ROHEPÖÖRE: Puud ja muru asuvad vaid viie minuti kaugusel ja bussid sõidavad elektriga

Eesmärk on, et rohelust oleks igal pool – Tallinna tuntakse kaunite puiesteede, parkide ja linnametsade poolest. Tallinlane elab, õpib ja töötab lähimast korrastatud rohe- või haljasalast 4-5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Rohelust on tänavatel, hoovides, väljakutel ja majadel.

Tallinn Keskkond

ROHEPÖÖRE: Puud ja muru asuvad vaid viie minuti kaugusel ja bussid sõidavad elektriga (1)

70% linlaste enamik teekondi peab kulgema puude all ja 90% elanike lähim peatus ei tohi asuda kaugemal kui 300 m kaugusel, leiab Tallinna uus arengu-strateegia. "Kestlikkus tähendab transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmist, säästlikumaid hooneid ja rohkem taastuvenergiat," loetles  linna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak.

Milline on Tallinn 10 või 15 aasta pärast? Millega me liigume, kuidas oma tervist hoiame ja mis põhimõtete järgi lapsi õpetame? Nendele ja teistele küsimustele annab vastuseid Tallinna uus arengustrateegia "Tallinn 2035".

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul räägib arengustrateegia eelkõige inimestest ja nende vajadustest. "Linn ongi inimesed, kes linnas elavad," tähendas Kõlvart. "Sellisel viisil on ka arengustrateegia üles ehitatud."

Vastutus tuleviku ees

Mullu sügisel tehtud küsitlusele, millisena soovitakse näha Tallinna aastal 2035, vastas ligi pool osalejatest, et oodatakse rohelist pealinna, kus on palju loodust ja keskkonnasäästlikke lahendusi. "Rohelise linna all mõeldakse nii loodust kui ka  kestlikkust – ja nende väljakutsete lahendamise osas tahab Tallinn olla esirinnas, mitte sabassörkija," ütles linna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak. "Linlased soovivad olemasolevate looduslike rohealade säilitamist, aktiivseks puhkuseks mõeldud uute paikade loomist ning teisalt neid ühendavat võrgustikku. Meil jagub nii metsi, rabasid kui mereäärt – just need eristavad meid paljudest maailma suurlinnadest."

Eesmärk on, et rohelust oleks igal pool – Tallinna tuntakse kaunite puiesteede, parkide ja linnametsade poolest. Tallinlane elab, õpib ja töötab lähimast korrastatud rohe- või haljasalast 4-5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Rohelust on tänavatel, hoovides, väljakutel ja majadel: neis näeb kõrg- ja madalhaljastust, konteiner- ja vertikaalhaljastust. Parklad on liigendatud ja haljastatud, pinnakattena eelistatakse vett hästi läbi laskvaid katteid.

Linna siht on ühendada kõik pargid omavahel nn roheliste koridoridega, kus ühest kohast teise minekuks ei pea taimede vahelt väljumagi. 70% elanike enamik teekondi peab kulgema puude all. "Siin on praegu kõige näitlikum projekt Putukaväil Põhja-Tallinnas, mille raames luuakse vanale raudteetrassile roheline koridor, kus putukad saavad elada ning inimesed liikuda ja aega veeta," selgitas Haidak. "Luuakse kogukonnaaedu ja tekib võimalus sõita rattaga ühest linnaosast teise. Kuna linna arengustrateegia räägibki viieteistkümnest aastast, võiks sellist tüüpi putukaväilasid tekkida rohkem, et igas linnaosas oleks niisugune rohekoridor ning need oleksid ühendatud."

"Kestlikkus tähendab transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmist, säästlikumaid hooneid ja rohkem taastuvenergiat," loetles Haidak. "Tallinna ühistransport peab saama diislivabaks."

Linna eesmärk on, et aastal 2025 ei kasutataks meie ühistranspordis tilkagi diiselkütust. "Tallinn muutub rohelisemaks, andes enda panuse heitgaaside vähendamisse uute keskkonnasõbralike biometaanil sõitvate busside näol," lisas Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees Deniss Boroditš. "Lähiaastatel liinile jõudva 350 gaasibussi abil väheneb CO2 linnaõhku paiskamine u 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega."

"Järgnevate aastate jooksul on kavas uuendada 70% senisest bussipargist, jättes gaasibusside kõrval liinile veel vaid kõige uuemad ja keskkonnasõbralikumad diiselbussid," mainis  abilinnapea Andrei Novikov. "Hiljemalt aastaks 2035 võiksid kõik Tallinna ühistranspordi sõidukid liikuda elektri jõul."

Strateegias seisab ka, et 90% elanike lähim peatus peaks asuma kuni 300 m kaugusel.

Üks arengustrateegia eesmärke on toetada linlaste head vaimset ja füüsilist tervist. "Linna ülesanne on ennetus, et inimesed liiguksid värskes õhus ning alkohol, tubakas ja muud sõltuvusained ei juhiks meie elu," lausus Haidak. "Igapäevase liikumise soodustamiseks parendatakse lisaks rohekoridoride loomisele ka kergliiklusvõimalusi ning ehitatakse spordirajatisi, mängu- ja koerteväljakuid, et inimestel oleks võimalik väljas vaba aega veeta."

Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov nentis, et kolmandik täiskasvanutest liigub päevas vähem kui 15 minutit jalgsi või rattaga. Laste liikumisharjumus kujuneb paljuski täiskasvanute eeskujul ning on murettekitav, et pea kolmandik lastest on ülekaalulised. "Seetõttu on suurepärane, et arengukava üks eesmärk on linlastele tervist toetava elukeskkonna kujundamine," lausus Grišakov. "Selles mängib olulist rolli turvaline ja kiire kergliiklusvõrgustik, mis võimaldab tööle või kooli jõuda ratta ja teiste kergliiklusvahenditega. Heaks näiteks on Veskimetsa, Järve metsa ja Viljandi mnt kergliiklusteed, samuti kergliiklussillad Lasnamäelt kesklinna."

Hea tervis

Järgmine oluline eesmärk võiks olla igat last ja noort liikuma kutsuv ja turvaline kooli- või lasteaiatee, eriti just kesklinnas, kus mugavaid liikumisvõimalusi on seni vajaka jäänud. "Linn koos korteriühistutega saab hoovide korrastamise programmi kaudu haarata initsiatiivi rattaparklate rajamiseks, kuna kortermajade juures pole siiani olnud kuskil rattaid parkida ja hoiustada," märkis Grišakov. "Peamiselt ühistranspordiga liikujaid silmas pidades on on Põhja-Eesti omavalitsuste koostöös modelleerimisel uus liinivõrk, mis peaks muutma bussigraafikud ja ümberistumised senisest oluliselt mugavamaks. Loodetavasti leiavad ka lähivaldade elanikud tänu sellele tulevikus rohkem võimalusi pealinna külastada just ühissõidukite, mitte autodega."

Anna oma hinnang!

Tallinn 2035 strateegial on kuus suuremat sihti, mis kannavad mõtteviisi ja hoiakut, millest linna arengut mõjutavates otsustes lähtutakse. Need sihid on: sõbralik linnaruum, heatahtlik kogukond, roheline pööre, loov maailmalinn, liikuv Tallinn ning kodu, mis algab tänavast.
Kuus suunda hõlmavad alameesmärkidena omakorda: inimsõbraliku linnakeskkonna kujundamist, linna merele avamist, rohevõrgustiku ühendamist või roheliste koridoride loomist, tarka majandust, õppimise väärtustamist, teadust ja innovatsiooni, kultuuri ja sündmusi, tervislike eluviiside toetamist, uuel tasemel linnaliikuvust, ringmajanduse arendamist, elurikka looduskeskkonna toetamist linnas, meie kultuuripärandi hoidmist, turvalist ja sõbralikku keskkonda, üksteisega arvestamist ning tugevat kodanikuühiskonda

Tallinlastel on võimalik strateegiale tagasisidet anda 23. oktoobrini. Arengustrateegiaga saab tutvuda aadressil https://strateegia.tallinn.ee/ ja tagasisidet anda e-posti aadressil strateegia@tallinnlv.ee

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...