RÕIVANUMBRID

Прошла зима, настало лето ─ спасибо Партии за это! Tänavu pidi talveriideid kauem varnas hoidma, alles mais sai need mõneks kuuks ära kappi pandud.

RÕIVANUMBRID

Linnar Priimägi

Прошла зима, настало лето ─ спасибо Партии за это! Tänavu pidi talveriideid kauem varnas hoidma, alles mais sai need mõneks kuuks ära kappi pandud.

Suvi on hõlpus aeg, pole vaja enne õueminekut ennast kubujussida-sissemässida. Talvel oli väljamineku-eelne riidepanek eraldi ettevõte, nüüd aga lippa või iga natukese aja tagant uuesti uulitsale.

Kergendust toob tõsiasi, et suvisel ajal ei tohiks seljas olevate riideesemete arv ületada nelja, kusjuures paarisasjad (jalatsid, sokid, kapuutsiga pusad, kahes tükis pesu, võrkvoodriga spordipüksid jms) loetakse üheks ning aksessuaarid (peapaelad, jalgratturi kiiver-kindad-prillid jms) ei lähe arvesse. Enne kui koduuks enda järelt kinni tõmmata, võikski teha seljas olevate rõivatükkide inventuuri ja liigne maha jätta. (Angloameeriklased tunnevad väljendit "käia commando", s.t aluspesuta.) Et mitte olla overdressed.

Talvel tuleb loendinumber muidugi suurem, siis on külm, ilma kinnaste ja mütsita meie laiuskraadil naljalt hakkama ei saa. See teeb kuus. Kindlasti peab selga midagi soojapidavat tõmbama, jopi või kasuka või midagi. Siis seitse. Sokkideta ei lähe. Kaheksa. Ning aitab?

Eesti suve dress-code on niisiis 4 ja talvel 8 ühikut. Kust äkki selline teooria? Vist ladinlaste sententsist omnes nimium nocet ─ "kõik üleliigne kahjustab". Lihtsalt riides inimesed käituvad samuti lihtsalt. Rousseau hakkas semiootiliselt ülirafineeritud XVIII sajandil jutlustama kommete lihtsust ja suhtluse loomulikkust. Tema ideede illustratsiooniks valmistas üliandekas graafik Chodowiecki rea vaselõikepaare, kus kramplikult peenutsevatele, kenitlevatele maneeridele ühel pool vastandatakse teisel pool russoistlikult pingevabad suhtlussituatsioonid: "Tervitus", "Vestlus"... Programmilisel lehel seisavad vastamisi Afectation ja Nature. Prantsuskeelse affectation'i võib tõlkida "ülespuhutud kenitluseks", nature aga tähendab "looduslik loomulikkus". Kummalgi pildil on mees ja naine, vasakpoolsel, "Afektatsioonil", viimseni mukitud, naisel peas tohutu soengukaadervärk, mehel puuderdatud parukas, naisel ümber hiiglaslik krinoliin, mehel üll tressidega saterkuub... Ja paremal, "Natuuri" pool naine kõrgendatud vöökohaga midi-tuunikas, üks tiss paljas, ning mees lausa alasti, käsi siivsalt hoidmas vabalt langevat salliriba. Loomulik, ütleb see graafiline piltprogramm, on olla riieteta või siis ajada läbi kõige napima ja hädavajalikumaga.

Teatavasti pole Rousseau iial ise sõnastanud oma õpetuse kvintessentsi: "Tagasi looduse juurde!" Nõnda on tema filosoofilise sõnumi kokku võtnud jüngrid. Aga muidugi hakkas seesugune lihtsuse ning otsekohesuse ideoloogia vastu XVIII sajandi äärmisele ritualiseeritusele ning ülikeerukale etiketile. Seepärast ei vaadatud russoistidele sugugi soosivamalt kui vabamõtlejatele-voltäriaanidele. Kahtlen, kas mitte Katariina II ja Radištševi konflikt ei seisnenud just nimelt selles: too mässaja tahtis kehtestada uue, Rousseau-järgse ühiskonnakorra. Mida keisriemand, XVIII sajandi perenaine, muidugi ei saanud lubada.

Radištšev tappis ennast aastal 1802 mürki võttes. Märterlik enesetapp transponeerus XVIII/XIX sajandi vahetusel haritlaste teadvuses kohe vabariiklikuks kangelasteoks. Rooma vabariiklust oli Radištšev ka juba kiitnud poeemis "Ajalooline laul" (1801). Nii et tema surmaminekus nähti roomlase vaprust (ehkki ta võib-olla suri, olles kogemata sisse joonud puhastusvedelikku). Aga milliseid seljariideid kandsid vanad roomlased? Pükse nad igatahes ei tundnud, Dürrenmatt ütleb näidendis "Romulus Väike" ─ germaani vallutajaid silmas pidades: "Kust algava püksid, seal lõpeb kultuur." Niisiis: jalanõud, tuunika, tooga; talvel mantel ning ehk ka midagi peas ─ suvel kokku 3, talvel 4-5.

Meil seevastu 4 ja 8. Eks Eestis ole külmem kah.

 

 

Laadimine...Laadimine...