SADAMAKAPTEN LAURI VÄINSALU: Merel ei pea väga palju rohkem julgust olema, kui maanteel sõites

"Tallinnal on merelinnana potentsiaali kõvasti. Tundub, et inimesed trügivad üha rohkem merele lähedale. Tulevikus võiks ka näiteks Linnahalli ja Patarei vangla vahelisel alal olla ilus valgustatud promenaad, mida mööda liikuda ja merd nautida," ütles Lennusadama sadamakapten Lauri Väinsalu, kelle sõnul võib maanteedel olla isegi ohtlikum, kui merel.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

SADAMAKAPTEN LAURI VÄINSALU: Merel ei pea väga palju rohkem julgust olema, kui maanteel sõites

Kairi Ervald

"Tallinnal on merelinnana potentsiaali kõvasti. Tundub, et inimesed trügivad üha rohkem merele lähedale. Tulevikus võiks ka näiteks Linnahalli ja Patarei vangla vahelisel alal olla ilus valgustatud promenaad, mida mööda liikuda ja merd nautida," ütles Lennusadama sadamakapten Lauri Väinsalu, kelle sõnul võib maanteedel olla isegi ohtlikum, kui merel.

Lennusadama sadamakapteni, Tallinna merepäevade mereliste tegevuste juhi ja purjetaja Lauri Väinsalu sõnul sai tema merepisiku oma vanematelt ja alustas purjetamisega juba üheksa aastaselt. "Mõtlesin ise, et peale sportlaskarjääri lõppu tegelen ehk millegagi maapeal edasi aga jõudsin ikka sadamasse välja," sõnas Väinsalu.

Väinsalu naudib mere juures kõige enam vabaduse tunnet. "Mulle meeldib ka metsas olla aga merel olles tunnen suurt vabadust. Mööda merd saad minna kuhu iganes," ütles Väinsalu.

Maal ohtlikum kui merel

Merel võistlustel purjetades on Väinsalu sõnul ikka palju erinevaid asju juhtunud - ta on ka paadist tormiga ilma jäänud ja keset merd ja laineid hulpinud, lootuses, et keegi ta veest üles korjab. Ette on tulnud ka olukordi, kus tormiga on paadis hambast tükk välja lennanud. "Ärevamaid kohti on merepeal olnud küll, aga ega see väga eemale ei peleta merest," sõnas Väinsalu.

Julgust peab Väinsalu sõnul merd sõites inimesel kindlasti olema, samas peab seda olema ka sellel, kes Tallinn-Tartu maanteel autoga sõidab. "Võib-olla ei peagi merel väga palju rohkem julgust olema kui maanteel sõites. Üks asi on aga kindel, et merel olles ei saa kellegi teise peale loota, ainult iseenda," lisas Väinsalu. "Sa oled ise paadis ja ise otsustad."

Merepisik tekib igas vanuses

Merearmastus ei ole Väinsalu sõnul midagi, mis oleks kaasa sündinud. "Sadamas olen küll ja küll kohanud inimesi, kellel pole enne oma esimese paadi ostmist peaaegu mingit kokkupuudet merega," selgitas Väinsalu ja lisas, et merepisik võib lihtsalt tekkida ka täiskasvanu eas.
Väinsalu sõnul on teda ennast purjetamise kui spordiala juures alati võlunud ettearvamatus. "Isegi võistlustel teist ringi sõites ei ole see enam see sama, mis oli esimene ring," märkis Väinsalu.

Väinsalu sõnul teevad pisikesed muudatused nii tuulesuunas kui laine kõrguses aga meresõidu huvitavaks. "Mitte ükski päev ega ükski sõit ei ole samasugune," selgitas Väinsalu.

Rahulik ja kaine mõistus on Väinsalu sõnul aga see, mis merel sõites kasuks tuleb. "Kiired ja rumalad otsused viivad olukorra allamäge ka mitte ainult merel," tõdes Väinsalu.

Meretakso on populaarne

Väinsalu sõnul on läbi aegade üks Merepäevade kõige populaarsemaid tegevusi olnud meretaksoga sõitmine Tallinna lahel. Sellel aastal on taksosõidule lisandunud vähemalt üks sihtkoht ja ka Kakumäe sadama külastus. "Meretakso toimib nii, et Vanasadamast saad Lennusadamasse nii nagu igal aastal, Noblessnerist saab Kakumäele ja sellel aastal saab uuendusena ka Lennusadamast Aegnale. Aegna ei ole küll nii tiheda ühendusega aga seal on päris põnev, samal ajal on seal ka kodukohvikute päev, mis pakub ka kindlasti suurt huvi," sõnas Väinsalu.

Mõnusa retke saavad meretaksoga ka need, kes sõidavad Kakumäele. Sõit kestab pea tund aega ja sinna kuulub ka Paljassaare poolsaarest möödumine. "Paljud ei ole kindlasti Paljassaare lõpus käinud ja merelt vaadates on natukene näha, mis seal toimub. Teisele poole Paljassaart jääb ka Kopli laht, mis on vähem-avastatud koht," selgitas Väinsalu.

Uued ja vanad laevad

Sellel aastal tuleb Väinsalu sõnul Merepäevadele nii kohalikke kui välismaiseid laevu. "Ka meie oma Eesti laevad väärivad palju rohkem tähelepanu kui nad siiamaani on saanud. Kui vaadata naabermaale Soome, siis seal on hästi palju selliseid vanu puidust aluseid aga Eestis on neid jube vähe ja need mis on, on meil juba siin vaatamiseks olemas, nagu näiteks Hoppet, mis kai ääres seisab," selgitas Väinsalu.

Väinsalu sõnul tulevad Merepäevadeks kohale ka purjelaev "Jenny Kruse", mis enamuse ajast baseerub Pärnus ja uisk-purjelaev "Moonland", mis sellel aastal sai ka masti peale.

Puitlaeva teeb Väinsalu sõnul ilusaks see, et inimesed ise on selle käsitööna meisterdanud. "Plastjahid tulevad ju vormist ja see on liini tootmine, aga puidust laev ei tule vormist, vaid palgist ja meistri käe alt ja see teebki selle laeva ilusaks," ütles Väinsalu.

Lennusadamas saab kõigi nelja eelnimetatud laevaga Väinsalu sõnul ka lahesõite teha ja meeskonnad räägivad tema sõnul heal meelel külastajatele ka laeva sünnilugu. Eesti laevade kõrval saab näha ka laevu Soomest, Rootsist ja Venemaal.

Merepeal liikumine on Väinsalu sõnul aga kindlalt kontrollitud kaos, kus tuleb teada erinevaid reegleid, nagu näiteks seda, et suurtest laevadest tuleb eemale hoida. "Kindlasti on autosid lihtsam ritta panna kui paate," lisas Väinsalu.

Tallinnal on merelinna potentsiaali

Tallinna, kui merelinna, arengus Väinsalu sõnul veel paranemisruumi leidub, kuid tunneli lõpust paistab tema sõnul juba valgus. Ka Patarei ja Linnahalli ees on tema sõnul pikk mereäär, mis hetkel veel inimesi mereäärde ei kutsu. "Praegu ei ole seal kahjuks turvaline ja hea jalutada," tõdes Väinsalu.

Väinsalu sõnul on aga näha, et merelinna staatus ei ole kaugel. "Meil on potentsiaali kõvasti rohkem ja sadamakohti kai ääres on ka päris palju," ütles Väinsalu.

Sadamate areng on aga Väinsalu sõnul olnud märgatav , ka Lennusadama on palju arenenud. "Inimesed ikka trügivad üha rohkem mereäärde ja ka Patarei ja Linnahalli saatus on ju hetkel juba arutelul. Miks mitte ei võiks ühel hetkel olla praegusel Patarei ja Linnahalli vahelisel alal üks ilus valgustatud promenaad," lisas Väinsalu.

Eestlane kui mererahvas

Väinsalu sõnul oskavad eestlased enamasti merel käituda. "Meri ei ole ju oht, vaid võimalus. Aga seal on käitumisreeglid, mida peab jälgima," selgitas Väinsalu.

Eesti inimene liigub Väinsalu sõnul üha enam mere poole ja mere peale. "Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks ka see, et inimeste elujärg on paremaks läinud. Ilmselt on ka paatide kättesaadavus paremaks muutunud, paljud paadid ei ole enam kosmose hinnaga," ütles Väinsalu.
Palju on Väinsalu sõnul ostetud paate ka sõpruskonna peale. "See annab ju tunda, kui ostad kolme peale kümnetuhande eurose paadi või ostad selle ainut endale," selgitas Väinsalu.

Laadimine...Laadimine...