RIISALU: peame raskel ajal inimesed elu hammasrataste vahelt päästma

"Üks kõige populaarsemaid asju, millele linna digitoetus kulub, on näiteks e-kauplemine," räägib ühest paljudest linna abimeetmetest abilinnapea Aivar Riisalu. Ta lisab, et selle eest võiks kriisi ajal avada näiteks e-restorane. "Sisuliselt tehakse kusagil köögis toitu, mis veetakse inimestele koju. Kui see aitab inimestel töökohti säilitada, tuleb seda ainult toetada."

Pilt: Albert Truuväärt

RIISALU: peame raskel ajal inimesed elu hammasrataste vahelt päästma

Erki Varma

"Üks kõige populaarsemaid asju, millele linna digitoetus kulub, on näiteks e-kauplemine," räägib ühest paljudest linna abimeetmetest abilinnapea Aivar Riisalu. Ta lisab, et selle eest võiks kriisi ajal avada näiteks e-restorane. "Sisuliselt tehakse kusagil köögis toitu, mis veetakse inimestele koju. Kui see aitab inimestel töökohti säilitada, tuleb seda ainult toetada."

Turismiga seotud firmadel on keerulised ajad ning ilmselt ootavad ees ka koondamised. Kuidas aitab linn töötuks jäänud inimesi?

Meil on väga selge töötuse abipakett. Esimene samm on töötuks jäänud inimese nõustamine – kuidas uut töökohta otsida, millised on ümberõppe võimalused jne. Meil on väga hea ja tihe koostöö töötukassa ja tööinspektsiooniga.

Elu näitab, et tihti ei pruugi raskustesse sattunud ettevõtjal olla raha inimeste viisakaks koondamiseks. Inimest survestatakse psühholoogiliselt töölt lahkuma ja see võib kaasa tuua ka töökiusamist, mis on juba tööinspektsiooni teema. Sellisele survestamisele ei maksa alluda, sest omal initsiatiivil töölt lahkudes kaotab inimene õiguse töötuskindlustushüvitisele. Kui selline oht ähvardab, tasub tulla linna tööõigusnõustaja juurde ja sealt saab vajadusel ka juriidilist nõu, kuidas käituda.

Järgmine hästi oluline nüanss selles paketis on ettevõtlusnõustamine. Kui palgaline töö otsa lõppeb, võib lahenduseks olla ise endale tööandjaks hakkamine. Kui inimene oskab näiteks ehitustööd või tahab lapsi hoida, on tal võimalik hakata ise ettevõtjaks. Ka selleks, et inimesed oskaksid selle peale mõelda, on meil olemas täiesti selge meede.

Paljud inimesed kaotavad lootuse ja ei üritagi enam tööd leida, mõni kaotab ka peavarju. Kas neid on üldse võimalik toetada?

Veel üks oluline toetamisviis on tööotsijate klubid. Neid me oleme ka varem kriisiaegadel teinud. Kui inimene kaotab töö, kaotab ta tihti ka suure osa oma sotsiaalsest suhtlusest, ja on väga oluline, et inimene ei jääks üksi ja ei heituks. Selleks ongi tööotsijate klubid, kus inimesed saavad teiste omasugustega suhelda ja kogemusi vahetada. Sinna saab juurde panna ka koolitusi ja nõustamisi.

Lisaks saame inimesi kaasata ka eri linnale vajalikel heakorratöödel, nüüd lubab seadus töötuna arvel olevatel inimestel teha tasustatud tööampse.

Hästi oluline on tegeleda ka juba raskustesse sattunud inimestega, kes on näiteks sattunud kiirlaenu küüsi. Meil on olemas võlanõustaja, kes aitab inimestel võlatsüklist väljuda ja vajadusel võlausaldajatega suhelda.

Ja lõpuks on meil olemas abimeetmed ka juhuks, kui tõesti keegi osutub nii keerulises olukorras olevaks, et tal pole enam isegi kusagil elada. Kohalikul omavalitsusel on selge kohustus temaga tegeleda, et inimene sõna otseses mõttes ei osutuks täiesti hammasrataste vahel olevaks. Seda kõike pole muidugi ülearu palju, aga meie võimaluste juures on see siiski päris arvestatav abi. Kedagi ei jäeta maha. Tänavale nende hädade tõttu keegi ei tohiks sattuda, see on meie eesmärk. Kogu vajalik info on ka veebis www.tallinn.ee/tooportaal.

Kui suureks võib töötuse number Tallinnas kasvada?

Tallinnal on võrreldes muu Eestiga suhteliselt paremini läinud.  Meie töötuse määr oli septembri alguses 7,06 protsenti. Prognoosida on muidugi keeruline, kuid minu hinnangul võib see tõusta ligikaudu poole võrra ehk kuskile 15 protsendi juurde. Väga kõrge töötuse määr ei ole ka linnaeelarvele positiivne, sest nagu teada, koosneb see suures osas üksikisiku tulumaksust.

Kui on tegemist tsiviliseeritud koondamisega, siis esimestel kuudel ju need inimesed meie jaoks tegelikult probleemi ei kujuta, sest et nad saavad töötukassast toetust. Probleem muutub hulluks siis, kui abirahad lõppevad või kui massiliseks muutub inimeste töölt lahkuma sundimine omal algatusel.

Tööandjate ja töötajate tülid, mis kriisis kerged tulema, ei ole edasiviivad kellegi jaoks. Ma kutsun tööandjaid üles käituma vastutustundlikult. Aga teiselt poolt teen ka töötajatele üleskutse, et kui ikka tööandja ei saa teile täispalka maksta ja tahab palka ajutiselt vähendada, tasub olla võimalusel paindlik, sest muidu võib juhtuda, et seda tööd ei olegi enam. Meie edu sõltubki tihti sellest, kui palju me oleme valmis tegema kompromisse.

Kutsun ka üles inimesi ostma eestimaiseid asju. Kui suvel näitas teenuste majandus väikseid elavnemise märke, siis sügisel ja talvel saab ta ellu jääda peamiselt siseriikliku tarbimise toel. Eestimaiste asjade ja teenuste eelistamise abil säilib võib-olla nii mõnigi töökoht.

Kuidas on koroonakriis seni Tallinna mõjutanud ja mismoodi  on linn hakkama saanud?

See kriis tuli ju meie kõigi ellu nii äkki, et eks esimese hooga võis mingisuguseid peataoleku tunnuseid märgata. Aga õnneks suutsime ennast suhteliselt kiiresti koguda. Arvan, et tegelikult saime päris hästi hakkama. Kohati suutsime eriolukorras päris hästi prognoosida vabariigi valitsuse otsuseid ja oma meetmeid nendega sünkroonis rakendada.

Kuidas Tallinn kohe kriisi puhkedes ettevõtjaid abistama hakkas?

Ettevõtluspaketti oli meil eriolukorra ajal suhteliselt lihtne menetleda, sest eriolukord lubas kasutada erimenetlust. Me vabastasime tagasiulatuvalt üürist linna hoonetes tegutsevad firmad sisuliselt märtsi viimastel päevadel ja aprillikuu alguses. Ettevõtjad, kes tegelesid mingit laadi tootmisega, olid linna pindadel täiesti üürist vabastatud. Klassikalisel büroopinnal tegutsejad said kakskümmend protsenti hinnaalandust. See abi kestis juuni lõpuni. Nüüd võib öelda, et see oli õige otsus.

Päris hästi on aidanud Tallinna tutvustamine lähiriikides – Lätis, Leedus ja Soomes. Lisaks oleme teinud ka siseriiklikke kampaaniaid, et Eesti inimest meelitada Tallinna. Selle käigus on selgunud kummaline asjaolu, et kohalik inimene suhtub Tallinna vanalinna kuidagi tõrjuvalt – sest headel turismiaegadel oli külalisi väga palju ja hinnad samuti üle mõistuse kõrged. Nüüd möönavad ettevõtjad ka ise, et niisugusel heal raha korjamise ajal nad kohaliku inimese peale ei mõelnud. Nüüd on see aga võib-olla ainus pääsetee ja meie siis oma turundusega proovime neid selles küsimuses aidata. Viimane näide on lähiajal tulev restoranide nädal, mida proovime ka omalt poolt propageerida.

Nii linna kui ka riigi eriolukorra abi on nüüdseks lõppenud, kuid näiteks turism ei ole kindlasti taastunud. Kas on kavas uusi toetusi või abiviise pakkuda?

Olemegi nüüd dilemma ees – olukord on eelkõige turismis endiselt kurb, ent linnal otsetoetusteks väga palju variante ei ole. Saame alandada renti ettevõtetele, mis tegutsevad linnale kuuluvates majades. Äsja kiitis linnavalitsus heaks abimeetme, millega vabanevad kesklinnas asuvatel linna pindadel tegutsevad toitlustus-, kaubandus- ja meelelahutusasutused aasta lõpuni rendi maksmisest 80% ulatuses. Selle eesmärk on päästa eelkõige vanalinna ettevõtlust. Lisaks septembrist detsembri lõpuni kehtivale 80-protsendisele rendivabastusele on asutustel võimalik tasuta linna paigutada väliterrassid. See läheb linnale maksma ligikaudu 450 000 eurot.

Linn jagab tegelikult juba aastaid ettevõtjatele toetusi. Need ju pole ainult kriisiajaga seotud?

Tallinn on kogu aeg tegelenud ettevõtlusnõustamisega ja jaganud ka eri ettevõtlustoetusi – need ei ole tõepoolest seotud kriisiga. Uusim neist oli digitoetus väikeettevõtjatele. Esimeses etapis meil ei olnud küll kahjuks rohkem võimalik välja panna kui 60 000 eurot ja see taotlusvoor märgiti üsna kiiresti täis. Aga tulevikus suudame ilmselt digitoetust suurendada.

Üks kõige populaarsemaid asju, millele digitoetus võikski kuluda, on näiteks e-kaubanduse väljaarendamine. Muutunud maailmas e-kaubanduse osakaal tõuseb, sinna ei ole midagi parata. Hiljuti räägiti naljaga pooleks, et turule on tekkimas täiesti uus kontseptsioon – e-restoranid. Sisuliselt tehakse kusagil köögis toitu, aga kohapeal seda nautida ei saa, vaid see veetakse inimestele koju. Kui see aitab inimestel töökohti säilitada, siis tuleb seda ainult toetada. Olukorras, kus inimesed olid koju surutud, muutus kullerteenus väga tähtsaks, ja need toitlustusettevõtted, kes klientide puudusel võib-olla muidu oleksid pidanudki kohe uksed kinni panema, suutsid tänu sellele oma tegevust jätkata.

Lisaks pakub linn väikeettevõtja välismessitoetust, messitoetust, praktikajuhendaja toetust, mittetulundustegevuse toetust ja muid asju, mille kohta saab täpsemalt lugeda Tallinna veebilehelt.

Kuna see kriis lõi kõige valusamalt just turismi ja teenindust, kus on valdavalt madalapalgalised töökohad, siis ehk tuleks luua kõrgepalgalisemaid töökohti?

Mina ei ole nõus väitega, et turism ja sellega seotud toitlustus loovad peamiselt madalapalgalisi töökohti. Näiteks kokkasid, kes oskavad hästi toitu valmistada, ei saa kindlasti lugeda madalapalgalisteks. Arvan, et normaalse majandamise korral ei saa ka saaliteenindajaid lugeda madalapalgalisteks.

Ja ega ma väga hästi ei kujuta ette, kuhu mujale need töötajad tuleks suunata. Kõigist neist ei saa itimehi, ei saa ka ehitus-, metsa- ega metallitöölisi. Eestis peaks olema ligikaudu 650 000 tööealist inimest, kellest 120 000-130 000 töötab riigi või omavalitsuste heaks. Headel aegadel lõid umbes 100 000 Eestis üldse käelise tegevusega lisaväärtust. Kui me liidame kokku avaliku sektori ja lisaväärtust loova tööstuse, siis ligikaudu 400 000 inimest on seotud teenustega, ehk siis need ongi kõik hotellid, kauplused, restoranid, kosmeetikud, juuksurid, taksojuhid jne.

Meie tööealisest elanikest kaks kolmandikku on seotud teenindamisega. Turismi ärakukkumise või ka inimeste liikumise piiramise korral saavad nad in corpore kõik pihta. Sisuliselt meil on 400 000 inimest, keda võiksime liigitada riskirühmaks. Tõepoolest – ega selles sektoris need palganumbrid alati ka kõige euroopalikumad ei ole. Kuid tegelikkuses meil ei ole võimalik neid inimesi sellises mahus ümber õpetada. Ehk järelikult nende sektorite jätkusuutlikkuse tagamine on ikkagi riigi ühine ülesanne.

Riik on võtnud laenu, et hoida majandus käimas. Kas Tallinn on kaalunud erakorralise laenu võtmist?

Jooksvate kohustuste täitmiseks Tallinnal laenu võtta vähemalt praeguste kavade järgi plaanis ei ole. Linn on juba võtnud Euroopa Investeerimispangast (EIB) 100 miljonit eurot laenu, millest 30 miljonit võttis linn välja 2017. aastal ja ülejäänud 70 miljonit tänavu mais. Tallinna laenukoormus on praegu suhteliselt madal. Me kindlasti peame täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi, mis on eelkõige haridus ja sotsiaalvaldkond. Suhteliselt suure tõenäosusega peame kuskilt ka püksirihma pingutama – see saab tulla investeeringute arvelt. Ja siis võib tulla päevakorda laenu võtmine investeeringute tegemiseks. Kui me võtame laenu, siis võtame seda konkreetsete asjade tegemiseks, mitte jooksvateks kuludeks.

Riigieelarve läbirääkimiste käigus on hakatud rääkima ka erakordsest pensionitõusust. Kuidas sellesse suhtute?

Keskerakond on oma olemuselt olnud ju kogu aeg keskmisest sotsiaalsem. Mina näen keskparteid keskklassi parteina, mis võitleb eelkõige selle eest, et ühiskonna endaga toime tulev keskklass oleks võimalikult rohkearvuline. Tegelikult oleks pensionäril õigus kuuluda selle keskklassi hulka. Kui sa oled ikka eluaeg korralikult tööd teinud ja selle eest inimväärset pensioni ei saa, on see sotsiaalne ebaõiglus.
Küsimus on lihtsalt selles, et vananeva ühiskonna juures need kulud kogu aeg ju tõusevad. Kui majandus piisavalt tulu ei tooda, siis pikas perspektiivis on see kahjulik kõigile, ka pensionäridele. Aga ma kindlasti kinnitan, et mulle meeldiks, kui minu ema saaks inimväärset pensioni ja ise endaga hakkama.

Millal see kriis läbi saab ja millisena Tallinn sellest väljub? Kas kevadel on vanalinn endiselt välikohvikuid täis?

Kui ma teaksin, millal see kriis läbi saab, siis ma ilmselt ei oleks Tallinna abilinnapea. Siis ma võiksin töötada Maailmapangas finantseksperdina, teenida viiskümmend kaheksa korda rohkem raha ja elada hoopis teistsugust elu.

Aga ma võin muidugi spekuleerida. Võti on, kui kiiresti leitakse töötav ja kättesaadav vaktsiin koroonaviirusele. Kui vaktsiin leitakse lähiajal ja Euroopa Liit teeb ühtset vaktsineerimispoliitikat, siis meil Euroopa majandusruum taastub. Järelikult taastub ka eksport, taastub inimeste vaba liikumine. Tulevad tagasi turistid, Eesti ettevõtted saavad kasutada tööjõudu, mida meil väljast sisse oli vaja tuua. Siis saab see kriis kevadeks läbi ja võib nõustuda rahandusministeeriumi viimase prognoosiga, mis lubas järgmiseks aastaks 4,5-protsendilist majanduskasvu.
Aga kui see süsteem jääb vinduma ning maailm jääb tõmblema sulge–ei sulge tsüklisse, siis on ebakindlus suur ja majandusele püsivat kasvu ennustada keeruline. Seega hoiame pöialt ravimitööstusele.

Aga ma loodan, et kohvikud vanalinnas ei lähe ka talvel kinni. Selle nimel me siin praegu ühiselt pingutame. Täna mõtlevad linn ja erafirmad enam-vähem ühes suunas, mis puudutab kasvõi näiteks üürisoodustusi.

ETTEVÕTJA: Linna abi toob meile usku tulevikku

Linna otsus loobuda oma äriruumides tegutsejatelt üüri küsimisest päästis paljud ettevõtted sulgemisest.

Kaeralill OÜ peab nelja lillekauplust ning kolme lillekioskit Viru tänaval. Linna antud soodustusest on ettevõtte juhatuse liikme Alar Nisu sõnul olnud kindlasti kasu. "Saime kaks kuud ilma renti maksmata kaubelda," märkis Nisu. "Muidu oleks võib-olla tulnud ärid sulgeda. Midagi head ei ole see suvi toonud, aga abi andis tublisti leevendust. Saame tööd jätkata ja praegu on ka uus linnaabi tulemas vanalinnas tegutsevatele ettevõtetele. See lisab samuti tulevikuusku, sest millegipärast on septembris lillemüük tagasi läinud, ehkki vahepeal oli juba parem olukord. Meie müük sõltub ka hästi palju turistidest ja kui neid jääb vähemaks, siis meilgi müük kohe kukub."  

Eksfisk OÜ peab Peetri lõheärisid Nõmme, Mustamäe ja Balti jaama turul. Ettevõtte juhatuse liikme Maria Malva sõnul on ka neil olnud linna meetmetest abi. "Müük langes oluliselt, aga oleme kuidagi selle aja üle elanud," lausus ta. "Nii hulluks õnneks ei läinud, et oleksime pidanud uksed kinni panema, nagu juhtus mõnegi kohviku, hotelli ja restoraniga. Nemad said kriisis põhilaksu. On õige, et neile tehakse vanalinnas uued soodustused. Elu peab jätkuma ja igasugune inimeste liikumine kesklinnas toob ka meile kliente juurde." 

Linna kriisiabi ettevõtjale

• 50% reklaamimaksu soodustus.

• Väiksem üüri- ja kasutustasu linnavara kasutajatele.

• Maksetingimuste leevendamine – linn tasub saadud teenuste ja kaupade eest kümne kalendripäeva jooksul (senise 21 või 30 kalendripäeva asemel).

• Linn loobub eriolukorrast tingitud tellimuse täitmise raskuste või tarneraskuste korral lühiajaliselt leppetrahvist või viivisest ja pikendab kohustuste täitmise tähtaegasid mõistliku aja võrra.

• Toimumata jäänud konverentside, kultuuri- ja spordiürituste kulude osaline hüvitamine.

• Linna sporditegevuse toetuse maksmine ja linna spordirajatistes tegutsevate klubide vabastamine üürist.  

• Vaata lähemalt: https://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Kriisiabi-info-ettevotjale 

Linna toetused ettevõtjatele

• Väikeettevõtja digilahenduste toetus, et digilahenduste kasutuselevõtt oleks lihtsam

• Väikeettevõtja välismessitoetus

• Messitoetus

• Praktikajuhendaja toetus

• Mittetulundustegevuse toetus

• Vaata lähemalt: https://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Tallinna-Ettevotlusametilt-ettevotjale

Laadimine...Laadimine...