Seenioride maja aitab eakatel üksindust võita

Lisaks õdusatele korteritele hakkavad majas asuma ruumid vaba aja veetmiseks, näiteks huviringide tööks ja sportimiseks, samuti ühine pesupesemisruum. Vajadusel saavad eakad kasutada häirenuppu.

Pilt: Ksenija Kurs

Seenioride maja aitab eakatel üksindust võita

Kai Maran

Lisaks õdusatele korteritele hakkavad majas asuma ruumid vaba aja veetmiseks, näiteks huviringide tööks ja sportimiseks, samuti ühine pesupesemisruum. Vajadusel saavad eakad kasutada häirenuppu.

Põhja-Tallinnas Maleva 18 kerkivas seenioride majas peeti möödunud teisipäeval sarikapidu, et linnavaraameti juhataja Einike Uri sõnul majavaimuga häid suhteid luua ja niiviisi majja õnne tuua. "Seenioride maja hakkasime projekteerima juba aprillis 2018," ütles Uri. "Majja tuleb 80 korterit, neist 76 on ühe- ja neli kahetoalised. Valmimise järel anname hoone Paljassaare sotsiaalmaja kasutusse."

Sarikapärja tõid hoone katuselt tuulise ilma tõttu sedakorda trepist alla abilinnapead Betina Beškina ja Eha Võrk. Võrgu sõnul on lausa traditsiooniks saanud, et igal linna ehitise nurgakivi panekul või sarikapeol pistab nina pilve tagant välja ka päike, olgu ilm hommikul nii vesine kui tahes.

"Ikka päikesega! Olulistel hetkedel on taevataat meid toetamas – seda on näha, päike on jälle väljas!" ütles Võrk. "Selle hoone ja Sõpruse pst sotsiaalmaja valmimisega on linna ühiselamute programm täidetud. Samas on seenioride maja Eestis esimene omataoline."
Beškina sõnul on maja kerkinud muljetavaldava kiirusega. "Alles juulis polnud siin veel midagi!" nentis ta. "Panime nurgakivi ja nüüdseks on siia kerkinud ilus maja."

Väärikas elu

Põhja-Tallinna vanema Peeter Järvelaiu sõnul on linnaosas palju viiekordseid poole sajandi vanuseid liftita maju, kus elavatel eakatel pole kerge liikuma pääseda. Uus maja pakub aga seenioridele just seda, mis neile sobib.

"Noor töötaja sai omal ajal korteri viiendale korrusele – loomulikult oli ta õnnelik!" ütles Järvelaid. "Aga nüüd on ta 91-aastane ja probleemiks on kujunenud  elementaarsed asjad – kuidas viiendalt korruselt alla saada, kuidas poeni jõuda. Seenioride majas on kõike ette nähtud. Liftid käivad, abi on olemas," selgitas linnaosavanem.

"Eakale on võimalus suhelda vahest kõige olulisem. Üksindus on 21. sajandi probleem, seenioride majas aga suudab eakas võimalikult pikalt elada rõõmsalt seltskonnas. Küsimus on väärikuse ja elutahte säilitamises. Teatud eluetapil võib inimene ise väga tubli olla, aga ta vajab natuke abi. Sellesse majja tulevad enam-vähem ühe põlvkonna inimesed – sul on, kellega rääkida ja suhelda. Ja kui mõnel hommikul on tervisega probleeme või tahad hoopiski maalima minna, pisut sporti teha või loengut kuulata, siis selles majas on kõik elukoha lähedal. Siin on mugav viiendalt korruselt alla ja poeni jõuda. Selles majas sõidavad liftid, abi on käepärast, inimene ei vaja hooldusasutusse viimist."

Suur osa kortereid arvestab Beškina sõnul ka erivajadustega inimestega. "Ligipääsetavus on üks linna prioriteete," lausus Beškina. "Ka hiljuti remonditud Paagi tänava sotsiaalmajas pääseb hõlpsasti liikuma. Liikumispuudega inimene ei suuda viienda korruse treppidega toime tulla, see aga tähendab, et eakas on oma korteris sisuliselt vangis, ta ei saa ühiselus osaleda."

Idee põhjanaabritelt

Kui maja valmib, saavad seal elavad eakad häda korral kasutada häirenuppu. Maja esimesel korrusel hakkavad asuma eri teenused, näiteks ööpäevaringne valve, füsioteraapia ja ühine pesupesemise ruum. Kindlasti tuleb sinna ka söögikoht. Kõikides korterites on WC, vannituba ja köögitehnika. Veel on majas ruumid vaba aja veetmiseks, näiteks huviringide tööks ja sportimiseks, "Pensionäril on rohkem vaba aega, ja seda tuleb ju sisustada!" ütles Võrk.

Volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe Merike Martinsoni sõnul andis seenioride maja loomise idee külaskäik põhjanaabrite juurde. "Minu sealsed sõbrad olid jõudnud juba sellisesse ikka, kus nad ise hakkama ei saanud," rääkis Martinson. "Nii ostsid nad seenioride majja kahetoalise korteri, kuhu võtsid kaasa oma asjad, lemmikpildid ja mööbli."

"Praegu on Helsingis 80 sellist maja," lisas Järvelaid.. "See on uus elamutüüp, millest meie seni ainult unistasime!"

Võrk lubas, et seeniorid saavad võtmed kätte jõuludeks. Martinson omakorda avaldas lootust, et selline maja ei jää ainukeseks.
Maja ehitus ja sisustamine maksab 7,5 miljonit eurot, seda kaasrahastab SA Kredex 2,5 miljoni euroga. Maleva 18 seenioride maja ehitab Tallinna linn.

Laadimine...Laadimine...