"Sa pead endale selgeks tegema, millise maailma soovid maha jätta oma lastele ja lastelastele," põhjendab Tallinna uus abilinnapea, roheliste erakonda esindav Züleyxa Izmailova oma rohelist maailmavaadet ja astumist poliitikasse.

Osaliselt Aserbaidžaani juurtega Züleyxa Izmailova, kes pärast isa surma Bakuust Eestisse kolis, lipukiri on lihtne: parem on mitte osta asju, tarbida kõike vähem, aidata nõrgemaid. Tuntust on Izmailova viimastel aastatel kogunud Eesti metsade kaitsmise aktivistina. Tänavu kevadel valiti Izmailova roheliste erakonna uueks juhiks. Enda sõnul on tal poliitikas isekad eesmärgid: kindlustada, et tema lapsed saaksid mängida metsas ja hingata puhast õhku.

Kas teie ja teised rohelised mõtlesite kaua enne, kui otsustasite Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni minna?

Läbirääkimised olid küllaltki tempokad. Kuna suuri lahkarvamusi meil Keskerakonnaga üheski punktis ei esinenud, siis meil väga palju aega mõtlemiseks ka ei kulunud. Eile (1. novembril – toim) edastasime koalitsioonilepingu sisu ka roheliste volikogule, ja sellega oldi nõus.

Kas abilinnapeana hakkate jalgrattaga tööl käima?

Jah, ma täitsa olen selle peale mõelnud. Muidugi!

Teie enda puhul väljendub roheline mõtlemine muuhulgas võimalikult paljude esemete taaskasutamises. Kuidas selle äratundmiseni jõudsite?

Mulle on juba ammu meeldinud pigem asju parandada, kui neid ära visata ja uusi osta. Ilmselt on see kuidagi seotud minu iseloomuga. See sai lõpuks praktilise väljundi rohelise maailmavaate näol. Mida kasutatuna osta ei saa, seda püüan leida ökopoodidest, vastutustundlikelt tootjatelt. Teise ringi kaupa leiab ka netist.

Mida rohelised tahaksid linna valitsemisel korda saata – olete viidanud Roundopi ja teiste pestitsiidide keelamisele umbrohutõrjes, aga mida veel?

Koalitsioonileppes on tõepoolest punkt, et tahame lõpetame glüfosaadi kasutamise Tallinnas üldse ning ja viia linna pestitsiidivabade linnade kaardile. Laseteaedadesse ja koolidesse tuleks aga näiteks viia mahetoit. Samuti peame oluliseks kohaliku taastuvenergia kasutamist Tallinnas. Samuti võimalikult loodussõbralikku prügimajandamis, samuti biojäätmete võimalikult suurt kokkukogumist ja äratarvitamist. Kavatseme tõsiselt tegeleda sellega, et erivajadustega inimesed, kas või ratastoolis, saaksid linnas igale poole mugavamalt ligi. See punkt on meil samuti koalitsioonileppes sees. Ja oluline on ka linna looduslike koosluste säilitamine.

Tallinnas peetavate mesilaste mesi on puhas, seega on loodus linnas heas seisus ja lubab aiandusega tegelemist. Tallinnas juba on linnaaianduse projekt töös, kuidas siin edasi minna?

Me mõtleme strateegiliselt tuleviku peale, et kuidas viljeleda linnades eri toidutootmise meetodeid. See on väga arenev ala ning ühtlasi perspektiivikas. Üks meie unistus on näiteks, et ka lasteaedade ja koolide juures õues oleks taimede kasvatamine võimalik. Et lapsed saaksid kooli- või lasteaiaaedades näha, kuidas taimed arenevad või muutuvad looduse tsüklites ja kuidas looduses üldse kasvamine toimub. See annaks ühe tõuke, et Tallinn valitaks Roheliseks pealinnaks.

Tallinn asub maailma puhtaima õhuga pealinnade esikümnes, aga kas õhku saab veel puhtamaks muuta – näiteks ahjuküttega aedlinnaosades on ju küttehooajal õhk saastunud?

See on laiem teema. Linna õhku saastavad ikka rohkem fossiilkütused ja nendega sõitvad sõidukid, kes lisaks rikuvad linna õhku naastrehvidega tolmu tekitades. Meil on Tallinnas selles mõttes õhk üldiselt puhas, et siin puhuvad küllaltki tugevad tuuled. Aga õhusaastet, mis tekib fossiilkütuste kasutamisest, tuleks kindlasti vähendada.

Kas pole mitte nii, et rohelist mõtteviisi ehk kõige ise valmistamist saavad endale lubada ennekõike vaba aega omavad inimesed, näiteks töötud, või siis rikkad, kel raha ökotoodeteks?

Mina näen, et see nõuab kõigepealt teadlikku otsust. Sa pead endale selgeks tegema, millise maailma sa soovid maha jätta oma lastele ja lastelastele. Sellest lähtuvalt saab maailma enda ümber väga palju paremaks muuta. Vähem kindlustatud inimesed on pigem surutud mingeid kindlaid valikuid tegema, nad ei ole nii vabad võib-olla.

Kas kaugelt Eestisse lennutatud ökotooted on ikka tõepoolest ökotooted, arvestades siia transportimise ökoloogilist jalajälge?

Mina usun, et need on ikka paremad kui tavatooted, mis meile niikuinii kaugemalt tuuakse. See on selge. Jalajälge saab vähendada siis, kui me võtame kasutusele taastuvenergia nende saaduste transportimisel. Aga veel on selge, et Eesti riik peab hakkama üleüldse rohkem toitu tootma kohapeal. Me võiksime olla juhtiv mahemaa. Meil elab vähe inimesi, asustus on hõre ja keskkond üsnagi puhas. Meil leiduvad seega kõik võimalused ning me peame olema suutelised neid ära kasutama.

Ilmselt tekitab Eestile suurimat ökoloogilist kahju põlevkivienergia, aga kas reaalselt on seda üldse võimalik millegagi asendada?

See on jah kõige suurem ökoloogiline probleem Eestis, et me kasutame energia tootmiseks põlevkivi. Meil on väga häälekad huvigrupid, kes tegutsevad juba aastaid selle nimel, et üleminek taastuvenergiale oleks sujuv, ja praegu näeme tegelikult seda, et kui me suudaksime hakata seda plaani ellu viima, siis tooks see meile ka majanduslikku kasu. Sest praegu me riigina ikkagi väga suures ulatuses subsideerime seda põlevkivienergeetikat. Samas kahjustab põlevkivienergeetika inimeste tervist. Ja kõik see kajastub omakorda tervishoiukuludes, samuti inimeste lühemas elueas jne. Seega sisaldab põlevkivienergeetika endas hulka probleeme ja rohelised on kogu aeg seisnud selle eest, et taastuvenergiale üle minna. Praeguseks on välja töötatud ka kavad, kuidas teha seda võimalikult valutult. Ja kuidas inimesi ümber suunata tööle taastuvenergeetika sektorisse, mis annab uusi rohelisi töökohti. Peame võtma sihi üleminekule ja hakkama tegutsema.

Kas linnavalitsusse koalitsiooni tulek on tähendanud roheliste jaoks ka oma programmist loobumist?

Kõiki oma teemasid, mida oleme seni ajanud, ajame edasi, sealhulgas näiteks otsedemokraatia ning kodanikupalk.

Eesti poliitikas on küllaltki vähe naisi – kas teie eeskuju ehk murrab selle tendentsi ja tuleb neid edaspidi poliitikasse juurde?

Jah, ma loodan küll selle peale. Ma ise näen ka, et poliitikas oleks palju rohkem teemasid juba ammu lahenduse saanud, kui poliitikas osaleks rohkem naisi.

TAAVI AAS: Keskerakond ja rohelised jagavad hoolivat maailmavaadet

“Tahame liikuda Rohelise pealinna tiitli suunas, kuid mitte ainult tiitli pärast, vaid et Tallinn oleks ka sisult, hingelt ja mõttelaadilt roheline pealinn,” ütles Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas.

Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas sõnas Eestimaa Rohelistega 2. novembril Tallinna botaanikaaias koalitsioonilepet alla kirjutades, et kaks erakonda jagavad inimkeskset, sotsiaalset ja hoolivat maailmavaadet. Aas osutas, et rohelistel pole küll Tallinna volikogus esindatust, kuid olukorras, kus Keskerakonnal on enamus, on värskete ideede lisamine linnajuhtimisse oluline.

“Meil on ühised eesmärgid. Tahame, et Tallinn oleks hooliv ja roheline linn,” ütles Aas. “Tahame liikuda Rohelise pealinna tiitli suunas, kuid mitte ainult tiitli pärast, vaid et Tallinn oleks ka sisult, hingelt ja mõttelaadilt roheline pealinn.”

Aasa sõnul oldi rohelistega kõnelustel üksmeelsed ning ka Reidi tee osas on üksmeel leitav.

“Rohelisest abilinnapea Tallinna linnavalitsuse laua taga aitab veelgi tugevdada keskkonnaalast mõtlemist linna juhtimisel, aidates meil liikuda rohelisema linna suunas, mis ühel hetkel võiks saada Euroopa Roheliseks pealinnaks,” sõnas Aas.

Izmailova sõnul on ka rohelised rõõmsad, et koalitsioonileppesse said mitmed neile olulised punktid kirja. “Pestitsiididevaba Tallinn, mahetoit lasteaedadesse ja koolidesse, köögiviljaaedade rajamine lasteaedade ja koolide juurde,” loetles Izmailova.