekitavad muret maksejõuetuste asjad. "Üldine diagnoos kohtu korraldusele on siiski hea," ütles Kõve, kelle arvates võiks näiteks pereasjades kohtu asemel kõigepealt perelepitaja jutule minna.

"Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabelis asume väga kõrgel, teisel kohal -  mis puudutab menetluse kiirust, kvaliteeti ja sõltumatust,"rääkis Kõve. "Meid edestab vaid Taani."Tulemus on Kõve sõnul seda hinnatavam, et proportsionaalselt kulutatakse meil kohtusüsteemile vähem raha kui teistes Euroopa Liidu maades.

Kohus kui majanduse peegel

Villu Kõve esinemine oli traditsiooniline, sest Riigikohtu esimees annab ühe korra aastas Riigikogule ülevaate kohtusüsteemi töö rõõmudest ja muredest. Kõige enam koormavad kohtuid praegu tsiviilasjades perekonnaõigusega seotud vaidlused nagu näiteks elatiseasjad või lapsega suhtlemine. Haldusasjades aga maksuteemad ja vangide kaebused. Mis puudutab aga kriminaal- või süüteomenetlusi, siis koormab kohtuid näiteks purjuspäi roolist tabatud juhtide karistamine.  

"Venivad asjade läbivaatamisel vaid üksikud erandid, seadusandjal ei maksa süttida sellest,"rääkis Kõve, et avalikkuses palju kõneainet tekitanud suurprotsesside pikk käik ei kujuta endast süsteemset viga. Tema sõnul, kui näiteks Harju maakohtusse saabuvad lühikese aja jooksul järjest mitmed mahukad süüasjad, lööbki see süsteemi n-ö umbe, sest koormab kohtunikud üle. Laias laastus tuleb kohtuasju pigem vähem kui enne. Kohtunike arvu ei tohiks Kõve sõnul siiski vähendama hakata. Kui majandus peaks pöörama languse suunas, tähendab see kohe ka kohtunike koormuse järsku tõusu, sest lisanduvad ühelt poolt näiteks varavastased kuriteod, teisalt pankrotid-maksejõuetused jms.

"Majanduslik olukord peegeldub kohtutes,"selgitas Kõve.

"2005. a veeti kohtusse hagisid kärudega,"viitas Riigikohtu esimees ühele olukorrale, kus kohtute koormus hüppeliselt tõusis. Kardeti nimelt nõuete aegumist.

Samasugune olukord, kus leiab aset nõuete suurem "korstnasse kirjutamine», leiab nüüd aset 2021. a. Tõenäoliselt see aga suurt kohtuskäigu buumi kaasa ei too, sest ees ootav olukord on juba aastaid ette teada. Kõve kutsuski Riigikogu üles võimalikest seadusemuudatustest juba varakult rahvale teada andma. Ta tõi näite olukorrast, kus teavitus oli ära jäänud - alaealiste komisjonid saadeti laiali ja materjalid anti üle andmise tsiviilkohtutele. See tuli 2017. a kohtunike jaoks kui välk selgest taevast.

Kaks kohtunikku lahti lastud   

Kõve sõnul töötavad kohtunikud ausalt ega lase ennast kõrvalt mõjutada. Kohtusüsteem suudab enda puhastamisega ebaprofessionaalsetest kohtunikest hakkama saada. "Avatud on kolm distsiplinaarasja, need on  seoses ebaviisakas suhtlemise ja ebakvaliteetsete kohtuotsustega,"rääkis Kõve. "On vabastatud ametist kaks kohtunikku. Asja uuritakse, ja kui probleem, siis tegeletakse."Kõve sõnul paistavad kohtuniku eksimused kohe silma.

Riigikogu liikmete küsimustele vastates toonitas Kõve mitmel korral, et tegelikult oleks võimalik kohtumenetluse kvaliteeti tõsta ja kohtute koormust vähendada väga lihtsate vahenditega. Seadusandja peaks  omalt poolt tegema kõik, et luua kohtueelseid lepitusvõimalusi. Positiivseks näiteks tõi ta töövaidluskomisjoni.

"Tsiviilasjades torkab silma perekonnaasjade suur arv,"rääkis Villu Kõve. "Eestis on kohtutes ebaproportsionaalselt palju pereasju – need on valdavalt kas varavaidlused, või lastega suhtlemise vaidlused. Inimesed on nendes sageli hästi kompromissitud, kuigi selliste asjade lahendamine peaks toimuma enne kohut kokkuleppel. Kui need inimesed on juba kohtusse jõudnud, siis nende lepitamine ei ole kui mitte võimatu, siis mitte lihtne. Sotsiaalministeerium võiks turgutada perevaidluste lahendamise teenust. Kui tekib paaril vajadus lahku minna, siis ilma rahata saaks sinna poole pöörduda. Selline teenus on paljudes riikides. Tuleks leida lahendus enne kui lõplikult tülli pööratakse."Kõve sõnul on sellised vaidlused näiteks lastega seoses kohtu jaoks kurnavad, sest seaduse ees on mõlemad lapsevanemad võrdsed. Oluline on siin ka soorollide muutus, sest kui vanade arusaamade järgi loeti ema peamiseks, siis nüüd on Kõve sõnul isad hakanud väga pingutama, et säilitada enda osalus laste kasvatamisel.

Kas aga võiks tsiviilasjades, näiteks perevaidlustes kasutada taas kaasistujaid? Need on tsiviilprotsessidest menetluse kiiruse huvides alates 2006. aastast kõrvaldatud? Villu Kõve sõnul vääriks idee kaalumist – seda enam, et pereõiguses on üsna lai tõlgendusruum jäetud.

Kõige nukramaks hindas Kõve aga olukorda seoses maksejõuetustega, sest võlgnikelt on keeruline võlgu kätte saada. See on üks neist kohti, kus Eesti kohtusüsteem asub rahvusvahelistes edetabelis ühena viimastest.

Kõve sõnul on selle probleemiga justiitsministeeriumis juba pikalt tegeletud. "Menetlused kestavad lõpmatult kaua, see olukord pole mõistlik,"ütles Kõve.  "Põhiline, et tühje menetlusi ei kedrataks."Kõve arvates peaks selgete petmisjuhtudega tegelema siiski politsei ja ei tohiks kuriteotunnustega juhte taandada vaid tsiviilnõueteks. Võib-olla tasuks luua maksejõuetuse asjades uus järelevalveasutus -  võttes Soomest shnitti.

Riigikohtu esimehe arvates võiks arutleda võlavabastuse teema üle laiemalt. On riike, kus võlgadest ei vabastata. Leidub riike, kus kuue kuuga saab võlast vabaks. Eestis on aga probleemiks, et võlausaldajad löövad käega, sest raha on tagasi saada väga keeruline, ja sellega tehakse petturitele elu lihtsaks.

Maadevahetus uuele ringile?

Lühidalt käsitles Kõve ka maadevahetuse mammutjuhtumit, kus Euroopa Inimõiguste Kohus nüüd äsja otsustas, et tõepoolest, jälitusload olid välja antud seadusvastaselt. Esimese astme kohus eesotsas Valeri Lõõnikuga mõistis mäletatavasti ebaseaduslikult hangitud tõenditele viidates süüalused õigeks.

Riigikohtu esimees möönis, et mahukates kohtuasjades valitseb tõepoolest suur risk, et mõni uurimistoiming on valesti tehtud. Kõve ütles ka, et tegelikult annab inimõiguste kohtu lahend nüüd süüdimõistetutele võimaluse taotleda asja uut läbivaatamist. "Kuivõrd see mõjutab süüdimõistmist tervikuna, ei oska keegi hinnata,"ütles Kõve.  "Olen äraootav.»

Riigikohus luges mäletatavasti 2014. a nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

 

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...