Riik ostab pikamaa tankitõrjerelvad

Hanke raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti peab hange sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet.

Pilt: Scanpix/ tankitõrjeraketisüsteemi Javelin näidislaskmine
Eesti

Riik ostab pikamaa tankitõrjerelvad

Toimetaja: Moonika Tuul

Hanke raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti peab hange sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet.

Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas reedel välja 40 miljoni euro suuruse hanke pikamaa tankitõrje relvasüsteemide ostuks, vahendas BNS.

Hanke raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti peab hange sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet, teatas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

"Hangitava tankitõrjesüsteemi laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit, samuti peab uus relv võimaldada hävitada varje taga asuvaid sihtmärke," ütles kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonnajuhataja Priit Soosaar pressiteate vahendusek. Ta lisas, et relvad peavad olema seeriatootmises ning kasutuses vähemalt ühe NATO riigi armees.

Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega on 40 miljonit eurot.

"Hangitav süsteem parandab oluliselt jalaväebrigaadide tankitõrjevõimekust, kuna suureneb laskekaugus ning võimalus vastast mõjutada ka siis, kui ta on otsenähtavuse ulatusest väljas," ütles major Alar Karileet, kaitseväe-poolne hanke koordinaator. "Tegemist täna kaitseväes kasutatavate tankitõrjerelvade edasiarendusega, millel on niinimetatud "lase – vaatle – korrigeeri" laskevõimekus. Raketi eesosas asuv kaamera võimaldab sihturil näha sama pilti mida näeb rakett ning seega on võimalik rakett täpsemalt sihtmärgile suunata. Seda ka olukorras, kus otsene silmside sihturi ja sihtmärgi vahel puudub," selgitas ta. Karileedi sõnul peab relv koos laskemoona ja lisavarustusega olema kasutatav nii sõidukile kinnitatuna kui ka jalastunud üksusel ning olema jõukohane kaasas kanda.

Hangitavad relvasüsteemid on mõeldud jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastuse uuendamiseks, kus neid õpivad kasutama ajateenijad. "Kõnealuste süsteemide väljaõpe on tänu kaasaegsetele matke- ja treeningseadmetele väga kiire, kuluefektiivne ning tõhus. Eesti kaitseväe tegevväelastest instruktorite väljaõpe on samuti hanke oluline osa," ütles major Karileet.

Kaitseväe relvastuses on praegu tankitõrjeraketisüsteemid Mapats ja Milan ning tankitõrjekompleksid Javelin.

Major Karileet ütles BNS-ile, et Mapats on küll kaitseväes olemas, aga see pole enam aktiivses kasutuses pole. Mapatsile ei toodeta enam juurde laskemoona ning relvasüsteem ise on vananenud, märkis ta.

"Iga kaitseväes kasutusel olev tankitõrjesüsteem ja ka uus hangitav süsteem on oma otstarbega. Tehnika areneb pidevalt ning teatud süsteemid, näiteks Milan, hakkavad jõudma oma elukaare lõpule. Uute relvasüsteemide hankimine ja kaitseväe võimekuste järjepidev uuendamine on tavapärane," sõnas major Karileet.

Major Karileet lisas, et keskmaa tankitõrjevõimekus on Eestil olemas. "Kaitseväes kasutuses oleva määratluse järgi on Javelin keskmaa tankitõrjesüsteem."

Uued tankitõrjesüsteemid on koos jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uute automaatide ning sõjaaja üksuste varustuse ja varude täiendamisega riigikaitseliste hangete selle aastakümne prioriteetide seas.

Tanktõrjerelvade hanke puhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega, mille tulemusel on kavas sõlmida seitsme aasta pikkune raamleping.

Laadimine...Laadimine...