Riik on valmis panustama täiendavalt 10 miljonit kaitsevaldkonda

Peaminister Jüri Ratas märkis neljapäeval, et kui peaks tekkima vajadus, on rahandusministeerium valmis eraldama kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 10 miljonit eurot ning seega pole alust ka rääkida samas mahus kaitsekulutuste kärpimisest.

Pilt: Scanpix

Riik on valmis panustama täiendavalt 10 miljonit kaitsevaldkonda

Peaminister Jüri Ratas märkis neljapäeval, et kui peaks tekkima vajadus, on rahandusministeerium valmis eraldama kaitseinvesteeringuteks täiendavalt 10 miljonit eurot ning seega pole alust ka rääkida samas mahus kaitsekulutuste kärpimisest.

"Valitsus tegi protokollilise otsuse, mille järgi rahandusministeerium eraldab vajadusel 2018. aastal kaitseministeeriumile rahandusministeeriumi sihtotstarbeliste vahendite reservist kaitseinvesteeringute programmis ettenähtud kulutuste katmiseks 10 miljonit eurot. Rõhutan, see on vajadusel," vahendas BNS peaminister Jüri Ratast.

Tema sõnul ei päde jutt, et kaitsekulutuste eelarvest on 10 miljoni kuhugi kadunud. "Valitsuskoalitsioon on selgelt öelnud välja, et me soovime lisa 60 miljonit investeerida kaitsevaldkonda," märkis Ratas.

Ta lisas, et kui kaitseminister peaks ütlema, et riigikaitset puudutavate hangetega on läinud kiiremini, siis miski raha taha kinni ei jää.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et talle on vastuvõetamatu olukord, kus kaitse-eelarve on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks.

Kommenteerides otsust broneerida valitsuse reservist kümme miljonit eurot laskemoonahangete tarbeks, sõnas kaitseminister Jüri Luik valitsuse pressikonverentsil, et peab seda "mõistlikuks kompromissiks.

"Kui selline broneering, selline kompromiss aitab likvideerida poliitilist ummikseisu, siis  ma usun, et see on mõistlik kompromiss," sõnas minister.

Luik märkis, et 2018. aasta kaitse-eelarve on üle poole miljardi eurot, olles seega taasiseseivusmisaja suurim. "Hakata [selles olukorras] rääkima, et meil on sellel aastal aegade kõige väikseim kaitse-eelarve, mina isiklikult ei saa sellest aru," sõnas minister.

Luik sõnas, et seni on riigikaitselistes küsimustes hoitud "parteideülest joont", kuid nüüd on kaitse-eelarve muutunud poliitiliste vaidluste objektiks.

"Minu arvates ei olnud see [kaitse-eelarve] poliitiliste vaidluste objekt siis, kui eelarve saadeti riigikogusse. Aga nüüd on see [kaitse-eelarve] juba muutumas poliitiliste vaidluste objektiks. See on mulle ja kogu valitsusele vastuvõetamatu," ütles kaitseminister.

Koalitsioonipoliitikud on otsustanud kaitseinvesteeringute programmis 2019. aastasse nihutatud kümmet miljonit eurot tagasi mitte tõsta, samas broneeritakse nendeks investeeringuteks sama summa valitsuse reservis, kirjutas neljapäeval Eesti Päevaleht.

"Me ei hakka eelarvet muutma ja lisama sinna kulutusi, mis tõenäoliselt lihtsalt kanduvad üle 2019. aastasse," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder. "Laskemoona hankeid ei ole võimalik sellisel kujul 2018. aastal läbi viia, et moon oleks samal aastal kohal. Seetõttu pole ka vajadust lisada eelarvesse 10 miljonit eurot. Selleks ei teki mingit vajadust," ütles Seeder.

Kümne miljoni euro nihutamise vastu on häälekalt võidelnud endine kaitseminister Margus Tsahkna ja ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Kaitseminister Jüri Luik on seisukohal, et kümme miljonit eurot tõsteti 2019. aastasse, sest hangitav laskemoon ei jõua enne 2019. aastat kohale.

Laadimine...Laadimine...