RÖÖVITUD MÄNGUAEG: Liiga vara kooli saadetud last kimbutab jonn või ebaõnnestumise tunne

Auahned vanemad suruvad lapse liiga vara kooli, kuigi sel juhul peab õpetaja tegelema näiteks õpilasega, kes veedab näiteks enamuse ajast laua all või ei räägi. "Ärge võtke lastelt mänguaega ära," rõhutab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, kelle sõnul võib liiga varane kooliminek muuta kooli lapsele kiirelt vastumeelseks.

Pilt: Scanpix
Haridus Pere

RÖÖVITUD MÄNGUAEG: Liiga vara kooli saadetud last kimbutab jonn või ebaõnnestumise tunne

Juuli Nemvalts

Auahned vanemad suruvad lapse liiga vara kooli, kuigi sel juhul peab õpetaja tegelema näiteks õpilasega, kes veedab näiteks enamuse ajast laua all või ei räägi. "Ärge võtke lastelt mänguaega ära," rõhutab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, kelle sõnul võib liiga varane kooliminek muuta kooli lapsele kiirelt vastumeelseks.

Igal kevadel püüab ligi paarsada lapsevanemat panna oma lapse aasta varem kooli. Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul on selleks mitu põhjust. "Paljudel juhtudel tingivad laste kuueaastaselt koolipanemise majanduslikud põhjused – on ju kool ja laste toitlustamine tasuta," selgitab ta. "Teine rühm  vanemaid on need, kes soovivad, et laps saaks keskhariduse kätte varem. Nad tahavad, et laps oleks kooli lõpetades 17-18-aastane, eriti puudutab see venekeelseid peresid. Võib-olla on sellise mõtteviisi taga vanade aegade ihalus, kui lõpetati ise kool 16-17-aastaselt ja mindi edasi tehnikumi või hoopis tööle."


Sultsi sõnul kujuneb liiga varasel kooliastumisel aga peagi probleemiks see, et kuueaastane laps ei suuda õppetegevusi järjepidevalt teha, ta ei jaksa paigal püsida ja keskenduda, lugeda. "Ka lapse käsi ei ole veel piisavalt arenenud, et käekiri õnnestuks nii, nagu koolis seda oodatakse," rääkis Sults. "Lisaks saab laps palju negatiivset tagasisidet, mis muudab kooliskäimise vastumeelseks. Kui enne laps tahtis kooli minna, siis nüüd ta seda enam ei taha. Koolirõõm on kohe kadunud."


Veel suurem probleem on see, et nii väike laps ei oska teha rühmatööd ja teistega arvestada. "Me ei oota, et ta oleks kohe kõigiga sõber, küll aga ootame, et laps saaks aru, et keegi teine on teise arvamusega. Kes ei ole kooliküps, hakkab kohe karjuma või jonnima, ja siis teised ütlevad, et selle lapsega me koos midagi ei tee, tema on rumal."


Pidurdamatu nutt või agressiivsus


Sultsi meelest peab lasteaed õpetama just töörahu ja rühmas üksteisega arvestamist, aga vanemate survel keskendutakse seal pigem õppimisele. "Sellises vanuses laps peab saama mängida, aga mänguaeg võetakse ära," nentis pedagoog. "Ja kui kõik mängivad lasteaia viimases rühmas kooli, siis meie mängime koolis pool aastat lasteaeda ehk õpetame neid üksteisega arvestama, kuigi seda võiks teha juba lasteaias."


Tallinna kunstigümnaasiumi logopeed Meeli Pandis ütles, et osal juhtudel lähebki kuueaastase kooliminejaga kõik hästi – kui laps on kooliküps ning saab hakkama eakaaslaste ja täiskasvanutega suheldes, tuleb toime õppimisega ja on füüsiliselt teistega võrdne. Siinkohal tuleb jälgida, et lapse koordinatsiooni ja peenmotoorika areng võimaldaks tal ennast iseseisvalt riidesse panna ning kingapaelte sõlmimisega toime tulla. Kui laps neid praktilisi oskusi hästi ei valda, ei pruugi ta isegi õigel ajal kõikidesse tundidesse jõuda. "Oma töös näen kahjuks liiga tihti, et kõik ei suju hästi, kuna kooliküpsuse otsus on olnud ebaadekvaatne," rääkis Pandis. "See on lapsele peale sunnitud, tulenedes kas vanemate või ka lasteaia soovist saata kõik lõpetajad korraga kooli."


Tavaliselt on esimeseks signaaliks, et laps pole kooliküps, tema eriline käitumine. "Meil on koolis olnud laps, kes pool aastat sama hästi kui ei rääkinud; laps, kes suure osa esimesest kooliaastast veetis laua all; rääkimata lastest, kes reageerivad pidurdamatu nutu või agressiivse käitumisega," lausus Pandis. Enamasti ei saa käitumisprobleemidega laps esimestel kuudel abi, kui probleemid ei ilmne just väga drastiliselt. See on aeg, mil kõik osapooled kohanevad olukorraga ja kool eeldab ning loodab, et kooliküpsuse otsus on olnud põhjendatud.


Kui lapse probleemid koolis kestavad ja süvenevad, püüab õpetaja leida individuaalse lähenemise, õpitundide ja lapsevanemaga suhtlemise kaudu lisainfot ja paremat taktikat lapse aitamiseks. Kui see ei toimi, hakkavad lapsega tegelema tugispetsialistid. Juhul kui koolil on olnud õnne palgata psühholoog, eripedagoog, logopeed, asuvad nad last aitama, kui aga neid ei ole, tuleb leida abi väljastpoolt – kas Rajaleidja kaudu või erasektorist.


"Eripedagoog tegeleb taju, mälu, mõtlemise arendamisega ja õpioskuste kujundamisega. Psühholoog aitab lapsel oma tunnetest aru saada ja paremini reageerima õppida. Logopeed arendab lapse foneemitaju, häälikuanalüüsi ja sõnavara," selgitas Pandis. "Sageli on see ressursi raiskamine, sest aasta pärast, seitsmeselt kooli minnes ei oleks lapsel neid probleeme."


Pandise sõnul on veelgi hullem lapse heaolu kahjustamine – ta ei tule teistega võrdväärselt koolis toime ning seetõttu muutuvad  kool ja õppimine lapsele vastumeelseks. Laps ei tea, kuidas reageerida, sellest aga kujunevad välja käitumishäired. Ta ei saa hakkama, mistõttu alaneb tema enesehinnang ja julgus proovida.


"Teda ei saa lasteaeda tagasi viia, sest ükski seadus seda ei toeta. Ta ei saa reeglina isegi võimalust järgmisel sügisel uuesti esimesse klassi minna, sest seaduse järgi jäetakse klassikursust kordama ainult erandjuhtudel, ja enamasti on sellele vastu ka vanem. Niisiis tuleb lapsel võimalus eakaaslastega võimetekohaselt koos õppida alles kahe aasta pärast klassikursust korrates. Selleks ajaks on aga sageli kujunenud suuremad õpiraskused ja motivatsiooniprobleemid," kirjeldas logopeed nõiaringi.


Vanemad vajavad abi


Õppenõustamiskeskuse Rajaleidja juhi Urve Sellenbergi sõnul käib nende juures kevadel oma lapsele kooliküpsushinnangut saamas paarsada kuueaastase vanemat. "Just vanemad vajavad selles küsimuses nõustamist. Laps võib olla küll väga nutikas ja osata lugeda, aga mida vanemad oma lapse puhul ei oska hinnata, on sotsiaalne küpsus. Ja see on kuue-seitsmeaastasel lapsel oluline arengukoht, et ta oskaks hiljem koolis hakkama saada."


Sageli jäävad vanemad aga isegi pärast nõustamist oma otsusele väga kindlaks. "Kuigi mõned edulood meil on, siis ma usun, et mingi aja pärast on need vanemad, kes meelt muutsid, väga tänulikud," mainis Sellenberg.


Pandise sõnul pole varasem koolipanek kahjuks ka seadusandluses piisavalt täpselt määratud. "Nii jõuab kooli üha enam lapsi, kellele koolitöö ei ole jõukohane. Üks aasta erinevust ei ole oluline 60-70-aastaste puhul, kuid võib olla kriitiline 6-7-aastastel," rääkis logopeed.  
Sellenbergi sõnul on teema talle ka isiklikult tuttav, kuna ta enda laps läks aasta varem kooli. "Võin emana öelda, et kui ma peaksin olema taas valiku ees, siis ma ei teeks sellist otsust. Kuigi minu laps on praegu juba 20 ja ta ise on rahul, et läks varem kooli , siis õppeprotsessis oli ka meil tagasilööke. Minu sõnum on, et andke oma lapsele aega saada kooliküpseks, nii sotsiaalselt kui ka õpioskuste poolest."

 

 

 

Noored kooliminejad jäävad tihti klassi kordama

 
Mari-Liis Sultsi sõnul viib liiga varane koolipanek tihti ikkagi selleni, et laps jääb hoopis klassi kordama, see aga tekitab ebaedu tunde.


"Igal aastal on meil 3-4 sellist varajast last koolis ja ma hoiatan vanemaid, et kui laps koolis hakkama ei saa, tuleb klassikursust korrata," rääkis Sults. "Isegi õppimises pole asi – liiga väike laps ei oska veel suhelda, rühmatööd teha, ta ei oska ise õppida – nad ei ole valmis kuueaastaselt koolis olema."


Kunstigümnaasiumil on ka eelkool, kus näiteks eelmisel sügisel alustas õpinguid päris palju viieaastaseid lapsi. "Aasta alguseks olid kõik vanemad lõpetanud nende õppelepingud, sest olid aru saanud ja ise ka öelnud, et laps ei tule tunnis toime. Isegi need kaks tundi on lapsel raske keskenduda ja koolitööd teha," lausus Sults. "Lapsevanemad on samas öelnud, et nad panevad sügisel lapsed uuesti eelkooli. Võib öelda, et eelkool on hea võimalus  vanemal aru saada, kas laps on valmis kooli minema ja ka selles keskkonnas toime tuleb. Need, kes ei soovi aru saada, panevad aga lapse ikka varem kooli." Klassi jäävad tihti kordama just venekeelsed lapsed, kes käivad keelekümbluse klassis, sest teises klassis läheb neil juba väga keeruliseks. Varem kooli pandud eestikeelseid lapsi ei jäta kool esimest klassi kordama, aga neilgi on väga raske.

 

 

 

Õpiraskused võivad ilmneda ka hiljem

 
Kui laps tahab veel palju mängida, tekib koolis trots ja õpiraskused.


Õppenõustamise keskuse Rajaleidja Tallinna piirkonna juht Urve Sellenberg nentis, et koolivalmiduse testimine on kevad-talvisel perioodil hästi aktuaalne teema. "Eks nad siis tule meie juurde, kui kool, lasteaed ja vanem ei ole lapse kooliküpsuses ühel meelel," selgitas ta.


Enamasti kipuvad lapsevanemad kooliküpsuse teemal lasteaia hinnangutes kahtlema, eriti siis, kui vanema arvamus ei kattu lasteaias räägituga. "Lasteaia iseloomustust tuleb aga kindlasti võtta tõeselt, nad puutuvad lapsega kokku väga pikka aega ja iga päev. Meie võime oma tööpraktikale tuginedes öelda, et kui veel esimeses-teises ja isegi kolmandas klassis saavad aasta varem kooli läinud lapsed hakkama, siis neljandas-viiendas, isegi kuuendas klassis tullakse uuesti meie juurde, sest lapsel on koolis probleeme tekkinud."  Sellenbergi sõnul jagunevad vanemate mured laias laastus kaheks: probleemid õpioskustega või käitumisega. "Kui laps ei jõua õppetöös teistele järele, ta ei ole sotsiaalselt küps koolisüsteemiga harjumiseks, tahab ikka veel pikalt mängida, siis ta ei tule koolis õppimisega toime. Tekivad õpiraskused ja trots ning lapsel on väga raske. Meie igatahes soovitame vanematele väga-väga kaaluda lapse varem kooli panemist."

Linna haridusameti juhtivspetsialist Viivi Lokk ütles, et Tallinnas läheb igal sügisel aasta varem kooli umbes 300 last. 4500-st varem kooliminevast lapsest moodustab see kõigest 6,6%. "Valdavalt soovivad oma lapse kuueaastaselt kooli panna venekeelsed pered," lausus ta. "Seadusest tulenevalt peavad lasteaias käivate laste vanemad esitama lasteaiast saadud kinnituse, et laps on kooliküps. Juhul kui laps ei käi lasteaias, oleme palunud Rajaleidjast koolivälise eksperdi kinnitust, et ta on kooliminekuks valmis. On olnud juhtumeid, kus vanemad pole lasteaiast sellist kinnitust saanud ja siis nad nõuavad ja survestavad lasteaeda. Keerulisematel kordadel ei ole vanemad ka Rajaleidjalt kinnitust saanud."

Laadimine...Laadimine...